3-3-1-59-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-59-13

Otsuse kuupäev

4. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Helgi Metsa (Mets) kaebus Pärnu Linnavolikogu 19. mai

2011. a otsuse nr 33 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-11-1649

Menetluse alus Riigikohtus

Pärnu Linnavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pärnu Linnavolikogu kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2012. a ning Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai

2013. a otsused haldusasjas nr 3-11-1649. Teha asjas uus otsus, millega jätta Helgi Metsa

kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

4. Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 19. mai 2011. a otsusega nr 33 kehtestati Esplanaadi tn 22 kinnistu detail-

planeering, mille määrati kindlaks krundi ehitusõigus ja hoonestusprintsiibid.

2. Helgi Mets esitas selle otsuse peale kaebuse. Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ning

esialgse õiguskaitse kohaldamist, millega peatada vaidlustatud otsuse kehtimine kuni kaebuse kohta

tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse põhjendused olid järgmised.

2.1. Kaebaja leiab, et detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Pärnu linna kehtiva

üldplaneeringu p 2.1.1 kohaselt on selle 1500 m2 suuruse elamukrundi puhul maksimaalne võimalik

ehitusala 300 m2. Planeeringuga on lubatavaks tunnistatud poole suurem ehitusalune pind (lubatud

20% asemel 33,33%), sest krundi ehitusaluse pinna hulka tuleb arvata ka 200m2 suurune terrass.

2.2. Kaebaja arvates on vaidlustatud otsuse kohta tehtav kohtulahend pretsedenti loov, sest hoonega

ühtse terviku moodustava terrassi (rajatise) ehitusaluse pinna hulka arvamata jätmine loob aluse

kruntide piiramatus ulatuses täisehitamiseks.

2.3. Kaebaja positsiooni toetab Eesti ehitusstandardi ET-1 0105-0009 "Hoonete näitajad ja nende

arvutamise kord" punkt 2.7, mille kohaselt on krundi täisehitusprotsent krundil olevate ja sinna

projekteeritud ehitiste aluste pindalade summa suhe krundi pinda protsentides.

2.4. Kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekus tuleb välja tuua ettepaneku sisu ja muutmise

vajaduse põhjendused. Joonisel võib rõdude-terrasside aluse pinna tähistada eraldi tingmärgiga.

Niisugusel juhul on võimalik suurendada üldplaneeringuga lubatud täisehitusprotsenti. Käsitletav

planeering on kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering, kuid vaidlustatud otsuse

resolutsioonis ja otsuse põhjendustes see ei kajastu.

2.5. Kaebaja on lisanud kaebusele planeerimisspetsialisti Jüri Lassi arvamuse ning palub

halduskohtul arvestada seda tõendina.

2.6. Kaebaja arvates ei ole piisavalt arvestatud tema subjektiivsete õigustega. Kaebaja on planeeritava

kinnistuga piirneva Kerese tn 5 asuva kinnistu omanik. Kaebaja esitas ka populaarkaebuse väited,

tuginedes Pärnu linna üldplaneeringule.

3. Pärnu Linnavolikogu esitas Tallinna Halduskohtule vastuse Helgi Metsa esitatud esialgse

õiguskaitse taotlusele. Pärnu Linnavolikogu leiab, et kaebaja väide planeeringu vastuolu kohta Pärni

linna üldplaneeringuga on eksitav ja väär. Samuti on eksitav kaebaja väide, et planeering on kehtiva

õigusega vastuolus. Vastuse põhjendused olid järgmised.

3.1. Kaebaja on vääralt tõlgendanud ehitusaluse pinna mõistet, leides, et see hõlmab ka terrasside ja

rajatiste ehitusalust pinda. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 4 p 3 järgi on krundi ehitusõigusega

määratletud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Terrassi kui rajatise käsitlemine

üldplaneeringu p 2.1.1 kontekstis on ilmselgelt asjakohatu.

3.2. Kaebaja esitatud J. Lassi arvamust ei saa käsitada tõendina. Vastustaja palub jätta see kohtul

arvestamata. Seda arvamust ei saa käsitada ka kaebuse põhjendusena. Samas leiab vastustaja, et

J. Lassi väidetest nähtub etteheide, et planeeringu lahendus ei ole otstarbekas ja piisavalt

motiveeritud. Vallavolikogu leiab, et akt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 nõuetele

vastav ja kaebaja on sellest aru saanud ning kõik positsioonid on haldusaktis seletatud.

3.3. Kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on arusaamatud ja täpselt

sisustamata. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki konkreetset asjaolu, millega oleks tema subjektiivseid

õigusi rikutud.

3.4. Volikogu leiab, et selles menetlusstaadiumis ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine

proportsionaalne.

4. Kolmandad isikud esitasid esialgse õiguskaitse taotluse kohta ühise seisukoha, paludes jätta selle

rahuldamata. Kolmandad isikud leiavad, et planeeringuga on määratud hoonete suurim lubatud

ehitusalune pindala. Kaebuse esitaja väide, et selle hulka tuleb arvata ka terrass, ei põhine seadusel.

Tegelikkuses ei eksisteeri ka mingisugust kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

5. Esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitanud Pärnu Maavalitsus leiab, et planeeringu

protsess on toimunud planeerimisseaduse kohaselt ning Esplanaadi tn 22 kinnistu detailplaneering on

vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga. Maavanema varasemas järelevalve kirjas väljatoodud

planeeringulahenduse vastuolud seadustega on likvideeritud. Maavanem on kiitnud planeeringu

heaks ning teinud ettepaneku enne planeeringu kehtestamist veel kord kaaluda planeeringulahenduse

sobivust. Maavalitsus leiab, et kaebus on järelevalve käigus kontrollitud ja hinnatud vastuväidete osas

perspektiivitu.

6. Tallinna Halduskohus ei lugenud kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid jättis esialgse õigus-

kaitse taotluse rahuldamata, sest selles polnud välja toodud kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi,

mida ei ole võimalik pärast asja lahendamist kõrvaldada. H. Mets esitas Tallinna Halduskohtu

määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10. augusti 2011. a

määrusega haldusasjas nr 3-1-1649. Ringkonnakohus ei pea väidet üldplaneeringuga määratud krundi

maksimaalse täisehitusprotsendi ületamise kohta ilmselgelt põhjendamatuks. Tuleb hinnata, mida

lugeda vaidlustatud planeeringuga kavandatud hoonete ehitusaluse pinna hulka kuuluvaks ja kas

sinna saab arvata ka välibasseiniga terrassi, mis detailplaneeringule lisatud illustratsiooni järgi näib

olevat kavas rajada samale vundamendile. Ilmselgelt perspektiivituks ei saa pidada ka subjektiivsete

õiguste kaitseks esitatud kaebust. Krundi privaatsuse vähenemine ja valgustingimuste halvenemine

võib krundi väärtuse vähenemise või kasutustingimuste halvenemise kaudu olla käsitatav

omandiõiguse riivena. Esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuväidetes ega ka halduskohtu

määruses ei ole esile toodud sellist ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi, mida kahjustaks

vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine.

7. Tallinna Halduskohus kaasas Pärnu maavanema kui järelevalvet tegeva isiku arvamuse andmiseks

menetlusse. Pärnu Maavalitsus esitas kohtule arvamuse, mis põhiosas kordab esialgse õiguskaitse

taotlusele esitatud vastust. Arvamuses rõhutatakse, et järelevalve tegija pädevuses ei ole otsustada

selle üle, millise konfiguratsiooniga ja kuhu sobib konkreetsel krundil hoonestusala planeerida. Selle

üle saab otsustada üksnes kohalik omavalitsus. Vaidlustatud planeeringulahendust olid sobivaks

pidanud linnaarhitekt ja planeeringuprojekti läbi vaadanud linnavalitsuse ametnikud. Planeeringu on

kooskõlastanud Muinsuskaitseamet ning Lääne- Eesti Päästekeskus. Kavandatud tulemüür ei sega

Kerese tn 5 kinnistul paikneva abihoone hooldustöid ega kahjusta kinnistu omaniku huve.

Linnavalitsuse väitel on Kerese tn 5 kinnistu omanik 1/3 abihoonest juba lammutanud.

8. Kolmandad isikud palusid vastuses kaebusele jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastuse

põhjendused olid järgmised.

8.1. Kaebus ei ole selgepiiriline ja sellest ei nähtu, milline osa kaebusest on populaarkaebus ja milline

osa on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks.

8.2. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ainsate väidetena subjektiivsete õiguste rikkumise

kohta on võimalik käsitada kaebaja väiteid, et tema elukvaliteet ja kinnistu turuväärtus langevad, kui

kolmandate isikute kinnistule ehitatakse tulemüür vastu kaebaja kinnistul paiknevat abihoonet, ning

et kaebuse esitajale ei meeldi, et planeeringuga lubatakse Esplanaadi 22 kinnistul oleva kase asemele

ehitada garaaž.

8.3. Detailplaneeringust nähtub, et kinnistule on planeeritud kahe korteriga elamu ja sellele lisaks

puhkeala, millel paiknevad järgmised rajatised: haljastatud terrass (200 m2), bassein (30 m2),

katusealune väliköögiga (40 m2) ning laste mänguväljak (40 m2). Detailplaneeringust ei tulene, et

välibassein või terrass oleksid hoone osad.

8.4. PlanS § 9 lg 4 p 3 kohaselt määratletakse krundi ehitusõigusega hoonete suurim lubatud ehitus-

alune pindala. Planeerimisseaduse kohaselt ei määratleta kõikide ehitiste suurimat lubatud pindala.

8.5. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja

inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on hoone välis-

keskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatisena käsitatakse

viidatud sätte kolmanda lõike kohaselt aga mis tahes ehitist, mis ei ole hoone. Kolmandate isikute

arvates ei ole eelnevast võimalik järeldada, et välisbassein või terrass oleksid hoonena kvalifitseeri-

tavad, ja seda ka siis, kui projekteerimise käigus oleks hoone ja rajatise vundamendid ühendatud.

Detailplaneeringus määratakse kindlaks vaid suurim lubatud hoonete ehitusalune pindala ja selle all

ei käsitata ehitiste alust pindala. Kaebuse esitaja on eksinud ehitusaluse pinna määratlemisel ja

tõlgendab meelevaldselt hoonete ehitusalust pindala. Ehituse alune pind ja hoonete ehitusalune pind

on erinevad mõisted. Õigusvastane oleks järeldus, et detailplaneeringus ettenähtud rajatised loetakse

siiski hooneteks.

8.6. Detailplaneeringu menetlemine on olnud põhjalik ja haldusorgan ei ole teinud ebaseaduslikku

otsustust.

9. Pärnu Linnavolikogu palus oma vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad olid

järgmised.

9.1. Detailplaneering ei ole vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Kaebuse esitaja on vääralt

tõlgendanud üldplaneeringus sätestatud ehitusaluse pinna mõistet, arvates, et see hõlmab ka terrasside

kui rajatiste ehitusalust pinda.

9.2. Väide, et planeering on kehtiva seadusega vastuolus, on eksitav ja täpselt sisustamata. Kaebaja

põhjendab vastuolu kehtiva õigusega Jüri Lassi arvamusega. Vastustaja leiab, et J. Lassi arvamust ei

saa arvestada tõendina.

9.3. Kaebuse esitaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, sest detailplaneeringuga kavan-

datud tulemüüri tõttu langeb kaebaja elukvaliteet ja väheneb kinnistu turuväärtus. See väide on aga

praegusel juhul asjakohatu, sest nimetatud tulemüür on planeeritud kaebuse esitaja kinnistul asuva

abihoone taha. Väide kinnistu turuväärtuse langemise kohta on paljasõnaline ning tõendamata.

Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumise argumentides leidnud, et ta peab planeeringualal

kasvava vana kase säilitamist olulisemaks väärtuseks kui garaaži ehitamist. Vastustajale jääb aru-

saamatuks, kuidas puudutab puude säilitamine või maharaiumine kaebaja subjektiivseid õigusi.

9.4. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist, siis järeldab vastustaja, et

esitatud on vaid nn populaarkaebus. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud õigusakt on õigus-

pärane. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, kuidas on praegusel juhul avalikku huvi õigusvastaselt

kahjustatud. Kaebuse esitajal ei ole alust esitada nn populaarkaebust.

10. Helgi Mets esitas 13. veebruaril 2012 kaebuse täienduse, milles palus asja juurde võtta avalikult

kättesaadava materjalina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse, mille kohaselt

tuleb Esplanaadi 22 kavandatava uuselamu terrassiosa arvestada ehitusaluse pinna hulka.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 9. aprilli 2012. a kohtuotsusega Helgi Metsa kaebuse. Kohus

tühistas Pärnu Linnavolikogu 19. mai 2011. a otsuse nr 33. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

11.1. Kohtu hinnangul on terrass hoone esileulatuv osa ning terrassi pind tuleb arvestada hoone

ehitusaluse pinna hulka. Asjaolu, et terrassi on kaevatavas otsuses käsitatud rajatisena, ei anna alust

seda hoone ehitusaluse pinna hulgast välja arvata. Seega ületab detailplaneeringuga määratud

ehitusalune pind ilmselgelt üldplaneeringuga lubatut. Samuti on ületatud krundi lubatud

täisehitusprotsenti.

11.2. Arvestades kavandatava tulemüüri kõrgust ja paigutust krundil ning kaebaja kinnistu vahetut

lähedust, ei saa välistada kaebaja omandiõiguse rikkumist. Kuna vastustaja ei ole kaevatavas otsuses

põhjendanud kaebaja vastuväidete arvestamata jätmist, ei ole kohtul võimalik nõutavas ulatuses

kontrollida, kas ja mil moel on vastustaja otsuse andmisel kaalunud puudutatud isikute huve. Kohus

ei saa ka hinnata, kas need põhjendused, mille vastustaja esitas kohtumenetluses, olid aluseks ka

kaevatava otsuse vastuvõtmisel. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, on nimetatud vormi- ja

menetlusnõuete rikkumised sellised, mis võisid mõjutada asja lahendamist ja põhjustada otsuse

õigusvastasuse.

12. Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2012. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Pärnu

Linnavolikogu. Volikogu palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega

jätta Helgi Metsa kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised.

12.1. Halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on vastuolus Pärnu linna

üldplaneeringu seletuskirja punktiga 2.1.1. Selle punkti kohaselt on väikeelamute ehitusalune pind

üle 1200 m2 suuruse krundi puhul 20% krundi pinnast. Esplanaadi tn 22 kinnistu üldplaneeringu-

järgne maksimaalne ehitusalune pind on 300 m2.

12.2. Tallinna Halduskohtu otsuses viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri

2002. a määruse nr 69 § 17 lg 1 kohaselt on ehitise ehitisealune pind ehitise horisontaalprojektsiooni

pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Apellant

leiab, et ehitise ehitisealuse pinna mõiste ja planeerimisseaduse kohane ehitusaluse pinna mõiste ei

ole üks ja seesama. Detailplaneeringuga kindlaks määratava krundi ehitusõigusega määratletakse

hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Vaidlust pole selle üle, et terrass (nagu ka laste

mänguväljak ja väliköök) ei ole hooned, vaid rajatised. Rajatistealust maad ei saa arvata ehitusaluse

pinna hulka.

12.3. Tallinna Halduskohus on asunud seisukohale, et terrass on hoone esileulatuv osa ning seetõttu

tuleb terrassi pindala arvutada hoone ehitusaluse pindala hulka. Alles ehitusprojekti koostamisel saab

selgeks, kus asub üks või teine rajatis, ning ehitusprojekt võib erineda detailplaneeringut

illustreerivast joonisest.

12.4. Õige ei ole järeldus, et vaidlustatud haldusaktis pole käsitletud planeerimismenetluses esitatud

vastuväiteid. Menetlus on olnud põhjalik ja detailplaneeringusse on tehtud mitmeid muudatusi. Helgi

Metsaga jäi eriarvamus ehitusaluse pinna osas. Seda on märgitud ka vaidlusaluses haldusaktis.

Detailplaneering on läbinud planeerimisseaduse kohase järelevalvemenetluse.

12.5. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud kaebaja omandiõiguse riivet. Subjektiivsete õiguste

rikkumise motiivil esitatud kaebust peab täiendama alus, millest nähtub selle subjektiivse õiguse

olemasolu. Praegusel juhul ei ole õiguslikku alust, mis võimaldaks väita, et vastustaja väidetavat

elukvaliteedi langust (tingituna päevavalguse leviku takistamisest) saaks vaadelda vastustaja õiguste

võimaliku riivena. Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väidet, et kavandatav tulemüür riivab tema

õigusi. Tulemüür on planeeritud vastustaja kinnistul asuva abihoone taha ning see kaitseb tule leviku

eest ka vastustaja abihoonet.

13. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused ka kolmandad isikud Kätlin Kell

ja Algi Samm. Kohus jättis Kätlin Kella apellatsioonkaebuse käiguta ning andis apellandile tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 16. augusti 2012. a määrusega Kätlin

Kella apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 2 alusel.

14. Pärnu maavanem pidas Pärnu Linnavolikogu apellatsioonikaebusele esitatud vastuses

apellatsioonkaebust põhjendatuks. Maavanem leidis, et detailplaneering on vastavuses Pärnu linna

üldplaneeringuga. Maavanem nõustus Pärnu Linnavolikogu põhjendustega vaidlusaluse terrassi

kohta. Detailplaneeringu ülesandeks on määratleda krundi ehitusõigusega just hoonete suurim

lubatud ehitusalune pindala, mille hulka ei arvestata rajatistealust maad. Ainuüksi illustratsioonide

alusel ei saa terrassi lugeda hoone osaks. Ehitusprojekti ei saa koostada üksnes illustratsiooni järgi.

Detailplaneeringu järelevalve seisukohas leidis maavanem, et planeeritud tulemüüri ja Kerese tn 5

abihoone seina vaheline kaugus on piisav selleks, et teha abihoone hooldus- ja remonditöid, ning

kavandatav tulemüür ei kahjusta Kerese tn 5 kinnistu omaniku huve.

Maavanem luges põhjendatuks ka Algi Sammi apellatsioonkaebuse.

15. Apellatsioonkaebustele esitatud vastuses palus Helgi Mets jätta apellatsioonkaebused

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2012. a kohtuotsus muutmata. Kaebuse esitaja

leidis, et detailplaneeringus peab olema võimalikult täpselt selgitatud, mis otstarbel soovitakse krunti

kasutama hakata, ja üks võimalus selleks oleks detailplaneeringu selgitaval joonisel võimalikult

täpselt välja tuua ka rajatised ja nende asukohad. Kaebaja põhjendas viitega Riigikohtu 28. märtsi

2012. a lahendile nr 3-3-3-4-12, et välibasseiniga terrass tuleks arvestada krundi ehitusõiguse hulka

ning seetõttu ületab vaidlusalune lahendus üldplaneeringuga lubatud krundi täisehituse ülempiiri.

16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. mai 2013. a kohtuotsusega Pärnu Linnavolikogu ja Algi

Sammi apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2012. a otsuse haldus-

asjas nr 3-11-1649 muutmata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

16.1. Juhul kui lugeda detailplaneeringuga kavandatav terrass hoone ehitusaluse pinna hulka, on

vaidlustatud detailplaneering vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Ringkonnakohus ei jaga apel-

lantide seisukohta, et planeerimisseaduses kasutav "ehitusalune pindala" ja ehitusseaduses kasutatav

"ehitisealune pind" ei ole samasisulised mõisted. Planeerimisseaduses ei ole "ehitusalust pindala"

defineeritud, kuid "ehitisealune pind" on määratletud ehitusseaduse § 26 lg 4 alusel kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määruse nr 69 "Ehitise tehniliste

andmete loetelu" § 17 lg-s 1. Kuni 1. maini 2009 kasutati ka ehitusseaduses terminit "ehitusalune

pindala". Terminit "ehitusalune pind" kasutati ka varem kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduses.

Viidatud määruses on aga alates selle jõustumisest räägitud ehitise ehitusalusest pinnast. Mõisteid

"ehitusalune pindala" ja "ehitisealune pind" tuleb pidada samatähenduslikeks ning mõlema sisusta-

misel on asjakohane "Ehituse tehniliste andmete loetelu" § 17 lg-s 1 sisalduv määratlus.

16.2. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-4-12 ei ole asjakohane, sest selles käsitletud juhul

kehtis detailplaneeringu vastuvõtmise ajal planeerimis- ja ehitusseadus, mille § 9 lg 4 p 3 rääkis

erinevalt kehtiva planeerimisseaduse § 9 lg 4 p-st 3 ehitiste, mitte hoonete ehitusalusest pinnast.

16.3. Detailplaneeringule lisatud illustratsioonilt nähtub, et terrass on kavandatud hoonega püsivalt

ühendatuna ning see ei ole iseseisev terviklik asi. Halduskohus on õigesti arvanud terrassi kavandatud

hoone ehitusaluse pindala hulka. Seega on ilmselt ületatud üldplaneeringus lubatud maksimaalset

ehitusalust pindala ning detailplaneering on õigusevastane ja halduskohus on selle õigesti tühistanud.

16.4. Asja materjalide hulgas ei ole PlanS § 20 lg 2 kohast kohaliku omavalitsuse põhjendatud

seisukohta kaebaja ettepanekute ja vastuväidete kohta. Vaidlustatud otsuse põhjendused kaebaja

vastuväidetega arvestamise kohta on ilmselt puudulikud. Kuivõrd vaieldud on sellele vaatamata

eelkõige õigusnormide tõlgendamise üle, siis HMS §-st 58 tulenevalt ei tingiks üksnes nimetatud

vormiviga vaidlustatud otsuse tühistamist.

16.5. Kuivõrd kaebus tuleb rahuldada populaarkaebusena, siis ei ole kaebaja õiguste tegeliku

rikkumise küsimus vaidlusaluse terrassi kontekstis oluline.

17. Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Pärnu Linna-

volikogu. Linnavolikogu palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a otsus ja teha uus

otsus, millega jätta Helgi Metsa kaebus Pärnu Linnavolikogu 19. mai 2011. a otsuse nr 33

"Esplanaadi tn 22 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine" tühistamise nõudes rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt.

18.1. Vastustaja ei nõustu, et mõisted "ehitusalune pindala" planeerimisseaduse tähenduses ja

"ehitisealune pind" ehitusseaduse tähenduses on samatähenduslikud ja nende sisustamisel on asja-

kohane määratlus, mis on antud EhS § 26 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni-

ministri 24. detsembri 2002. a määruse "Ehitise tehniliste andmete loetelu" § 17 lg-s 1.

18.2. Ehitusalune pindala on planeerimisseaduses kasutatud määratlemata õigusmõiste, mis tuleb

detailplaneeringu korraldajal igal üksikjuhul sisustada. Ringkonnakohus on õigusmõisteid kõrvutades

lähtunud ehitusseadusest ning jätnud tähelepanuta detailplaneeringu korraldamist reguleerivad sätted.

Viimastes on alati kasutatud määratlemata mõistet "ehitusalune pindala". Detailplaneeringuga

määratletav hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala ei ole samastatav ehitusseaduses määratletud

ehitisealuse pinnaga, sest neis (õigus)aktides on pindala/pinna defineerimisel lähtutud erinevatest

vajadustest ja eesmärkides

18.3. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kavandatud terrass ei saa olla iseseisev rajatis, vaid on

kavandatud hoone lahutamatu väljaulatuv osa ja kuulub hoone ehitusaluse pinna hulka.

18.4. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et hooned ja rajatised püstitatakse just selliselt, kuidas need

on detailplaneeringut illustreerival joonisel. Illustreeriv joonis esitatakse koos detailplaneeringuga

selleks, et anda kavandatavast ruumiline ettekujutus. Detailplaneeringu koostamise ajal ei ole selge,

millised arhitektuursed lahendused ehitatavale hoonele leitakse ja kus see hoone hoonestusalas täpselt

paiknema hakkab ning kuhu täpselt paigutatakse puhkeala piires rajatiste alale kavandatud rajatised.

Kinnistule kavandatud hoonet on võimalik kasutada ka terrassita. Terrass on samuti iseseisev rajatis,

mida on võimalik eraldi kasutada.

19. Kolmandad isikud Kätlin Kell ja Algi Samm esitasid 10. veebruaril 2014 Riigikohtule taotluse

kaasata majandus- ja kommunikatsiooniminister haldusorganina arvamuse andmiseks menetlusse.

Audru Vallavalitsus, Halinga Vallavalitsus, Harku Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Kohtla

Vallavalitsus, Mustjala Vallavalitsus, Orava Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tõrva Linnavalitsus,

Vaivara Vallavalitsus ja Õru Vallavalitsus esitasid 10. veebruaril 2014 taotluse avaldajate kolmandate

isikutena menetlusse kaasamiseks ning samuti majandus- ja kommunikatsiooniministri kaasamiseks

menetlusse haldusorganina arvamuse andmiseks. Eelnimetatud taotlusega ühinesid 17. veebruaril

2014 Häädemeeste Vallavalitsus ja Valga Linnavalitsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium võtab esmalt seisukoha Riigikohtule esitatud taotluste osas. HKMS § 20 lg 1 kohaselt

kaasatakse isik, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada

tema õiguste või kohustuste üle. Käesolevas asjas ei otsustata punktis 19 nimetatud oma-

valitsusüksuste õiguste üle. Seega puuduvad kolmanda isiku kaasamise alused ja taotlused ei kuulu

rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu ka taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri kaasa-

miseks haldusorganina HKMS § 24 tähenduses. Kassatsioonkaebuse lahendamise staadiumis ei ole

menetluses mitteosalenud haldusorgani kaasamine arvamuse andmiseks üldjuhul põhjendatud. Riigi-

kohus lähtub kassatsioonkaebuse lahendamisel faktilistest asjaoludest, mis on tuvastatud alama astme

kohtu otsusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning majandus- ja kommunikat-

siooniministril ei ole otseseid ülesandeid detailplaneerimise korraldamisel ning selle õiguslikul

reguleerimisel. Ruumilise planeerimise tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Sise-

ministeeriumi pädevuses. Taotluse rahuldamine ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhi-

mõttega.

21. Käesolevas asjas on kassatsioonkaebuse lahendamisel esmatähtis vastata kahele küsimusele: kas

konkreetsel juhul on terrass vaadeldav planeeringuga kavandatava hoone lahutamatu osana ning kas

sellise terrassi pind arvestatakse krundil paiknevate hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindala

hulka.

22. Alamalseisvad kohtud on pidanud põhjendatuks käsitada selles planeeringus kavandatavat terrassi

hoone lahutamatu osana, tema väljaulatuva osana. Sellise hinnangu andmisel on lähtutud üksnes

detailplaneeringule lisatud illustratiivsest materjalist. PlanS § 8 lg 6 kohaselt esitatakse detail-

planeeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu

avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja

hoonestusest. Vaidlus puudub selles, et illustratsioonist võib tekkida ettekujutus, et terrass on seotud

planeeringuga kavandatava hoonega. Nimetatud illustratsioon võib küll visualiseerida planeeringu

koostaja kavatsust, kuid selle alusel ei saa teha piisavalt usaldatavaid järeldusi hoonete ja rajatiste

seotuse ega ka konkreetse asendi suhtes. Kolleegium nendib, et nimetatud illustratiivne materjal ei

määra kavandatava hoone, aga samuti rajatiste ehituslikku lahendust, mis fikseeritakse kohaliku

omavalitsuse poolt ehitusprojekti alusel väljastatava ehitusloaga. Tõendiks halduskohtumenetluses

saab olla vaid protsessuaalses vormis olev teave, millest on võimalik teha järeldusi tõendamis-

esemesse kuuluva asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Kolleegium ei välista, et planeeringule

lisatav illustratsioon võib teatud asjaolude tuvastamisel olla ka kohaseks tõendiks, kuid pelgalt

illustratsiooni alusel pole võimalik järeldada, et detailplaneeringu lahendus ehitusaluse pindala osas

on vastuolus üldplaneeringu nõuetega. Seetõttu leiab kolleegium, et kohtud ei ole selles asjas

nõuetekohaselt ja usaldusväärselt tõendanud, et detailplaneeringus kavandatu realiseerimine tooks

kaasa Pärnu üldplaneeringust tuleneva krundi ehitusaluse pindala piirmäära ületamise. Kohtute

nimetatud eksimus on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob kaasa lahendi

tühistamise.

23. Kassatsioonkaebuse lahendamisel kontrollib Riigikohus HKMS § 229 lg 1 alusel, kas ringkonna-

kohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud otsuse tegemisel menetlus-

õiguslikke norme. HKMS § 229 lg 3 kohaselt on Riigikohus seotud ringkonnakohtu poolt tuvastatud

faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioon-

kaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Eelnevalt põhjendas

kolleegium, miks ei saa krundi ehitusaluse pindala piirmäära ületamist lugeda tuvastatuks.

Kolleegiumil puudub samas õiguslik võimalus koguda iseseisvalt uusi tõendeid. Kolleegium leiab, et

uurimispõhimõttele tuginev täiendav asjaolude selgitamine ning täiendavate tõendite kogumine ei ole

selles asjas perspektiivne. Eeltoodu tõttu ei saada kolleegium asja ka tagasi uueks läbivaatamiseks.

24. Kuigi eelnimetatud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele, peatub kolleegium siiski

ka kohtuasjas diskuteeritaval küsimusel kohaldatava õiguse osas. On õige, et kehtivates õigusaktides

kasutatakse ehitistega ja nende mõõtmetega seoses erinevaid mõisteid. Kassaator on osutanud

mõistete "ehitusalune pindala" ja "ehitisealune pind" lahknevusele. Kohtud on leidnud, et selle asja

lahendamisel tuleb kohaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrust

nr 69 "Ehitise tehniliste andemete loetelu", mille § 17 lg-s 1 on kasutatud mõistet "ehitise

ehitisealune pind".

Selle seisukohaga seoses märgib kolleegium, et määruses ja planeerimisseaduses kasutatud terminid

on tõesti erinevad ning võimaldavad erimahulist sisustamist. Oluline on ka see, et majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrus on antud ehitusseaduse § 26 lg-s 4 sisalduva delegatsiooninormi

alusel. EhS § 26 reguleerib aga ehitusloale esitatavaid nõudeid, sealhulgas põhiosas nõudeid, mis

ilmselgelt ei ole kohaldatavad planeerimismenetluses. Planeerimisseaduses ega ka teistes õigus-

aktides ei sisaldu viiteid selle kohta, et planeerimismenetluses tuleks ehitusaluse pindala määramisel

kohaldada eelnimetatud määruse regulatsiooni. Silmas tuleb pidada, et ruumilise planeerimise

menetluses erinevad ehitusaluse pindala määramise eesmärgid oluliselt ehitise tehniliste näitajate

piiritlemisest ehitusloa taotlemisel. Seetõttu nende normide sisu võib põhjendatult olla oluliselt

erinev. Kolleegium ei pea veenvaks kohtute järeldust, et majandus- ja kommunikatsiooniministri

24. detsembri 2002. a määrus nr 69 kuulub planeerimismenetluses ehitusaluse pindala kindlaks-

tegemisel kohaldamisele. Seega puudub ka õiguslik alus järelduseks, et planeerimismenetluses tuleb

krundi ehitusõiguse piiritlemisel hoone pindala hulka arvata rajatiseks olev terrass isegi juhul, kui ta

ei ole selle hoonega ehituslikult seotud.

Planeerimisseaduses kasutatav mõiste "ehitusalane pindala" ei ole planeerimisseaduses määratletud.

Kolleegium möönab, et selline olukord, kus mõiste sisustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse

otsustuspädevusse, võib tingida halduspraktika põhjendamatu lahknevuse, aga ka puudutatud isikute

õiguste põhjendamatu riive. Nimetatud seaduselünga peab täitma seadusandja.

25. Rahuldamisele ei kuulu H. Metsa kaebus ka osas, milles kaebaja tugineb oma subjektiivsete

õiguste väidetavale rikkumisele. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, millise konkreetse negatiivse

tagajärje toob kaasa detailplaneering piirneva kinnistu omaniku kaitstavatele õigustele ning milles

avaldub detailplaneeringu õigusvastane, tiheasustusalal asuva naaberkrundi hoonestamisest tulenev

tavapäraseid ja mõistlikke mõjutusi ületav toime.

26. Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium Pärnu Linnavolikogu kassatsioonkaebuse ja tühistab

Tallinna Halduskohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu otsused selles asjas. Kolleegium teeb uue

otsuse, millega jätab Helgi Metsa kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste

kanda. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld