3-2-1-43-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-43-14

Määruse kuupäev

Tartu, 27. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Toomas Siilbeki hagi aktsiaseltsi RMW vastu 696 euro

6 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-18872

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Siilbeki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Toomas Siilbek, esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja aktsiaselts RMW (registrikood 10048485), esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-18872.

Saata asi samale ringkonnakohtule Toomas Siilbeki apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia (konto nr EE622200221018785507,

Swedbank AS) Toomas Siilbeki määruskaebuselt 20. veebruaril 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Siilbek (hageja) esitas 26. aprillil 2013 Pärnu Maakohtule aktsiaseltsi RMW (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 696 eurot 6 senti ja viivise hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.

Hageja nõudis kostjalt teises kohtuasjas alusetu hagi tagamisega (kohtuliku hüpoteegi seadmisega

hageja kinnistule) põhjustatud kahju hüvitamist.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3. Pärnu Maakohus jättis 3. jaanuari 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 1600 eurot. Samuti

mõistis maakohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses

lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hagi võimalik asjas kogutud (ja otsuses nimetatud) tõendite alusel

rahuldada. Otsuse järgi juhindus maakohus otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-st 405.

Kohtuotsuse edasikaebamise kohta märkis maakohus otsuses järgmist: „Kohtuotsuse peale võib

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud

tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust

esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud."

4. Hageja esitas 3. veebruaril 2014 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. veebruari 2014. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 405 lg 1 p 9

alusel kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse peale, ilma et enne oleks taotletud maakohtult

täiendava otsuse tegemist. Menetlusosalistele pidi olema piisavalt arusaadav, et tegemist on

põhjendava ja kirjeldava osata tehtud otsusega. TsMS § 448 lg 42 järgi loetakse, et kui

menetlusosaline ei ole kohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist esitada

apellatsioonkaebus kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale, on ta apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse ja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks lahendamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse

ning võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja saata asi lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule.

Hageja arvates rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, sest lahendas asja lihtmenetluses, kuid ei

teavitanud sellest menetlusosalisi. Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtma ja asja lahendama või saatma asja uueks lahendamiseks maakohtule. Ka ei nähtu maakohtu

otsusest selgelt, et see on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata. Lisaks määras maakohus otsuses

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse, kuid hagejale ei edastatud menetluskulude nimekirja

ja ta ei saanud selle kohta seisukohta esitada. Ka on menetluskulud valesti välja mõistetud täies

ulatuses. Maakohtu käitumine ja otsus on vastuolulised ja eksitavad.

7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegium nõustub kohtutega, et lähtudes haginõudest (696 eurot 6 senti ja viivis) oli tegu

lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 mõttes.

10. Lihtmenetluse asjas võib TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 esimese lause järgi teha otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata ning TsMS § 444 lg 2 lubab piirduda otsuse põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. TsMS § 444 lg 4 teisest lausest tuleneb, et sama lõike esimeses lauses nimetatud otsuses

(st kirjeldava ja põhjendava osata otsuses) tuleb märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41

sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Sama tuleneb TsMS § 448 lg 41 esimesest

lausest.

Eksitava mulje jätab TsMS § 448 lg 41 viies lause, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Kolleegiumi arvates ei tähenda see, et

menetlusosalisel tuleks ka lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1 või 2

alusel tehtud otsuse) puhul enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda otsuse täiendamist, nagu

leidsid kohtud. TsMS § 448 lg-st 42 tuleneb selgelt, et apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunuks saab menetlusosalise lugeda vaid kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse puhul

(s.o TsMS § 444 lg-s 4 nimetatud otsuse puhul), kui ta ei ole taotlenud selle täiendamist kümne päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

12. Lihtsustatud kirjeldava või põhjendava osaga tehtud otsust (st TsMS § 444 lg 1 või 2 järgset

otsust) saab maakohus samuti täiendada, kuid seda TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud juhtudel ja § 448 lg-

s 2 sätestatud tähtajal jooksul. Sellise otsuse täiendamata jätmine või selleks taotluse esitamata

jätmine ei mõjuta aga apellatsioonitähtaega, milleks on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva otsuse

kättetoimetamisest või viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse täiendamisel hakkab

apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema.

13. Praegusel juhul ei teinud maakohus otsust TsMS § 444 lg 4 (ja § 405 lg 1 p 9) alusel kirjeldava ja

põhjendava osata, nagu on ekslikult märkinud ringkonnakohus. Maakohtu otsus sisaldab lihtsustatud

kujul ka kirjeldavat ja põhjendavat osa. Maakohtu otsusest on aru saada, et hageja nõue kostja vastu

oli hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue, mis tuleb jätta rahuldamata, kuna asjas

kogutud tõendid (kohtulahendid, arve, seletuskiri, hagiavaldus, maksekorraldused, tunnistajate

ütlused jms) ei võimalda hagi rahuldada. Seega oli tegu TsMS § 444 lg 2 järgse lihtsustatud

põhjendustega otsusega ja ka TsMS § 444 lg 1 järgi lihtsustatud kirjeldava osaga otsusega.

Kui maakohus soovinuks teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, pidanuks see olema

otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale TsMS §-le 405 ei

ole piisav.

14. Kuna tegu ei olnud kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsusega, oli selle peale võimalik esitada

apellatsioonkaebus TsMS § 632 lg-s 1 ettenähtud tähtajal, ilma et enne tulnuks taotleda otsuse

täiendamist (vt määruse p 12).

Toimiku järgi on maakohtu otsus toimetatud hageja esindajale kätte 6. jaanuaril 2014 (II kd, tl 22) ja

apellatsioonkaebus on esitatud 3. veebruaril 2014 (II kd, tl 24), st tähtaegselt. Ringkonnakohus ei

võinud jätta apellatsioonkaebust TsMS § 448 lg-le 42 tuginedes menetlusse võtmata.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium

ei saa apellatsioonkaebust lahendada, nagu soovib hageja, sest see tuleb esmalt menetlusse võtta.

Samuti ei otsusta kolleegium ringkonnakohtu asemel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist,

kuna selleks tuleb hinnata ka muid kaebuse menetlusse võtmise eelduseid.

15. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui praeguses asjas tehtud maakohtu otsus oleks kirjeldava ja

põhjendava osata otsus, mille peale saaks apellatsioonkaebuse esitada alles pärast selle täiendamist

(st tegu oleks TsMS § 444 lg 4 järgse otsusega), ei kajasta see edasikaebe korda õigesti.

TsMS § 442 lg 5 teise lause ja lg 6 esimese lause koostoimes peab otsuse edasikaebe kord ja tähtaeg

(vaidlustamisviide) olema kohtulahendis märgitud selgelt ja arusaadavalt. Praegusel juhul algas

maakohtu otsuse vaidlustamisviide lausega, mille järgi saab ringkonnakohtule esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kättetoimetamisest (st tavakorras), ja alles pika ja segase teksti

järel tuleb juttu otsuse täiendamise taotlemisest (mh ei ole märgitud, milliselt kohtult seda peaks

taotlema). Nii on maakohus andnud pooltele kaebeõiguse kohta eksitavat teavet.

16. Lisaks märgib kolleegium kohtupraktika ühtlustamise huvides järgmist.

Esiteks on alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv TsMS §-de 444 ja 448 sõnastus vastuoluline

(vrdl nt TsMS § 442 lg-t 7 ja § 444 lg-t 1 kirjeldava osa kohta) ja ebaselge, mis on tõenäoliselt

tekitanud kaebetähtaja arvestamisel kohtutes segadust ka praeguses asjas.

Teiseks peaksid kohtud lahendist kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmise või nende lihtsustamisega

olema ettevaatlikud. Lahendist peab alati nähtuma, milline nõue ja millises ulatuses on lahendatud, et

tagada seda, et võimalikus teises kohtumenetluses samade poolte vahel oleks TsMS § 457 järgi selge

varasema lahendi siduvuse ulatus. Lahend ei või seisneda üksnes poolte nimetamises ja nõude

märkimises (nt hageja nõuab kostjalt 1000 eurot) ning resolutsioonis (nt jätta hagi rahuldamata või

eriti nt rahuldada osaliselt), kui samas ei ole selge, milline on nõude alus. Arvestada tuleb lahendi

olemust ja tähendust pooltele, aga ka võimalikku vajadust täita seda välisriigis ja tuua sellest

tulenevalt kirjeldavas osas ära olulised menetlustoimingud (nt hagi kättetoimetamine). Lisaks on

põhjendusteta otsuse tegemisel suurem risk eksida, sest hiljem otsust täiendades võib selguda, et

keerulises vaidluses algselt poolte seisukohti ja tõendeid või seadust ning kohtupraktikat piisavalt

analüüsimata tehtud otsust ei olegi võimalik tagantjärele korrektselt argumenteerida. Põhjendusteta

otsus ei anna pooltele tihti ka menetlusega taotletud eesmärke – õigusrahu ja otsuse aktsepteeritavust,

kuna pooltele võib jääda arusaamatuks, miks tehti just selline otsus. Kiirus ei saa olla menetluse

eesmärk omaette. Esmajoones on oluline, et asi lahendataks siiski õigesti.

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes

asja lahendamise tulemusest.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel saab anda mh hinnangu hageja väitele, et maakohus ei

taganud talle võimalust vaielda kostja menetluskulude nimekirjale vastu. Kolleegiumi arvates tuleb

juba poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes tagada vastaspoolele see võimalus ka lihtmenetluses.

18. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse

osalise rahuldamise tõttu tagastada.

Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve