3-3-1-36-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-36-14

Määruse kuupäev

15. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Raino Oti kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses gaasi ja füüsilise vägivalla kasutamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2013. a määrus asjas

nr 3-12-1989

Menetluse alus Riigikohtus

Raino Oti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2013. a määruse asjas nr 3-12-1989

resolutiivosa punkt 2.

3. Vabastada Raino Ott kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli Raino Oti apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

12. novembri 2012. a otsuse peale asjas nr 3-12-1989. Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse

väljastada talle koopia haldusasja toimikust.

2. Tartu Ringkonnakohus kuulutas 27. detsembri 2013. a määrusega menetluse kinniseks järgmiste

kriminaalasja nr 1-11-14272 toimikust pärit tõendite osas: kannatanu ülekuulamise protokoll;

tunnistajate ülekuulamise protokollid; asitõendi vaatlusprotokoll; fototabel (p 1). Ühtlasi eemaldati

kaebaja menetlustoimingutelt, mis on seotud kinniseks kuulutatud osaga menetlusest (p 2). Määruse

resolutsiooni p-s 1 nimetatud tõendite osas jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse

menetlusdokumentidest koopiate saamiseks (p 3). Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus menetlus-

dokumentidest koopiate saamise taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused olid järgmised:

a) praeguse kahjunõude juurde on võetud kriminaalasjas nr 1-11-14272 kogutud tõendid. Maakohtu

otsus selles kriminaalasjas on jõustunud;

b) pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente tutvumiseks kohtumenetluse

seaduses ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatud korras (justiits-

ministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 § 69 lg 2). Kriminaalasjas kogutud teabe avaldamisele

kohalduvad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätted. Süüdistataval on õigus tutvuda kohtu-

toimikuga kaitsja vahendusel. Digitaalse kohtutoimiku arhiveerimise ning arhiveeritud toimiku ja

menetlusdokumentidega tutvumise nõuded kehtestab justiitsminister määrusega (KrMS § 1601 lg 7,

§ 320 lg 2). Kuigi Riigi Teatajast ei nähtu, et justiitsminister oleks sellise määruse andnud, ei muuda

see asjaolu, et kriminaalasja materjalidega tutvumiseks on ette nähtud erikord ning neid materjale ei

avaldata samadel alustel nagu tavapäraseid haldusasja tõendeid;

c) kuna kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõenditega tutvumise kord on teistsugune, on

avaliku korra huvides põhjendatud kuulutada haldusasja menetlus nende dokumentide osas kinniseks

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 38

lg 1 p 1);

d) praegusel juhul on põhjendatud kaebaja eemaldamine menetlustoimingutelt, mis on seotud haldus-

asja toimikusse liidetud kriminaalasja nr 1-11-14272 kohtueelses menetluses kogutud tõenditega

(HKMS § 79 lg-d 1, 2 ja 4);

e) kaebajale ei avaldata kriminaalasja toimikust pärit tõendeid, sest kohus eemaldab kaebaja nende

tõenditega seotud menetlustoimingutelt, sh ei saa kaebaja nende tõenditega tutvuda ega neist

koopiaid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Raino Ott palub määruskaebuses ringkonnakohtu 27. detsembri 2013. a määruse resolutiivosa p 2

tühistada. Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja olla kursus vastustaja esitatud tõenditega. Kaebajal

pole aimu, mida vastustaja on kohtule vaidlusaluste tõenditena esitanud, ega saa seega enda

seisukohta esitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus on teinud olulise menetlusvea, jättes vaidlustatud

määruses põhjendamata, miks tuleb kaebaja eemaldada menetlustoimingutelt.

5. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kriminaalasjas kogutud teabe puhul kehtib

avaldamise erikord (KrMS § 1601 lg-t 7, § 224, § 2241 ja § 320). Kui selline teave on haldus-

kohtumenetluses võetud asja materjalide juurde tõendina, võib kohtul HKMS § 77 lg-st 1 ja TsMS

§ 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt olla põhimõtteliselt alus kuulutada halduskohtumenetlus kinniseks

kriminaalmenetluses kogutud andmete osas. Tulenevalt HKMS § 79 lg 1 p-st 1 võib kohus kinnises

menetluses samadel asjaoludel eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sh kohtuistungilt.

6. Kohtul tuleb samas arvestada, et ainuüksi faktist, et tõend pärineb kriminaalasja toimikust, ei piisa

menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kohtul tuleb hinnata, kas vajadus kuulutada menetlus kinniseks

on piisav, et õigustada kõrvalekallet menetlusosalise õigusest asja avalikule arutamisele (põhiseaduse

(PS) § 24 lg 3, HKMS § 2 lg 7).

Veelgi intensiivsemalt riivab kõige olulisemaid menetluslikke garantiisid, sh õigust olla oma asja

arutamise juures ja õigust saada ärakuulatud (PS § 24 lg 2, HKMS § 2 lg 6), menetlusosalise

eemaldamine menetlustoimingult. Seetõttu peab menetlusosalise eemaldamiseks esinema kaalukam

vajadus kui kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Kooskõlas sellega seab HKMS § 79 lg 2

eemaldamisele ranged tingimused: huvi saladuse hoidmiseks peab olema ilmselgelt kaalukam

menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Järelikult ei piisa menetlusosalise

eemaldamiseks üksnes eemaldamise alusele viitamisest, vaid kohus peab konkreetsel juhul kaaluma

eemaldamise vajalikkust, veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta üle-

kaalukas, ning selgitama sellisele veendumusele jõudmise põhjusi. Põhjendamine on oluline kohtu-

lahendi kontrollitavuse tagamiseks.

7. Ringkonnakohtu määrus on eeltooduga vastuolus. Määruse p-s 6 märgib ringkonnakohus vaid, et

ta peab eemaldamist põhjendatuks, kuid ei selgita, miks huvi saladuse hoidmise vastu on ilmselgelt

kaalukam kaebaja menetlusõigustest.

8. Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määruse kohaselt vaatas ringkonnakohus asja läbi kirjalikus

menetluses.

HKMS § 79 lg 1 kohaldamine eeldab, et kohtul on kavatsus teha mõni menetlustoiming koos

menetlusosalistega. Niisugusel menetlustoimingul peab olema mõte ka siis, kui menetlusosaline sealt

eemaldatakse (nt kohtuistung, paikvaatlus). Kui tõendeid menetlusosalisele ei tutvustata ja talle neist

koopiaid ei anta, siis jäävad need toimingud üldse sooritamata, mitte ei eemaldata neilt menetlus-

osalist.

Selleks, et tagada HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid

jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS

§ 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata. Ka tutvumisloa võib

jätta andmata üksnes siis, kui huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest

toimikuga tutvuda (HKMS § 88 lg 2). Ka sellise olukorra esinemist peab kohus eespool p-s 6

kirjeldatud viisil põhjendama.

9. Eeltoodust tulenevalt tühistab Riigikohus ringkonnakohtu 27. detsembri 2013. a määruse

resolutiivosa p 2.

10. Määruskaebuse menetlusse võtmisel jäi lahendamata kaebaja taotlus kautsjonist vabastamiseks.

Lähtudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 ja § 111 lg-st 1, tuleb kaebaja määruskaebuse esitamisel

kautsjonist vabastada. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas ja tal ei ole vabakasutuskonto välja-

võttest nähtuvalt sissetulekut. Oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda kaebaja kautsjonit tasuda.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann