3-2-1-49-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-49-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Volli Kalami hagi Kersti Saare vastu 19 551 euro 85 sendi

väljamõistmiseks OÜ V. Kalami Kinnisvarabüroo kasuks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-26450

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kersti Saare kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

19 551 eurot 85 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Volli Kalam

Kostja Kersti Saar, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-26450 ja

samas asjas tehtud Harju Maakohtu 6. septembri 2013. a otsus ning jätta hagi läbi vaatamata.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud Volli Kalami kanda.

4. Tagastada Kersti Saarele 12. veebruaril 2014 kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot 91 senti.

5. Mitte võtta toimikusse Kersti Saare kassatsiooniastmes esitatud materjale

(apellatsioonkaebus, apellandi arvamus, kohtuotsused, kohtuistungi protokoll).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Volli Kalam (hageja) esitas 10. juulil 2012 Harju Maakohtule hagi Kersti Saare (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja 19 551 eurot 85 senti OÜ V. Kalami Kinnisvarabüroo (edaspidi

kinnisvarabüroo) kasuks.

Hagiavalduse kohaselt on pooled võrdsetes osades kinnisvarabüroo osanikud ja 2001 valiti nad

juhatuse liikmeteks. Kinnisvarabüroo põhikirja p 2.6 kohaselt makstakse osanikule osa

puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Osanikud määrasid kinnisvarabüroo

2006. a dividendiks 706 000 krooni ja 2007. a dividendiks 762 000 krooni. 2006. a novembris hageja

haigestus, mistõttu vormistas kostja 11. mai 2007. a, 12. märtsi 2008. a ja 9. juuni 2008. a osanike

otsused, milles kalduti oluliselt kõrvale põhikirjas sätestatud dividendide jaotusest. Tallinna

Ringkonnakohtu 30. aprillil 2012 jõustunud otsusega on tuvastatud nende otsuste tühisus. Kostjale

maksti alusetult välja dividendi 2006. a eest 2506 eurot 61 senti ja 2007. a eest 17 045 eurot 24 senti,

s.o kokku 19 551 eurot 85 senti. Hageja palub kostjalt selle välja mõista. Kostja väidetav 19 551 euro

85 sendi tasumine kinnisvarabüroo kassasse oli näilik toiming (kostja on vormistanud fiktiivse kassa

sissetuleku orderi), tegelikult hoiab kostja raha alusetult oma ainuvalduses. Hageja tugines oma

nõudes äriseadustiku (ÄS) § 158 lg-tele 1 ja 3, väites et tal on õigus esitada nõue kinnisvarabüroo

kasuks selle võlausaldajana, kuna tal ei ole võimalik rahuldada oma dividendinõuet kinnisvarabüroo

vara arvel. Ka on hagejal kinnisvarabüroo vastu menetluskulude 1685 eurot 24 senti väljamõistmise

kohtulahend, mis jõustus 29. märtsil 2013.

2. Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2012. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hageja nõude menetlusse võtmata ja tagastas selle, kuna hagejal ei saa

kinnisvarabüroo osanike otsuste tühisuse tõttu olla kinnisvarabüroo vastu nõuet dividendile, millele

tuginedes on hagi esitatud.

Hageja määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 15. veebruari 2012. a määrusega

maakohtu määruse ja saatis hagiavalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna hageja

esitas nõude lubatud viisil kinnisvarabüroo võlausaldajana.

Maakohus võttis hagi seepeale menetlusse.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja arvates tunnustas ta viidatud ringkonnakohtu lahendit ja täitis kinnisvarabüroo ees oleva

kohustuse. Kostja tagastas 19 551 eurot 85 senti kinnisvarabüroo kassasse, mida kostja peab kui

kinnisvarabüroo raamatupidaja. Alates 2008. a-st kinnisvarabüroo ei tegutse ja tal ei ole ka alalist

asukohta, kuhu raha üle kanda. Hageja ei ole midagi teinud kinnisvarabüroo rahalise seisu

väljaselgitamiseks, vaid on pöördunud pahatahtlikult nõudega kostja vastu. Hageja ei ole järginud

kokkuleppeid kostja suurenenud töökoormuse hüvitamise kohta.

4. Harju Maakohus rahuldas 6. septembri 2013. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt kinnisvarabüroo

kasuks välja 19 551 eurot 85 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ei vaidle pooled, et ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb kostjal

tagastada kinnisvarabüroole 19 551 eurot 85 senti. See kohustus tuleneb ka ÄS § 158 lg-st 1.

ÄS § 158 lg 3 järgi võib ebaseadusliku väljamakse tagastamist osaühingule nõuda ka osaühingu

võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Pooled ei vaidle, et hagejale on

välja makstud 2006–2007 majandusaastate eest 19 551 eurot 85 senti vähem kui kostjale, kuigi poolte

osalus kinnisvarabüroos on võrdne. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et seda summat ei ole

kinnisvarabüroo pangakontol. Kostja enda vormistatud order ei tõenda hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes tema rahalise kohustuse täitmist. Kostja vastusest tuleneb, et raha on jätkuvalt

kostja valduses. Kostja kui võlgnik on samas ka kinnisvarabüroo raamatupidaja ja kassapidaja.

Vältimaks huvide konflikti, saanuks kohaseks rahalise kohustuse täitmise viisiks pidada

võlaõiguseaduse § 91 lg 3 järgi raha tasumist võlausaldaja kontole. Kuna kostja ei ole seda

vabatahtlikult teinud, tuleb hagi rahuldada.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

Hageja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. jaanuari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Lisaks tagastati

apellatsioonkaebusele lisatud tõend.

Otsuse põhjenduste järgi kohaldas maakohus õigesti materiaalõiguse norme ja ei rikkunud

menetlusõiguse norme. Kuna kostja võttis maakohtu menetluses omaks, et tal on kohustus tagastada

kinnisvarabüroole 19 551 eurot 85 senti, vaieldakse asjas vaid selle üle, kas nimetatud summa

sissemakset kinnisvarabüroo kassasse saab lugeda kostja kohustuse täitmiseks. Maakohus on piisavalt

põhjendanud oma seisukohta, et kostja vormistatud kassa sissetuleku order ei tõenda tema kohustuse

täitmist. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Muus osas on kostja

tuginenud apellatsioonkaebuses uutele asjaoludele, mida ta maakohtus ei esitanud. Kuna kostja ei ole

uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud, tuleb jätta need TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata.

Kostja arvates jätsid kohtud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja kostja vastuväited

tähelepanuta. Nii on jäänud asjas ebaselgeks, kas dividendi jagamise kokkulepped on täielikult

tühised või tühised vaid osas, mille kohaselt jagati dividendi teisiti kui seaduses ja põhikirjas

märgitud proportsioon 50:50. Tulenevalt tsiviilasjas nr 2-09-33026 tehtud otsusest on need

kokkulepped tühised täies ulatuses ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole hagejal nõuet

kinnisvarabüroo vastu dividendi jagamiseks. Kostja ei ole omaks võtnud, et tal on kohustus tagastada

kinnisvarabüroole 19 551 eurot 85 senti. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kinnisvarabüroole laekus

viidatud summas sularaha. Seega ÄS § 158 lg 3 ei kohaldu, sest kinnisvarabürool on vara, et hageja

nõue rahuldada.

8. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Volikirja alusel esindaja (kes ei ole vandeadvokaat)

vastust ei saa TsMS § 218 lg-st 4 tulenevalt lugeda hageja vastuseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 esimese

lause ja § 691 p 3 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja

kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kohtud on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud ÄS § 158

lg 3 esimest lauset.

10. Hageja on esitanud hagi ÄS § 158 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel, paludes kinnisvarabüroo

kasuks kostjalt välja mõista viimasele alusetult tehtud väljamakse. Esitatud rahaline nõue saab

ÄS § 158 lg 1 järgi kuuluda väljamakse teinud kinnisvarabüroole.

Sellise teise isiku nõude maksmapaneku eelduseks on ÄS § 158 lg 3 esimese lause järgi, et hageja

oleks kinnisvarabüroo võlausaldaja ja et ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel.

Kolleegiumi arvates ei ole need eeldused täidetud.

11. Hageja väidab, et tal on õigus nõuda kinnisvarabüroolt võlausaldajana dividendi, mida tal ei ole

võimalik saada kinnisvarabüroo vara puudumise tõttu.

Kolleegiumi arvates tuleb ÄS § 158 lg 3 esimest lauset tõlgendada kitsendavalt, kuna hagemisõiguse

kindlakstegemise faasis ei ole õige alustada vaidlust selle üle, kas hageja ikka on nõudeõigust omava

osaühingu võlausaldaja ja kas tal ei ole võimalik rahuldada oma nõuet osaühingu muu vara arvel.

Seega tuleb hagejal nõude esitamiseks lisada hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid, et tal on

osaühingu vastu rahalise nõudega täitedokument (eelkõige täitmisele kuuluv kohtulahend), ja

kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud rahuldada

osaühingu vara arvel. Nende dokumentideta ei saa hagejat lugeda TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes

isikuks, kelle hagile peaks andma õiguskaitset.

12. Hageja ei ole esitanud kohtulahendit, milles oleks tema dividendinõuet kinnisvarabüroo vastu

tunnustatud, ega täituri kinnitust, et seda nõuet ei ole õnnestunud kinnisvarabüroo muu vara arvel

rahuldada. Hageja ei ole ka väitnud, et need eeldused oleks täidetud. Seega puuduvad hagi esmased

formaalsed eeldused.

Kolleegium selgitab, et kui hageja esitab nimetatud dokumendid, ei saa kohus TsMS § 423 lg 2 p 2

kohaldades hinnata, kas täitemenetlust alustati õigesti.

13. Riigikohtule ei ole siduv Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2012. a määrus (I kd, tl 123–

125), millega tühistati maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta hagemisõiguse

puudumise tõttu.

Sellest ringkonnakohtu määrusest tulenevalt ei olnud kostjal põhjust täiendavaid vastuväiteid

hagemisõiguse puudumisele esitada. See aga ei tähenda seda, et kostja oleks hageja hagemisõigust

tunnustanud. Kostja on mh apellatsioonkaebuses selgelt välja toonud, olgu ka Riigikohtu seisukohast

erinevatel põhjendustel, et hagejal ei ole dividendinõuet, sest dividendi maksmise aluseks olevad

otsused on tühised, ja et kinnisvarabürool on vara (kassas olev raha), mille arvel hageja saaks ka oma

hüpoteetilise nõude rahuldada (vt II kd, tl 3–6).

14. Hageja on menetluse käigus esitanud ka väite, et tema kasuks on lisaks tehtud jõustunud

kohtulahend kinnisvarabüroo vastu menetluskulude hüvitamiseks 1685 euro 24 sendi ulatuses (I kd,

tl 151). Samas ei ole selge, et ta oleks sellele tuginenud hagi aluseks oleva asjaoluna, samuti ei ole ta

esitanud täituri tõendit, et seda nõuet ei õnnestu kinnisvarabüroo vara arvel rahuldada.

Kolleegium märgib, et kostja väitel on tema käes kinnisvarabüroo kassas olev sularaha, mistõttu jääb

ka ebaselgeks, miks kinnisvarabürool (või täitemenetluses täituril) seda sularaha kostjalt välja ei

õnnestu nõuda.

15. Eeltoodu tõttu tuleb kohtute otsused tühistada ja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse. Samuti võib alusetu väljamakse saamise nõude esitatud asjaoludel

täiendavate eeldustena esitada kostja vastu kinnisvarabüroo ise.

16. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Hageja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul käesoleva lahendi

jõustumisest.

17. TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb kostjale kassatsioonikautsjon tagastada. Kostjal

tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatada, millisele kontole tuleb kautsjon

tagastada.

18. Kostja esitas koos kassatsioonkaebusega mitmeid dokumente (apellatsioonkaebus, apellandi

arvamus, kohtuotsused, kohtuistungi protokoll). Kolleegium TsMS § 688 lg 5 alusel tõendeid ei hinda

ja neid dokumente toimikusse ei võta. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus

neid tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu