3-2-1-48-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-48-14

Määruse kuupäev

Tartu, 26. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Moonirull hagi Mittetulundusühingu Eesti

Pärimusmuusika Keskus vastu üürilepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-2485

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Moonirull (registrikood 11441144), esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus

(registrikood 80116582), esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus määruskaebus läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse menetluskulud poolte kanda.

3. Tagastada Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le Mittetulundusühingu Eesti

Pärimusmuusika Keskus määruskaebuselt 5. märtsil 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Moonirull (hageja) esitas 21. jaanuaril 2009 Tartu Maakohtule hagi Mittetulundusühingu

Eesti Pärimusmuusika Keskus (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Tsiviilasjas on 15. oktoobri 2012. a Riigikohtu määruse alusel jõustunud kohtulahend, millega

rahuldati hagi ja jäeti asja menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 14. novembril 2012 maakohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse, paludes

kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 15 291 eurot 34 senti (ilma

käibemaksuta).

3. Maakohus rahuldas 27. novembri 2013. a määrusega hageja taotluse osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 2636 eurot 34 senti, hagi tagamise kulud 99 eurot 6 senti ja

õigusabikulud 4139 eurot 56 senti (ilma käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjalt riigi kasuks välja

menetluskulu 281 eurot 2 senti. Maakohus selgitas, et määruse peale võib esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 2 järgi kaebuse 15 päeva jooksul alates selle

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

4. Kostja esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse, milles

palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta kostjalt menetluskulud 4233 euro 80 sendi

ulatuses välja mõistmata. Kostja palus alternatiivselt peatada praegune menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-

12-45202 (kostja nõue hageja vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks) tehtud

lahendi jõustumiseni.

5. Maakohus keeldus 19. detsembri 2013. a määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest,

sest kaebus ei ole esitatud tähtajaks. Maakohtu määruse põhjendustel tuleb määruskaebuse esitamise

tähtaega arvestada alates 28. novembrist 2013, mil üks kostja esindajatest sai kätte maakohtu määruse

menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Maakohus selgitas, et TsMS § 663 lg 2 järgi võib

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, aga määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

6. Kostja esitas maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tema määruskaebus maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale maakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas materjalid toimiku vormistamiseks.

Pärast asja materjalide korrektset vormistamist saatis maakohus tsiviilasja uuesti ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. veebruari 2014. a määrusega maakohtu määruse kostja

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata ja kostja määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2). Eeltoodut

arvestades tegi ringkonnakohus määruse TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt ilma kirjeldava ja

põhjendava osata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuses palub kostja tunnistada TsMS § 667 lg 1 teine lause põhiseadusega vastuolus

olevaks. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Määruskaebuses möönab kostja, et TsMS § 663 lg 2 välistab kostja õiguse esitada Riigikohtule

kaebus. Siiski peab kostjale olema tagatud õigus esitada Riigikohtule kaebus, sest ringkonnakohus on

juhindunud põhiseadusvastasest menetlusõiguse normist (TsMS § 667 lg 1 teine lause) ega ole

kohtumäärusega asja sisuliselt lahendanud. Kostja hinnangul võib jaatada, et viidatud normis

sätestatud abinõul on legitiimne eesmärk (menetlusökonoomia). Samas ei pruugi kõnealune abinõu

olla vajalik ega proportsionaalne. Praegusel juhul jääb põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 5 tulenev

edasikaebeõigus sisutühjaks, sest puudub arutluskäik, mille tõttu ringkonnakohus jättis kostja

määruskaebuse rahuldamata.

10. Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi

vaatamata.

TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka

määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse

nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-141-08, p 12).

12. Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrus kostja

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule

üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse

järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 2 järgi võib

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

Seega on määruskaebus esitatud ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole Riigikohtusse edasi

kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei

ole edasikaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

13. Kolleegium leiab, et kohaldatud õigusnorm (TsMS § 663 lg 2 teine lause) ei ole põhiseadusega

vastuolus.

PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras

edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus

(vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38) ja sellist põhiõigust

tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. detsembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-12,

p 31). Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja

mõõdukas (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a

otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29).

Kolleegiumi arvates ei riiva TsMS § 663 lg 2 teises lauses sisalduv kaebeõiguse piirang PS § 24 lg-

s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku

eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. Riigikohus on käsitanud

kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse

piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on rõhutanud, et isiku suhtes

tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 16).

Samuti on Riigikohus leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki

kohtulahendeid ja seadusandja on pädev määrama kindlaks edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt

kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-08, p 10).

14. Kuivõrd kostja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, ei käsitle kolleegium kaebuse sisulisi

väiteid. Kolleegium peab vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist.

TsMS § 667 lg 1 järgi lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega. Kui ringkonnakohus jätab

määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib

ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohtul ei ole viidatud sätte

teise lause alusel määruse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmise kohustust. TsMS § 667 lg 1 teine

lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse

tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Sellise võimaluse kasutamine on õigustatud

eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub

täielikult maakohtu põhjendustega. Vastasel korral (kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või

arusaadavad vms) tuleks ringkonnakohtul kolleegiumi arvates eelistada määruse tegemist tavapärasel

viisil (määrus koos kirjeldava ja põhjendava osaga).

15. Kolleegium märgib lisaks, et kuigi ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata, ei tähenda see,

et välistatud on kohaldatud õigusnormi (TsMS § 667 lg 1 teine lause) põhiseaduspärasuse kontroll.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida kõikide asjassepuutuvate

normide, sh kohaldatavate menetlusnormide vastavust põhiseadusele. Ka siis, kui menetlusosaline ei

ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks

tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva

asjassepuutuva normi kohaldamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

16. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, p 10).

16. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 178 lg 3 alusel poolte kanda.

17. Kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada, kuna kostja määruskaebus jääb

läbi vaatamata. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastatakse Advokaadibüroo Glikman, Alvin &

Partnerid OÜ arvelduskontole.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks