3-3-1-18-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-14

Otsuse kuupäev

28. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Ülo Vendlandi kaebus Maamajanduse Infokeskuse kutse-

komisjoni koosoleku 8. novembri 2011. a protokollilise otsuse

osaliseks tühistamiseks ning Maamajanduse Infokeskuse kutse-

komisjonile ettekirjutuse tegemiseks kaebajale konsulent IV, 5

taseme metsanduse valdkonnas kutse andmise uueks

otsustamiseks ja Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutse-

nõukogu 13. jaanuari 2012. a vaideotsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-12-306

Menetluse alus Riigikohtus

Maamajanduse Infokeskuse ning Toiduainetööstuse ja

Põllumajanduse Kutsenõukogu kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maamajanduse Infokeskuse ning Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutse-

nõukogu kassatsioonkaebused.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-306. Jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 29. augusti 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-306.

3. Jätta menetluskulud poolte kanda.

4. Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ülo Vendland oli 25. oktoobril 2011 lubatud konsulendi taseme IV kutseeksamile metsanduse

valdkonnas. Eksami korraldas Maamajanduse Infokeskuse (MMIK) kutsekomisjoni moodustatud

eksamikomisjon (hindamiskomisjon). 25. oktoobri 2011. a MMIK-i kutseeksami protokolli kohaselt

tegi eksamikomisjon ettepaneku jätta Ü. Vendlandile andmata kutse konsulent IV, 5 taset metsanduse

valdkonnas.

2. MMIK-i kutsekomisjoni koosoleku 8. novembri 2011. a protokolliga nr 65 otsustati jätta

Ü. Vendlandile andmata kutse konsulent IV, 5 taset metsanduse valdkonnas. Protokolli kohaselt ei

lahendanud Ü. Vendland proovitöö ülesannet, vaid kasutas omavoliliselt teisi algandmeid.

3. Ü. Vendland esitas vaide MMIK-i kutsekomisjoni koosoleku 8. novembri 2011. a protokolli

osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning MMIK-ile asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks,

kuid Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu (TPK) jättis 13. jaanuari 2012. a

vaideotsusega vaide rahuldamata.

4. Ü. Vendland esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus MMIK-i kutsekomisjoni

koosoleku 8. novembri 2011. a protokolli nr 65 tühistada osas, millega otsustati jätta kaebajale andmata

kutse konsulent IV, 5 taset metsanduse valdkonnas. Samuti palus kaebaja tühistada TPK-i 13. jaanuari

2012. a vaideotsuse ja teha MMIK-ile ettekirjutus otsustada asi uuesti. Kaebuses väideti järgmist:

1) hindamiskomisjon polnud otsustusvõimeline. Eksamikomisjon koosnes neljast liikmest, kuigi

MMIK-i poolt kutseseaduse (KutS) § 19 lg 3 volitusnormi alusel välja antud õigusakti "Konsulent IV

kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine" (eksamireeglid, tl 53) p 12 kohaselt

tuli moodustada vähemalt viieliikmeline eksamikomisjon;

2) otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. 8. novembri 2011. a otsusest ei nähtu selle tegemise

põhjused ja õiguslik alus. Kaebaja kasutas proovitöö tegemisel etteantud 2003. a takseerkirjelduste

asemel metsaregistrist kättesaadavaid 2010. a takseerkirjeldusi, sest aegunud andmete põhjal poleks

saanud teha kvaliteetset ja eksamiülesande püstitusele vastavat tööd. Kui eksamil oli lubatud kasutada

personaalarvutit, siis võis kasutada ka Internetist saadavaid takseerandmeid. Tegemist oli sama

maaüksuse samade eraldiste kohta käivate takseerandmetega. Ainus erinevus oli kuupäevades.

Eksamikomisjon ei täpsustanud, milline osa kaebaja proovitöös esitatud nõuandest oli puudulik. Selle

pidanuks välja selgitama kutsekomisjon, kes seda ei teinud. Vaidlustatud otsusest ei selgu, milliseid

eksamiprotseduuri reegleid kaebaja rikkus. Kuna kaebaja kutsuti pärast kirjalikku tööd vestlusele, ei saa

öelda, et ta pole eksamiülesannet lahendanud. Vestlusel analüüsitakse ka kirjalikku eksamiülesannet.

Vaideotsusega ei olnud võimalik vaidlustatud otsust täiendada;

3) otsuse tegemisel ei teostatud kaalutlusõigust. Kutsekomisjonil oli kohustus kaaluda, analüüsida ja

põhjendada, kas hindamiskomisjoni ettepanek kaebaja eksamitulemuste kohta on põhjendatud. Otsusest

nähtuvalt ei ole kutsekomisjon eksamikomisjoni ettepanekut analüüsinud. KutS § 18 lg 3 p 1 kohaselt ei

tohi kutsekomisjoni liige osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on

osalenud hindamiskomisjoni töös. Kaebajale kutse andmise otsustamisel võtsid sõna hindamiskomisjoni

kuulunud Ü. Läll ja V. Ilves. Nende sõnavõtud mõjutasid otsuse tegemist;

4) kutsekomisjon ei rakendanud uurimispõhimõtet. Kutsekomisjon pidanuks kindlaks tegema, et

kaebaja ei täitnud eksamiülesannet (ei esitanud eksamitööd või esitas selle, aga ei nõustanud oma

proovitöös tema poole pöördunud metsaomanikku kvaliteetselt). Kutsekomisjon ei analüüsinud

eksamikomisjoni ettepanekut sisuliselt, vaid üksnes kinnitas selle formaalselt. Kutsekomisjonil oli ka

kohustus kontrollida eksamikomisjoni otsustuspädevust.

5. Tallinna Halduskohus andis 29. veebruari 2012. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi

menetlemiseks Tartu Halduskohtule.

6. Tartu Halduskohus jättis 29. augusti 2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendas otsust

järgmiselt:

1) eksamireeglite p 12 alusel moodustati viieliikmeline hindamiskomisjon. See, et eksamikomisjonis oli

kohal neli liiget, ei tähenda, et komisjon oli otsustusvõimetu. Kuskilt ei tulene, millal on

eksamikomisjon otsustusvõimeline. Nelja liikme kohalolekuga oli täidetud nii KutS § 19 lg 3 kui ka

TPK-i 2. juuni 2009. a otsusega nr 1 kinnitatud "Kutse andmise kord konsulendi kutsele" (kord) p 4.4

nõue, et hindamisest võtab osa vähemalt kolm liiget. Hindamise peale saanuks kaevata

kutsekomisjonile. Kaebaja seda ei teinud;

2) vaidlustatud protokollilise otsuse põhjendused on napid, kuid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58

järgi pole selle tühistamine põhjendatud. Kaebajale oli teada ja selge, miks tema taotlus jäeti

rahuldamata. Ta pidi enne vaidlustatava otsuse saamist saama ka eksamikomisjoni seisukohti ja

põhjendusi sisaldava ettepaneku;

3) eksamireeglite p 8 kohaselt on taotlejal proovitöö tegemisel lubatud kasutada ainult eksamikomisjoni

lubatud materjale. Kaebaja ei lähtunud eksamikomisjoni antud materjalidest, vaid kasutas enda otsitud

andmeid. Seega rikkus ta kehtestatud korda ega lahendanud eksamikomisjoni antud ülesannet. See on

aluseks keelduda kutse andmisest. Vastustaja ei saa kutse taotlejaid ebavõrdselt kohelda, lubades ühel

taotlejal kasutada teistsuguseid algandmeid. Lisaks kattusid kaebaja töös antud soovitused osaliselt

tema otsitud algandmetes antud soovitustega. Kaebaja intervjuule lubamine ei tähenda, et

kutsekomisjon luges kirjaliku eksamiülesande nõuetekohaselt täidetuks. Eksamikomisjoni hinnangust

nähtub, et kaebaja ei sooritanud kutseeksamit;

4) eksamikomisjoni kahe liikme kutsekomisjonis viibimine ei anna otsuse tühistamiseks alust. KutS

§ 18 lg 1 p-st 3 tuleneb, et hindamiskomisjoni liige ei tohi osaleda kutse andmise otsustamisel. Kuid

see säte ei keela tal viibida ja osaleda kutse andmise arutamisel;

5) kaebaja ei väida, et vaideotsus rikub tema õigusi eraldiseisvalt kutsekomisjoni otsusest. Kuna

kutsekomisjoni otsust ei tühistata, pole ka alust kohustada kutsekomisjoni asja uuesti otsustama.

7. Ü. Vendland esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

8. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse,

millega rahuldas kaebuse ja tühistas Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni koosoleku 8. novembri

2011. a protokollilise otsuse osas, millega otsustati jätta Ü. Vendlandile andmata kutse metsanduse

valdkonnas konsulent IV, 5 taset, ja Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13. jaanuari

2012. a vaideotsuse ning tegi Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjonile ettekirjutuse otsustada

uuesti Ü. Vendlandile metsanduse valdkonnas konsulent IV, 5 taseme kutse andmise üle.

Ringkonnakohus mõistis vastustajatelt kaebaja kasuks välja tema kohtumenetlustes kantud kulude

katteks 1502 eurot 91 senti ja jättis ülejäänud osas kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajate

menetluskulud jäeti nende endi kanda.

Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 17–19 ja 26 esitatud seisukohtadega, mis

puudutavad hindamiskomisjoni otsustusvõimet ja seda, et hindamiskomisjoni kahe liikme viibimine

kutsekomisjonis kaebaja kohta otsuse vastuvõtmisel ei ole KutS § 18 lg 3 p 1 rikkumine, mis annaks

aluse kutsekomisjoni otsuse tühistamiseks;

2) ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad kutsekomisjoni vaidlustatud

protokollilise otsuse motiveeritust kaebaja vaidlustatud osas, HMS § 58 kohaldamise võimalust ja

kaalutlusõiguse teostamist vaidlustatud otsuse tegemisel;

3) halduskohtu põhjendustest nähtuvalt nõustus kohus kaebajaga, leides, et kutsekomisjoni vaidlustatud

protokolliline otsus oli nõuetekohaselt motiveerimata. Sellele vaatamata asus halduskohus seisukohale,

et kaebaja pidi niigi teadma hindamiskomisjoni ettepanekus toodud seisukohti, ja jättis seetõttu kaebuse

rahuldamata;

4) protokolliline otsus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt. Kaebaja on kogu menetluse käigus

selgitanud, et praegusel juhul ei olnud nimetatu tema jaoks mõistetav. Ringkonnakohus leiab, et

25. oktoobri 2011. a kutseeksami protokollis ega ka 8. novembri 2011. a kutsekomisjoni koosoleku

protokollis nr 65 esitatud põhjendused ei vasta HMS § 56 lg 2 nõuetele, kuna kummastki ei ole

võimalik selgelt aru saada, mis põhjusel ning millisel õiguslikul alusel on need antud. Ringkonnakohus

nõustub kaebajaga ka selles, et protokolliline otsus ei sisalda kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti

andmisel lähtus. Protokolli kohaselt ei lahendanud Ü. Vendland proovitöö ülesannet, vaid kasutas

omavoliliselt teisi algandmeid. Samas nähtub viidatud otsusest, et hindamiskomisjon siiski hindas

kaebaja tööd. 6. jaanuari 2012. a vaideotsuse kohaselt polnud aga alust vaide esitaja eksamitööd

hinnata, sest ta kasutas seaduse nõuetele mittevastavaid eksamimaterjale, s.o ei lahendanud etteantud

eksamiülesannet, mistõttu ei olnud võimalik hinnata ka tema kutsekompetentsust ja see oli ka kutse

andmisest keeldumise põhjus;

5) toimikust nähtuvalt anti kaebajale kirjaliku ülesande (proovitöö) lahendamiseks ülesanne VII, mille

sisu oli järgmine: "Metsa omandanud inimene soovib nõu, mida ette võtta läbiraiutud metsamaaga.

Koostada kirjalik nõuanne, lähtudes hindamislehel välja toodud kriteeriumitest ja tulude kulude

analüüs." Ülesandele oli lisatud takseerkirjeldus-katastritunnus eraldistel 1–9 ja kaart register.metsad.ee

(tl 82p–87). Kõigi viidatud takseerkirjelduste (Tagavälja maaüksus) kohaselt oli takseerimiskuupäev

3. detsember 2003, st proovitöö lahendamise ajaks (25. oktoober 2011) olid andmed peaaegu 8 aastat

vanad. Kuna proovitöö tegemisel oli lubatud kasutada internetiühendust ja ülesandes ei olnud seda

täpsemalt (avalikud andmebaasid, registrid jne) piiratud, siis kasutas kaebaja ülesande lahendamisel

interneti kaudu metsaregistrist kättesaadavaid Tagavälja maaüksuse uuemaid, 2010. a takseerkirjeldusi

ning sellest maaüksusest tehtud aerofotosid, juhindudes proovitöö ülesande sõnastusest – metsa

omandanud inimene soovib nõu, mida ette võtta läbiraiutud metsamaaga. Kaebaja leidis proovitööd

lahendades, et metsaomanikule saab ja tuleb anda kvaliteetset nõu. Seega on vaja tugineda korrektsetele

algandmetele. Kuna internetist olid kättesaadavad andmed 2010. aasta seisuga, ei olnud kaebajal

proovitöö materjale, ülesandepüstitust ja lisamaterjalide kasutamise piirangu puudumist silmas pidades

põhjust lähtuda üksnes ilmselgelt aegunud andmetest;

6) eksamireeglite p 18 kohaselt loetakse kutseeksam sooritatuks, kui eksamikomisjoni koondhinnang on

kriteeriumite punktides 1.1; 1.2; 2.1; 2.2, 3.1; 3.2; 4.1; 4.2; 5.1; 6 "Jah" ning ülejäänud punktides on

vähemalt 4 koondhinnangut "Jah". Eksamikomisjoni protokolli lisaks olevalt hindamislehelt nähtub, et

kaebajale pandi koondhinnang "Ei" järgmiste punktide eest: 1.1 (tagab kliendi vajadustest lähtuva

kvaliteetse nõuande); 1.2 (tagab kliendile erinevaid lahendusvariante pakkuva nõuande); 3.1 (nõuanded

vastavad kliendi või huvirühmade vajadustele, võimalustele ja piirangutele); 3.2 (nõuanded põhinevad

kliendi tegevuse analüüsil); 3.4 (nõuande andmisel arvestab nõustamisvaldkonnas toimuvaid

suundumusi ja muutusi ning suunab kliendi tähelepanu nendele); 5.5 (võõrkeele oskus). Seega sai

kaebaja koondhinnanguks "Ei" punktide eest, millel on otsustav kaal kutseeksami sooritatuks lugemisel

(p 1.1, 1.2, 3.1, 3.2), ja seda just seetõttu, et ta lahendas ülesande 2010. a andmete alusel. Olemasolevast

materjalist ei nähtu, kas eksamikomisjon üldse analüüsis seda , kas kaebaja antud nõuanne oli õige ja

põhjendatud. Kutseeksami protokollis nenditi üksnes: "Ettekandja ei lahendanud ettenähtud ülesannet,

vaid kasutas omaalgatuslikult teisi andmeid. See muutis hindamise probleemseks." Ringkonnakohus

nõustub kaebajaga, et vastustaja on nii vaide- kui ka kohtumenetluse käigus esitanud erinevaid väiteid

selle kohta, kas kaebaja eksamitööd hinnati sisuliselt või mitte. Seetõttu on ebaselge, miks jäeti talle

andmata kutse konsulent IV, 5 tase metsanduse valdkonnas;

7) Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 leidnud, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama

nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni

omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi

asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa just sellise haldusotsustuse tegemise.

Vaidlustatud haldusaktis ei ole faktilise ja õigusliku motivatsiooni sidumise nõue täidetud. Liiatigi ei

sisalda see üldse mingit õiguslikku motivatsiooni;

8) KutS § 12 lg 1 p 2 kohaselt korraldab kutse andja (Maamajanduse Infokeskus) eksamimaterjalide

väljatöötamise. KutS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et kutsekomisjon kinnitab eksamimaterjalid. Kutsekomisjon

on 2. augusti 2005. a koosoleku protokolliga nr 11 kinnitanud eksamireeglid, mille p 2 kohaselt koosneb

konsulent IV esmakordsel taotlemisel kutsekvalifikatsiooni tõendamine (kutseeksam) kohapeal

tehtavast proovitööst ja intervjuust (proovitöö selgitamine, taotleja oskuste ja teadmiste ning nende

praktikas rakendamise tõendamine). Eksamireeglite p 8 sätestab, et taotleja võib proovitöö tegemisel

kasutada ainult eksamikomisjoni lubatud materjale, ning p-st 7 tuleneb, et proovitöö lahendamiseks ja

vormistamiseks on kasutada personaalarvuti. Kaebaja selgitas, et ta järeldas sellest ja ülesande lisadest,

et tema kui konsulendi esmaseks ülesandeks on anda nõu tegelikkusele vastavate andmete alusel,

lähtudes eksamiülesande püstitusest ja sellest, et eksami tegijal oli lubatud igasuguste piiranguteta

kasutada internetiühendusega arvutit ja seega ka andmeid, millele tal oli arvuti kaudu juurdepääs.

Kaebaja on rõhutanud, et ta selgitas intervjuu käigus eksamikomisjonile, milliseid materjale ja miks ta

kirjaliku eksamiülesande lahendamisel kasutas (Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ 2010. a

metsainventuuri andmed). Samuti selgitas kaebaja, et etteantud takseerkuupäevaga materjale kasutades

saanuks kliendile soovitada üksnes looduses metsa ülevaatuse tegemise või uue metsainventuuri

tellimise vajadust. Sellisel juhul poleks kliendile antud nõuanne vastanud hindamislehe kriteeriumitele

ja ülesandepüstitusele. Hindamislehe kohaselt olid kriteeriumiteks näiteks kliendi vajadustest lähtuva

kvaliteetse nõuande andmine, erinevaid lahendusvariante pakkuva nõuande andmine, erialase ja

nüüdisaegse teabe andmine jne;

9) kuna internetist avalikult kättesaadavate takseerkirjelduste kasutamine ei olnud eksamiülesandes

keelatud ja seda ei keelanud ka eksamikomisjon, siis oli nende kasutamine lubatud ja eksamireeglitega

kooskõlas. Pole selget alust väita, et kaebaja rikkus eksamireegleid;

10) halduskohus on seisukohal, et ebavõrdse kohtlemisega on tegemist, kui ühel eksami sooritajal

lubatakse eksam sooritada enda otsitud algandmete põhjal ja teistel isikutel hindamiskomisjoni esitatud

algandmete põhjal. Üksnes kaebaja poolt lisamaterjalide kasutamisele tuginedes ei saa seda ringkonna-

kohtu hinnangul väita, kuna asjas ei ole teada, kas ja milliseid avalikult interneti vahendusel

kättesaadavaid materjale on teised konsulendi taseme eksami sooritajad kasutanud ja millised on olnud

nende eksamitulemused. Kuna ka vastustaja ei ole selliseid võrdlusi esitanud, siis ei saa rääkida kellegi

ebavõrdsest kohtlemisest;

11) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 järgi peab kohus kaalutlusõiguse alusel antu

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollima ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmär

ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teos

kaalutlusõigust haldusorgani eest. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seaduse

antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, ning lg-st 2 tuleneb,

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õigu

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse tegemis

ei tohi piirduda kaalutlusnormi formaalse täitmisega (vt nt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-4

02, 3-3-1-66-02). 8. novembri 2011. a protokollilisest otsusest nähtub vaid järgmine põhjendus: "Taotle

ei lahendanud esitatud proovitöö ülesannet, vaid kasutas omavoliliselt ja hindamiskomisjoni

kooskõlastamata teisi algandmeid." Sellele järgneb viide hindamiskomisjoni 25. oktoobri 2011. a otsuse

milles on välja toodud mõned hindepunktid ja otsus kinnitada hindamiskomisjoni ettepanek. Lähtud

sellest pidi kutsekomisjon kaaluma, analüüsima ja põhjendama, kas hindamiskomisjoni ettepanek jät

Ü. Vendlandile kutse andmata on põhjendatud. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei analüüsinu

kutsekomisjon eksamikomisjoni ettepanekut. Vaidlustatud haldusakti põhjendus ja kaalutlused on n

puudulikud, et nende põhjal ei saa tekkida veendumust, et haldusorgan arvestas diskretsiooni teostad

kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine toimus ratsionaalselt. Kutsekomisjon pidanuks kindla

tegema, kas kaebaja täitis või ei täitnud eksamiülesande, s.o faktiliselt ei esitanud eksamitööd või esit

eksamitöö, aga ei nõustanud tema poole pöördunud metsaomanikku kvaliteetselt. Kutsekomisjo

pädevuses ei ole küll hinnata taotlejat uuesti, kuid praegusel juhul oleks kutsekomisjon pidanu

kontrollima, kas kaebaja poolt uuemate takseerandmete kasutamine oli selline rikkumine, mille tõttu

olnud võimalik tema eksamit sooritatuks lugeda, ning kas selliste andmete kasutamine toob vältimatu

kaasa otsustuse, et kaebaja ei lahendanud proovitöö ülesannet, ning juba üksnes sellepärast ei ole t

konsulendi kompetentsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Maamajanduse Infokeskus ning Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu esitasid

kassatsioonkaebused, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus

ning mõista kaebajalt välja kassaatorite menetluskulud. Kassaaatorid vaidavad järgmist:

1) "Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine" punkt 7 lubab küll

proovitöö lahendamiseks ja vormistamiseks kasutada personaalarvutit, kuid punktis 8 on sätestatud, et

"taotlejal on proovitöö tegemisel lubatud kasutada ainult eksamikomisjoni poolt lubatud materjale".

Seega ei oleks eksamineeritav tohtinud proovitöö lähteandmeid asendada ja seda tehes rikkus ta

oluliselt eksamikorda;

2) reaalse maaüksuse andmed võivad võrreldes proovitöö lähteandmetega olla sel määral muutunud, et

uute andmete järgi pole võimalik eksamiülesannet täies mahus lahendada või kindlaksmääratud

kriteeriumitest lähtuvalt hinnata. Kutseoskuste hindamiseks on vaja välja selgitada eksamineeritava

teadmised ja oskused. Selleks on koostatud teatud lähteülesannete ja -andmetega kaasus;

3) ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei tohtinud lähteandmetena kasutada 8 aastat vana faktiliste

andmete kirjeldust, kui see võimaldas hinnata eksamineeritava kutseoskusi konsulendina;

4) koostatud kaasus võimaldas vältida eksamineeritavate erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas

tegemist on andmekogudele juurdepääsu omavate isikutega või äsjaste koolilõpetajatega;

5) praegusel juhul on hinde kujunemise põhjendus vormistatud hindamiskriteeriumide põhjal koostatud

hindamistabeli ja vabatekstilise põhjendusena. Ringkonnakohus pole veenvalt põhjendanud, miks

selline põhjendus pole hindamisotsuse puhul piisav. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-68-12 tehtud

otsuse punktis 22 märkinud hindamisotsuse iseärasusi;

6) hindamiskomisjoni protokolli lisaks on hindamiskriteeriumide järgi koostatud hindamistabel ning iga

kriteeriumi puhul on hinnatud eksamineeritava teadmisi ja oskusi. Lisaks nähtub kutsekomisjoni

koosoleku protokollist, et on arutatud, kas hindamisel tulnuks lähtuda kutsekomisjoni koostatud lähte-

andmetest või eksamineeritava koostatud lähteandmetest. Ka on protokollitud hindamiskomisjoni kahe

liikme seletused ja asutud seisukohale, et eksamineeritava koostatud lähteandmetest ei olnud võimalik

lähtuda. Seega nähtub protokollidest selgelt, milliste hindamiskriteeriumide osas ei vastanud proovitöö

lävendile ja tuli hinnata puudulikuks;

7) hindamis- ja kutsekomisjoni protokollides on vastuolulisi põhjendusi selle kohta, kas jätta

lähteandmete muutmise tõttu eksamitöö üldse läbi vaatamata või vaadata proovitöö lahendus sisuliselt

läbi ja hinnata isiku teadmisi sisuliselt. Kirjalikku proovitööd hindama asudes polnud selge, millises

ulatuses ja millistest allikatest lähtuvalt on lähteandmeid muudetud. Seetõttu hindas hindamiskomisjon

esialgu proovitööd lähtuvalt komisjoni koostatud lähteandmetest. Intervjuu käigus selgus, et

eksamineeritav kasutas OÜ Metsaekspert koostatud dokumente, milles esitatud soovitused langesid

olulisel määral kokku eksamitöös antud soovitustega. Seetõttu polnuks eksamitöö põhjal võimalik

hinnata eksamineeritava teadmisi ja oskusi ka siis, kui komisjon oleks lähteandmete muutmist pidanud

eksamikorra väheoluliseks rikkumiseks. Intervjuu käigus selgus, et eksamineeritava teadmised ja

oskused ei vasta lävendile ka muude kriteeriumide osas (võõrkeel, õigusaktide tundmine jt). See oleks

hindamissüsteemi järgi toonud samuti kaasa puuduliku hinde;

8) kui eksamineeritav kasutab proovitöö vastuse koostamisel keelatud materjale, mille tõttu pole

võimalik eristada tema sooritust selles materjalis sisalduvatest soovitustest ja ettepanekutest, siis pole

hindamis- ja kutsekomisjonil võimalik kaaluda positiivse hinnangu andmist ja kutse omistamist. Siiski

on hindamiskomisjon lisaks kirjaliku proovitöö hindamisele eksamineeritavat ka suuliselt

intervjueerinud. Kutsekomisjon kuulas samuti ära hindamiskomisjoni liikmete seletused. Kui kirjaliku

proovitöö põhjal pole keelatud materjali kasutamise tõttu võimalik hinnata eksamineeritava teadmisi ja

oskusi ning suulise intervjuu käigus on eksamineeritav keeldunud osale küsimustest vastamast, siis

puudub kutsekomisjonil õiguslik alus anda kutse;

9) "Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine" näeb ette üksnes

proovitöö ja intervjuu, mitte kordussooritust samas hindamismenetluses. Hindamis- ega kutsekomisjon

ei võinud kaalutlusõiguse alusel kasutada muid hindamismeetodeid ega anda hinnangut selleks mitte

ettenähtud tõendite alusel;

10) hindamis- ja kutsekomisjonis toimus sisuline arutelu, kuid selle üksikasju ei protokollitud. Seadus ei

kohusta haldusorganit stenografeerima istungit. Olulised avaldused, otsused ja põhjendused tuleb

protokollida. Piisas otsustuste, osavõtjate ja oluliste põhjenduste protokollimisest, et kontrollida

eksamineeritava teadmiste ja oskuste hindamise põhjendatust. Põhjendustest nähtub õiguslike eelduste

kontrollimine ning arutelu kaalutlusõiguse ja hindamisruumi sisu ja ulatuse üle;

11) ringkonnakohus ei põhjenda vaideotsuse tühistamist. Vaideotsuse kohta on kohtul võimalik teha ka

teistsugune otsus kui vaidlustatud otsuse kohta. HMS § 87 lg 2 p 1 mõttes oli tegemist kahe nõudega

ning mõlema rahuldamist või rahuldamata jätmist tuleb põhjendada.

10. Ü. Vendland palub jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vaidluses kohaldatavaks seaduseks on kutseseadus.

KutS § 18 kohaselt kinnitab kutsekomisjon hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid (lg 2

p 5), otsustab kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise (lg 2 p 6) ja lahendab

hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi (lg 2 p 7). Hindamiskomisjon hindab ja võtab vastu

kutseeksami (KutS § 19 lg 6 p 1).

Kolleegium mõistab kutseseaduse neid sätteid selliselt, et kohustuslikku kohtueelset korda ei ole

hindamiskomisjoni otsuste vaidlustamiseks kehtestatud ning kutsekomisjon on ka ilma hindamis-

komisjoni otsuse peale kaebust (vaiet) saamata õigustatud ja kohustatud KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud

pädevuse teostamisel kontrollima omal algatusel hindamiskomisjoni otsust sisuliselt.

12. Kolleegium märgib, et praeguses asjas hindas kaebaja teadmisi eksamikomisjon. Hoolimata sellest,

et otsuse tegi komisjon, mille nimetus ei vasta KutS §-s 19 sätestatud nimetusele, on kolleegium

seisukohal, et otsuse teinud eksamikomisjon on hindamiskomisjon KutS § 19 mõttes.

13. Praeguses asjas pidigi Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjon, saades eksamikomisjoni

(hindamiskomisjoni) ettepaneku, kontrollima nii seda, kas eksamikomisjon (hindamiskomisjon) on

proovitööd õigesti hinnanud, kui ka seda, kas lahendatud on etteantud eksamiülesannet.

14. Vaidluse algpõhjuseks on see, et eksamikomisjon (hindamiskomisjon) tegi Maamajanduse

Infokeskuse kutsekomisjonile ettepaneku jätta Ü. Vendlandile andmata kutse konsulent IV, 5 taset

metsanduse valdkonnas, sest Ü. Vendland ei lahendanud ettenähtud ülesannet, vaid kasutas omal

algatusel teisi andmeid. Vaidlust ei ole selle üle, et Ü. Vendland ei kasutanud proovitöö ülesande

(eksamiülesande) lahendamisel mitte eksamikomisjoni (hindamiskomisjoni) antud algandmeid, vaid

viimase takseerkuupäevaga 2010. a metsainventuuri andmeid, mille ta hankis personaalarvutit

kasutades interneti kaudu. Eksamiülesanne oli antud 2003. a takseerkirjeldusest lähtuvalt. Kutse-

komisjon nõustus eksamikomisjoni (hindamiskomisjoni) ettepanekuga ega andnud Ü. Vendlandile

soovitud kutset. Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu jättis Ü. Vendlandi vaide

kutsekomisjoni otsuse peale rahuldamata.

15. Ringkonnakohus rahuldas Ü. Vendlandi kaebuse ning tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse.

Uue otsusega rahuldas ringkonnakohus kaebuse, tühistas nii Ü. Vendlandi kohta tehtud kutsekomisjoni

otsuse kui ka vaideotsuse ning tegi kutsekomisjonile ettekirjutuse otsustada uuesti Ü. Vendlandile

metsanduse valdkonnas konsulent IV, 5 taseme kutse andmine. Ringkonnakohus leidis, et

kutsekomisjon ei teostanud kaalutlusõigust õigesti.

Kolleegium lahendab Maamajanduse Infokeskuse ja Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutse-

nõukogu kassatsioonkaebusi.

16. Vaidluse lahendamisel on üheks otsustava tähtsusega küsimuseks, kas eksamikomisjonil (hindamis-

komisjonil) oli võimalik Ü. Vendlandi proovitööd positiivselt hinnata. Kui eksamikomisjonil

(hindamiskomisjonil) sellist võimalust ei olnud, siis puudus ka kutsekomisjonil kaalutlusruum ning

võimalus anda Ü. Vendlandile soovitud kutse.

Eksamil tuli lahendada KutS § 18 lg 2 p 5 korras ette antud eksamiülesannet (eksamimaterjali).

Ü. Vendlandi eksamiülesanne oli sõnastatud järgmiselt: "Metsa omandanud inimene soovib nõu, mida

võtta ette läbiraiutud metsamaaga. Koostada kirjalik nõuanne, lähtudes hindamislehel välja toodud

kriteeriumidest ja tulude kulude analüüs." Eksamiülesande lahutamatuks osaks oli katastriüksuse

2003. a takseerkirjeldus. Ü. Vendland ei lahendanud katastriüksuse 2003. a takseerkirjeldusest lähtuvat

eksamiülesannet. Kuna eksamikomisjonil (hindamiskomisjonil) ei olnud sellises olukorras võimalik

lugeda Ü. Vendlandi eksamit sooritatuks ja teha kutsekomisjonile ettepanekut anda Ü. Vendlandile

kutse, siis ei olnud kutsekomisjonil ka kaalutlusõigust Ü. Vendlandile kutse andmise otsustamisel.

Kutsekomisjonil oli ainult üks võimalus – nõustuda eksamikomisjoni (hindamiskomisjoni)

ettepanekuga ja jätta Ü. Vendlandile soovitud kutse andmata.

17. Kolleegium märgib, et ei kahtle Ü. Vendlandi väites, et viimane soovis eksamit tehes anda

hüpoteetilisele metsaomanikule praktiliselt kasulikku nõu, mis on kehtiv ülesande lahendamise ajal.

Kolleegiumi arvates ei tohiks eksamiülesannet lahendades unustada eksami mängulist olemust

(eksamiülesanne ei pea olema seotud reaalse eluga ja ülesande lahendamise aja seisuga) ning kahtluse

korral tuleb esitada eksamit korraldavale komisjonile eksamiülesandes selguse saamiseks küsimusi.

18. Vaidluse lahendamisel on teiseks oluliseks küsimuseks see, kas on üheselt mõistetav, miks

kutsekomisjon otsustas Ü. Vendlandile kutse andmata jätta, nõustudes eksamikomisjoni (hindamis-

komisjoni) ettepanekuga.

Kolleegiumi arvates on see üheselt mõistetav. Kutsekomisjon põhjendas otsust sellega, et Ü. Vendland

ei lahendanud ettenähtud ülesannet, vaid kasutas omal algatusel teisi andmeid. See, et kutsekomisjon ei

viidanud otsuse õiguslikule alusele, on vormiline viga, mis HMS § 58 lg 1 järgi ei too kaasa haldusakti

kehtetuks tunnistamist.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohus kassatsioonkaebused ja tühistab ringkonnakohtu

otsuse. Jõusse jääb halduskohtu otsus.

20. Kassaatorite taotlus mõista nende menetluskulud Ü. Vendlandilt välja jääb rahuldamata. HKMS

§ 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kassaatorid on enda

põhitegevuse valdkonnas toimuvas kohtuvaidluses kasutanud advokaadi õigusabi. Sellise õigusabi

kasutamine ei olnud kolleegiumi hinnangul praeguses kohtuasjas vajalik. Menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld