3-2-1-47-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-47-14

Määruse kuupäev

Tartu, 28. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

MTÜ Koolitus (asutamisel) avaldus kande tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-56219

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Koolitus (asutamisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja MTÜ Koolitus (asutamisel) (asutamisnumber

621519), seaduslik esindaja asutaja ja juhatuse liige Kaidi

Holm

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu registriosakonna 5. novembri 2013. a kandemäärus

nr M 10183299/2 ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-

56219 ja saata asi Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Kaidi Holmile (konto nr 1105117185, Swedbank AS) MTÜ Koolitus (asutamisel)

määruskaebuselt 20. detsembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

4. Jätta menetluskulud MTÜ Koolitus (asutamisel) kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. mail 2013 esitati Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavaldus, milles taotleti

mittetulundusühingu nimega MTÜ Koolitus (asutamisel) (avaldaja) kandmist mittetulundusühingute

ja sihtasutuste registrisse.

2. Harju Maakohtu registriosakonna 5. juuli 2013. a määrusega jäeti kandeavaldus rahuldamata.

Avaldaja esitas 5. juuli 2013. a määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus tühistas 24. augusti

2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-35254 registriosakonna 5. juuli 2013. a määruse ja saatis asja

tagasi kohtunikuabile selleks, et antaks kandeavalduse esitajale tähtaeg avalduse puuduste

kõrvaldamiseks.

3. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 5. novembri 2013. a määrusega 14. mai 2013. a kandeavalduse

rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kandeavalduse alusel teha mittetulundusühingute

ja sihtasutuste registrisse taotletud esmakannet, sest kandeavalduses taotletud mittetulundusühingu

nimi MTÜ Koolitus ei vasta mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 4 lg-s 6 sätestatud nõuetele,

kuna mittetulundusühingu nimi ei sisalda eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on

isikute ühendusega. Tähtede kombinatsioon MTÜ ei ole eestikeelne täiend, mis sellele asjaolule

viitaks. Isikute ühendusele viitavad täiendid on näiteks „mittetulundusühing" (ühing, mis ei tegutse

majandusliku kasu saamiseks, vaid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks), „ühing" (ühistel

eesmärkidel koondunud isikute ühendus), „klubi" (ühise huviala või elukutsega, ka ühiste vaadetega

isikute rühmitus), „selts" (ühing (ühiseks tegevuseks moodustunud) salk, hulk, seltskond), „liit"

(teatud ala esindajate või teatud tõekspidamistega isikute organisatsioon), „assotsiatsioon" (liit,

ühing) jne. 20. septembri 2013. a määrusega anti avaldajale kande tegemist takistava puuduse

kõrvaldamiseks (mittetulundusühingu nime muutmiseks ja registripidajale täiendavate dokumentide

esitamiseks) 35 päeva arvates määruse tegemisest. Kande tegemist takistavat puudust nimetatud

tähtajaks ei kõrvaldatud.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning

kanda avaldaja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. detsembri 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohus nõustus kandemääruse põhjendustega ega korranud neid. Kohtunikuabi kohaldas

MTÜS § 4 lg-t 6 õigesti ja leidis põhjendatult, et lühendit MTÜ ei saa pidada eestikeelseks täiendiks,

mis viitaks asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. Tegemist on sõna „mittetulundusühing"

lühendiga, mitte eraldi täiendiga. MTÜS ei näe ette võimalust kasutada nõutava täiendsõna asemel

lühendit. Seega ei vasta nimi MTÜ Koolitus MTÜS § 4 lg 6 nõuetele ja kohtunikuabi keeldus kande

tegemisest õigesti. Määruskaebuse väide, et registrisse on kantud hulgaliselt mittetulundusühinguid,

mille nimes sisaldub tähekombinatsioon MTÜ, ei oma seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel

tähtsust. Seaduse nõuetele mittevastavate kannete tegemist ei saa pidada õiguspäraseks praktikaks,

mida peaks jätkuvalt järgima.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu ja

maakohtu määrus tühistada ning kanda avaldaja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus määruse tegemisel kohaldanud valesti

MTÜS § 4 lg-s 6 toodud nõuet MTÜ nimele, mille kohaselt peab MTÜ nimes sisalduma isikute

ühendusele viitav eestikeelne täiend. Täheühendi „MTÜ" kasutamine mittetulundusühingu nimes

isikute ühendusele viitava täiendina on täielikult kooskõlas nii MTÜS § 4 lg 6 sätte kui ka mõttega

ning sobib isikute ühendusele viitavaks eestikeelseks täiendiks. Erinevalt teiste eraõiguslike

juriidiliste isikute nimedele kehtestatud täpsetest ja välistavatest nõuetest, on seadusandja jätnud

MTÜ-de nime valikul asutajatele ja hiljem ka ühingu liikmetele vabaduse mittetulundusliku

organisatsiooni nimekuju valikul. Seda vabadust ei ole registriosakonnal põhjust oma

diskretsiooniõigust sisustades põhjendamatult piirata ning seetõttu ei ole ka alust kohaldada

äriseadustikus ärinimele kehtestatud normidest tulenevat analoogiat, kus nimele lisatava täiendina on

seadusandja määranud kindla täiendsõna kirjapildi ning toonud ära ka seda asendava lubatud lühendi

kuju. MTÜS § 4 lg 6 ei sätesta MTÜ nime puhul kohustuslikku täiendsõna „mittetulundusühing" ega

ka muid kohustuslikke nõudeid täiendile peale asjaolu, et MTÜ nimele viitav täiend peab viitama

isikute ühendusele. Isikute ühendusele viitavate eestikeelsete täiendite loend on seega vaba ja ajas

kujunev. Hetkel on üheks selgemini eristuvaks ja eesti keeleruumis arusaadavalt isikute ühendusele

viitavaks täiendiks MTÜ-de nimedes kujunenud täheühend „MTÜ". MTÜS § 4 lg 6 tõlgendamisel on

maakohtutes tehtud praeguseks 825 korral esmakandeotsused, mille kohaselt on täheühend „MTÜ"

tunnistatud sobivaks isikute ühendusele viitavaks eestikeelseks täiendiks. Määruskaebuse lisas 2 on

loetletud hetkel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olevad MTÜ-d, mille nimes

sisalduvaks ainukeseks isikute ühendusele viitavaks täiendiks on täheühend „MTÜ".

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada ja nii maakohtu

registriosakonna kandemäärus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Kandeavaldus tuleb

TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata sama maakohtu registriosakonnale uueks

lahendamiseks.

8. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohtud on määruse tegemisel

kohaldanud valesti MTÜS § 4 lg-s 6 toodud nõuet mittetulundusühingu nimele. MTÜS § 4 lg 6

kohaselt peab mittetulundusühingu nimi sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et

tegemist on isikute ühendusega.

Kolleegium märgib, et MTÜS § 4 lg-s 6 ei ole nii täpselt reguleeritud täiendeid, nagu on reguleeritud

nt äriseadustikus (ÄS), kus § 9 lg 2 kohaselt peab täisühingu ärinimi sisaldama täiendit „täisühing",

usaldusühingu ärinimi täiendit „usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit „osaühing", aktsiaseltsi

ärinimi täiendit „aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit „ühistu". ÄS § 9 lg 3 kohaselt võib

selle paragrahvi 2. lõikes nimetatud täiendi asemel täisühing ärinimes kasutada lühendit „TÜ",

usaldusühing lühendit „UÜ", osaühing lühendit „OÜ" ja aktsiaselts lühendit „AS". Asjaolu, et

mittetulundusühingute seaduses ei ole eraldi sätestatud, et isikute ühendusele viitava täiendi võib

asendada ka lühendiga „MTÜ", ei välista tõlgendust, et ka lühend „MTÜ" võib viidata isikute

ühendusele. Asja lahendamisel on keskse tähtsusega seega küsimus, kas lühendit „MTÜ" saab

käsitada isikute ühendusele viitava eestikeelse täiendina MTÜS § 4 lg 6 mõttes.

9. Nagu põhjendatult viitab määruskaebuse esitaja, on registrisse kantud mittetulundusühinguid, mille

nimes on kasutatud lühendit „MTÜ". Seega on registripraktikas aktsepteeritud lühendit „MTÜ"

eestikeelse täiendina MTÜS § 4 lg 6 mõttes. Ka väljaandes „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013"

(internetis kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/qs/) viidatakse MTÜ-le kui mittetulundusühingut

tähistavale lühendile. Tavakäibes kasutatakse lühendit „MTÜ" samatähenduslikuna sõnaga

„mittetulundusühing". Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et lühendit „MTÜ" võib käsitada

eestikeelse täiendina, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega. Kasutades

mittetulundusühingu nimes lühendit „MTÜ", on seega täidetud MTÜS § 4 lg-s 6 sätestatud nõue, et

mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on

isikute ühendusega. Kuna kohtud jätsid kandeavalduse rahuldamata põhjendusega, et avaldaja nimi

MTÜ Koolitus ei vasta MTÜS § 4 lg-s 6 sätestatud nõuetele, kuna mittetulundusühingu nimi ei

sisalda eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega, tuleb kohtute

määrused TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ning kandeavaldus saata sama maakohtu

registriosakonnale uueks lahendamiseks.

10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

järgi tagastada ja avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese

lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,

p 37).

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu