3-4-1-12-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-12-14

Otsuse kuupäev

26. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi, Hannes Kiris,

Indrek Koolmeister ja Jaak Luik

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 alates 1. juulist 2012 kehtivas

redaktsioonis põhiseaduslikkuse kontroll osas, mis sätestab

Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks avalduse muul

viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras

kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu

Menetluse alus

Harju Maakohtu 9. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-

55988

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg 5 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab Euroopa täitekorralduse tõendi

väljaandmiseks avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras

kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 18. märtsil 2014 Harju Maakohtule e-posti teel

avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks, tasudes riigilõivu 10 eurot.

2. Harju Maakohus tunnistas 9. aprilli 2014. a määrusega RLS § 57 lg 5 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jättis kohaldamata osas, mis sätestab, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise

avalduse muul viisil esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras (25 eurot) kui avalduse

esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (10 eurot).

3. Kohus leidis, et RLS § 57 lg 5 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte, kuna vähem kui 25

euro suuruse riigilõivu tasumisel avalduse esitamisel teisiti kui elektrooniliselt veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu tuleks kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg-st 1 tulenevalt

nõuda riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Nõuetekohase riigilõivu tasumata jätmisel

oleks kohus pidanud keelduma TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse

võtmisest.

4. Kohus oli seisukohal, et avalduselt tasutava riigilõivu määr riivab esmajoones PS § 15 lg 1

esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigust kohtusse pöörduda, PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust ja PS §-s 12 tagatud võrdsuspõhiõigust. RLS § 57 lg 5 kohtleb erinevalt isikuid,

kes esitavad avalduse hagita menetluses läbivaadatavas asjas e-toimiku kaudu, ja isikuid, kes esitavad

avalduse muul viisil.

5. RLS § 57 lg 5 eesmärgiks on maakohtu hinnangul menetlusökonoomia. Kohus oli seisukohal, et

avalduse esitamisel teisiti kui elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu suurema riigilõivu

nõudmine ei ole menetlusökonoomia eesmärgi saavutamiseks vajalik abinõu.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

6. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et RLS § 57 lg 5 on põhiseadusega kooskõlas.

Komisjon märkis, et praegusel juhul ei ole riigilõivu soodus- ja täismäära erinevus märkimisväärne.

7. Avaldaja nõustub Harju Maakohtu 9. aprilli 2014. a otsuses toodud põhjendustega RLS § 57 lg 5

põhiseadusvastasuse kohta.

8. Õiguskantsler leiab, et RLS § 57 lg 5 on osas, mis näeb ette erineva suurusega riigilõivu määrad

avalduse esitamisel Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks sõltuvalt kohtusse pöördumise

viisist, vastuolus PS § 15 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja §-ga 11.

9. Justiitsminister on seisukohal, et RLS § 57 lg-s 5 kehtestatud riigilõivumäärade eristamine ei ole

proportsionaalne ja on vastuolus PS § 12 lg-ga 1 osas, mis sätestab Euroopa täitekorralduse tõendi

väljaandmise avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui

avalduse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

10. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 29.06.2012; RT I, 20.11.2013, 3) § 57

"Tsiviilkohtumenetluse toimingud":

[---]

(5) Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse

riigilõivu 10 eurot.

[---]."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2).

12. Harju Maakohus tunnistas RLS § 57 lg 5 põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata 9. aprilli

2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-55988, vaadates hagita menetluses läbi avaldaja avaldust

Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks. Kolleegium leiab, et avaldaja avalduse lahendamisel

Harju Maakohtus oli RLS § 57 lg 5 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis asjassepuutuv säte

osas, mis sätestab Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks avalduse muul viisil esitamisel

kohustuse tasuda riigilõivu 25 eurot, kuid avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu 10 eurot.

13. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).

Kohtumenetluses avalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lg 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (Riigikohtu

üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 22.1) ja PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-

4-1-26-13, p 18). Seejuures riivab RLS § 57 lg 5 intensiivsemalt nende isikute põhiõigusi, kes

esitavad avalduse kohtule muul viisil kui avaliku e-toimiku kaudu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p-d 48–49).

Vaidlusalune RLS § 57 lg 5 riivab ka PS § 12 lg-s 1 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna kohtleb

erinevalt isikuid, kes esitavad avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja isikuid, kes esitavad

sama hinnaga avalduse muul viisil.

14. Vaidlustatud säte kehtib alates 1. juulist 2012. XII Riigikogu seaduseelnõu 206 SE seletuskirja

kohaselt on riigilõivumäärade kohtusse pöördumise viisist sõltuvusse seadmisel sihiks riigi

ressursside säästlik ja otstarbekohane kasutamine, täpsemalt soov vähendada kohtute koormust

tehnilise töö vähenemise kaudu, ja sel eesmärgil ka avaliku e-toimiku kasuks otsustamise

motiveerimine.

15. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10. detsembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 alates

1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis osas, mis sätestas tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil

esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis selles otsuses, et avalduse esitamise

viisist sõltuvate lõivumäärade eristamise eesmärgiks on menetlusökonoomia, mis tähendab tõhusat

menetlust samal ajal riigi ressursside säästmisega. Kohtute tehnilise töö väidetav vähendamine ja

elektrooniline asjaajamine ning väljaspool avalikku e-toimikut esitatud avaldustega kaasnevate

võimalike lisakulude panemine menetlusosalistele saavad olla üksnes vahendid menetlusökonoomia

saavutamiseks, mitte iseseisvad eesmärgid põhiõiguste piiramiseks. Menetlusosaliste osalemist

õigusemõistmise kulutuste kandmises on Riigikohus küll pidanud riigilõivu tasumisel legitiimseks,

kuid see ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras

olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa

tõhusamale menetluse toimumisele (otsuse p 56).

17. Avalduse esitamise viisist sõltuvate lõivumäärade eristamine ei olnud Riigikohtu hinnangul sobiv

vahend eesmärgi saavutamiseks. Kohtute tehnilise töökoormuse vähendamine ei suurenda

menetlusökonoomiat, kui sellega ei vähene õigusemõistmisega kaasnev ressursikulu ühiskonnas

tervikuna. Vahendi sobivuse paneb kahtluse alla eelkõige see, et TsMS § 56 annab võimaluse pidada

tsiviilasjades toimikut paralleelselt ka paberil ning suurel osal menetlusosalistel puudub võimalus või

oskus arvutit ja Internetti kasutada või võimalus anda digitaalallkirja (otsuse p-d 60–65).

18. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 toodud õiguslikele põhjendustele ja juhindudes PSJKS § 15 lg 1 p-st 2,

tunnistab Riigikohus RLS § 57 lg 5 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, mis sätestab Euroopa

täitekorralduse tõendi väljaandmiseks avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu

suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Priit Pikamäe, Lea Kivi, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik