3-1-1-30-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-14

Otsuse kuupäev

30. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi Juri Strutškovi karistamises liiklusseaduse § 241

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a otsus väärteoasjas

nr 4-13-7905

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

30. aprill 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a otsus ja jõustada Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti 8. novembri 2013. a otsus.

2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 8. novembri 2013. a kiirmenetluse otsusega karistati Juri

Strutškovi selle eest, et ta parkis 2. novembril 2013 Tallinnas Sadama 25/4 peatumise keelumärgi

mõjupiirkonnas taksotunnustega mootorsõidukit, mis ei olnud ühissõiduk. Menetlusalune isik rikkus

liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 1 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 241 lg 1 järgi. J. Strutškovi

karistati kaheksa trahviühiku e 32 euro suuruse trahviga.

2. Otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, kes taotles karistuse tühistamist. Kuivõrd ta ootas

sadamast tulevat klienti, oli tema auto näol tegu ühistranspordi teenust osutava sõidukiga. Seetõttu

võis ta sellel kohal peatuda, sest peatumiskeelu märk ei kehti ühissõiduki kohta.

3. Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus

tühistati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus

tuvastas, et 2. novembril 2013. a seisis menetlusalune isik oma autoga märgi „Peatumiskeeld"

mõjupiirkonnas. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse

"Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 9 lg 1 p 35 sätestab aga, et

peatumist ja parkimist keelav liiklusmärk ei kehti ühissõiduki kohta. J. Strutškovi autot tuleb pidada

taksoks e ühissõidukiks ühistranspordiseaduse § 2 p 3 mõttes, sest menetlusalusel isikul oli kehtiv

sõidukaart taksoveoks. Ühissõidukiks ei saa pidada üksnes klienti vedavat, kliendil maha minna

laskvat või klienti peale võtvat autot; peatumine võib olla ka vajalik nt sõiduki tulede kontrollimiseks,

akende pesemiseks või muuks sarnaseks toiminguks. Seetõttu pole oluline, et J. Strutškov peatus

kauem, kui on vajalik sõitja maha- või pealeminekuks. Menetlusalune isik ootas klienti, kes oli

endale sadamasse takso tellinud. Seega võis J. Strutškov peatumiskeelu märgi mõjupiirkonnas oma

autoga seista.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja kiirmenetluse otsuse jõustamist.

LS § 2 p-st 97 tulenevalt on ühissõiduk sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud

sõiduauto. Menetlusaluse isiku auto ei olnud ühissõiduk, sest ei vedanud kontrollimise hetkel kedagi,

samuti ei läinud kliendid sellelt maha ega tulnud peale. Tähtsust ei ole asjaolul, kas J. Strutškovi

takso oli telefoni teel kellegi poolt sadamasse tellitud või mitte. Seega ei tohtinud menetlusalune isik

selles kohas peatuda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Määruse "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 9 lg 1 p 35 kohaselt

keelab märk „Peatumiskeeld" peatumise ja parkimise; märk ei kehti ühissõiduki kohta. Eelöeldu

tähendab seda, et kui muid sõidukeid ei või LS § 2 p 52 kohaselt peatumiskeelu piirkonnas üldse

seisma jätta, tohivad ühissõidukijuhid oma sõiduki sellises piirkonnas ettekavatsetult seisma jätta

sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Märgi „Peatumiskeeld" mõjupiirkonnas

sõiduki seismajätmine mõnel muul põhjusel kui sõitjate peale- või mahaminek või veose laadimine ei

ole lubatav, sõltumata sellest, kas tegemist on ühissõidukiga või mitte.

6. Eelmises punktis sedastatust lähtudes tuleb analüüsida, kas J. Strutškov jättis auto seisma sõitjate

peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb

uurida, kas J. Strutškovi auto oli ühissõiduk. Liiklusnõuete rikkumisest saab kõneleda vaid juhul, kui

tegemist ei ole ühissõidukiga. Kui aga vastus on eitav, on menetlusalune isik igal juhul rikkunud

sõiduki peatamise keeldu.

7. J. Strutškovi väidete kohaselt ootas ta klienti, kes oli sadamasse takso tellinud. Seega tuleb uurida,

kas auto seismajätmist sellisel põhjusel saab pidada sõiduki seismajätmiseks sõitja pealemineku ajaks

LS § 2 p 52 mõttes. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda eitada. Sõiduki seismajätmine on mõnes kohas

keelatud liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise eesmärgil. Seetõttu ei saa anda ühissõiduki

juhile peatumiskeelu või tavasõiduki juhile parkimiskeelu piirkonnas (vt LS § 2 p 49) peatumisõiguse

kaudu liiga laialdast auto seismajätmise õigust, sest see läheks vastuollu liiklusohutuse ja liikluse

sujuvuse tagamise sooviga. Sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist

sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki

seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi

jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist.

8. Praegusel juhul on tuvastatud, et J. Strutškov seisis autoga peatumiskeelu alal mitu minutit, ilma et

sõidukisse keegi oleks sisenenud. Seetõttu ei olnud tegemist auto seismajätmisega sõitja pealemineku

ajaks. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes, ei ole

oluline ka see, kas J. Strutškovi auto oli ühissõiduk või mitte. Seega rikkus J. Strutškov LS § 21 lg 4

p-s 1 sätestatud keeldu ja realiseeris LS § 241 lg-s 1 ette nähtud väärteokoosseisu. Seega on

kohtuväline menetleja J. Strutškovi õigesti karistanud.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ja § 149 p-st 1, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a otsuse ja jõustab kohtuvälise

menetleja 8. novembri 2013. a kiirmenetluse otsuse. Kassatsioon tuleb rahuldada.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar