3-2-1-36-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-36-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn

Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Salamõisa hagi Helgi Kiho vastu 13 100 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-56354

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Salamõisa kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

13 100 eurot

Hageja osaühing Salamõisa (registrikood 11437378), esindaja

vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja Helgi Kiho, esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Asja läbivaatamise kuupäev

14. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

29. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-56354 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Tanel Mällasele osaühing Salamõisa kassatsioonkaebuselt 30. detsembril 2013

tasutud kautsjon 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Salamõisa (hageja) esitas 31. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi Helgi Kiho

(kostja) vastu alusetult saadud 13 100 euro ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse järgi sõlmisid Tallinnas Herne 15 asuva kinnistu korteriomanikud 3. aprillil 2006

kokkuleppe Herne 15 elamu renoveerimistööde tegemiseks (kokkuleppe p 1(tl 9)). Kokkuleppe p-s 2

leppisid omanikud kokku, et elamu renoveerimistööde tegemise kulude katmiseks ehitatakse välja

eluruumideks Herne 15 peamaja pööningukorrus, jagatakse pööningukorruse ümberehituse tulemusel

korteriomanike kaasomandisse moodustuvad eluruumid kolmeks iseseisvaks korteriomandiks ja

võõrandatakse kolm uut korteriomandit renoveerimistööde tegijale. Kokkuleppe p-s 4 leppisid

omanikud kokku, et annavad Herne 15 elamu pööningukorruse väljaehitamise õiguse koos elamu

renoveerimiskohustusega üle Kingdom OÜ-le.

Kingdom OÜ alustas temale antud lubadusele tuginedes enne notariaalse võõrandamislepingu

sõlmimist kokkuleppe p-s 1 toodud tööde tegemist, eeldades, et omanikud sõlmivad lepingu. Kuna

lepingut ei sõlmitud, siis Herne 15 omanikud rikastusid Kingdom OÜ arvel tehtud tööde ulatuses

(materjalid, tööde tegemiseks kulunud aeg, projekteerimine ja riigilõivud). Kõik kaasomanikud

kinnitasid, et on tööde tegemisega nõus, seega oli tehtud töö põhjendatud. Kingdom OÜ tegi

erinevaid töid ja kandis 17 050 eurot kulusid ning seetõttu on tal alus nõuda tehtud kulude hüvitamist

Herne 15 kaasomanikelt.

19. mail 2009 esitas Kingdom OÜ Herne 15 kaasomanikele lepingust taganemise avalduse (tl 13),

kuna Herne 15 kaasomanikud ei täitnud kokkuleppe p-s 5 kokkulepitud kohustust ja ei ilmunud

notarisse lepingut sõlmima. Avalduses märkis Kingdom OÜ, et soovib, et tehtud tööd hüvitaks kõik

Herne 15 kinnistu kaasomanikud.

Kingdom OÜ loovutas oma nõude Herne 15 omanike vastu 2. septembril 2010 uuele võlausaldajale,

kes loovutas saadud nõude omakorda 21. augustil 2012 hagejale.

Hageja ja Herne 15 kaasomanik A. Kokk sõlmisid 21. detsembril 2013 kokkuleppe, mille alusel

A. Kokk tunnistas hageja nõuet ja sõlmis kokkuleppe 3950 euro tasumiseks. Seega on hageja nõue

Herne 15 kaasomanike vastu 13 100 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning taotles hagi aegumise kohaldamist ja selle kohta vaheotsuse

tegemist. Nõue esitati alusetu rikastumise sätete alusel. Lepingust taganeti 2009. aastal ja hagi esitati

3,5 aastat hiljem.

3. Harju Maakohus jättis 30. augusti 2013. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et Kingdom OÜ esitas

19. mail 2009 Herne 15 kinnistu kaasomanikele lepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et

taganeb Herne 15 kaasomanikega sõlmitud kokkuleppest. Juba taganemise avalduses märkis

Kingdom OÜ, et kuna tema tehtud töid ei ole võimalik talle üle anda, soovib ta tehtud tööde

hüvitamist ja selleks on kohustatud kõik Herne 15 kinnistu kaasomanikud.

Kingdom OÜ taganes kaasomanikega sõlmitud lepingust 19. mail 2009, seega muutus enne lepingust

taganemist tehtud töödest tulenev alusetu rikastumise nõue sissenõutavaks 19. mail 2009. Kuivõrd

lepingust taganemist ei vaidlustatud, ei puuduta 8. detsembril 2009 (tl 74) KÜ Herne 15 koosolekul

avaldatu lepingut, millest Kingdom OÜ taganes. Tegemist oli põhimõttelise nõusolekuga uue lepingu

sõlmimiseks, mille vormistamiseni ei jõutud. Koosoleku protokollist ja muudest poolte esitatud

dokumentidest ei nähtu asjaolusid, mis muudaks Kingdom OÜ 19. mail 2009 avaldatud lepingust

taganemise olematuks ja seega oli taganemine kehtiv. Samuti ei mõjutanud 8. detsembril 2009

KÜ Herne 15 koosolekul avaldatu nõude aegumist, kuivõrd tegemist ei olnud Herne 15 kaasomanike

alusetust rikastumisest tuleneva nõude tunnustamisega, mistõttu ei kohaldu ka tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1.

Asjaolu, et 14. jaanuaril 2010 esitas Kingdom OÜ Herne 15 kaasomanikele nõude, milles ta nõudis

kaasomandi osale tehtud kulutuste hüvitamist ja lepingu alusel üleantu tagastamist, ei mõjuta kuidagi

asjaolu, et nõue muutus sissenõutavaks juba 19. mail 2009, ega mõjutanud ka nimetatud nõude

aegumistähtaja kulgemist. Samuti ei mõjuta nõude aegumistähtaega Herne 15 kaasomanike 31. märtsi

2010 kiri, milles Kingdom OÜ 14. jaanuaril 2010 esitatud nõuet ei tunnustatud. Asjaolu, millal

võlausaldaja otsustab nõude võlgniku vastu esitada, ei mõjuta nõude sissenõutavaks muutumise aega.

Nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 67 lg-st 2 ei ole asjakohane hageja vastuväide, mille kohaselt

hagi ei ole aegunud, kuivõrd üks kaasomanikest tunnustas nõuet. VÕS § 67 lg 2 sätestab, et iga

solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või

tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Ühestki seaduslikust alusest ei tulene, et kui üks

solidaarvõlgnikest luges nõude olemasolevaks, kehtib see tunnustamine ka teiste solidaarvõlgnike

osas. Seega on tõendatud, et juba 19. mail 2009 sai õigustatud isik teada või pidi teada saama, et tal

on alusetust rikastumisest tulenev nõue, ja eeltoodud asjaoludel muutus see nõue sissenõutavaks

19. mail 2009.

TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hakkas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat

kulgema 19. maist 2009, kui Kingdom OÜ taganes lepingust Herne 15 kaasomanikega. Seega hakkas

hagi aluseks oleva nõude aegumistähtaeg kulgema 19. mail 2009 ning kolm aastat möödus 19. mail

2012, mis oli pühapäev. Hageja oleks pidanud hagi esitama 20. mail 2012. Hagi esitati 31. septembril

2012, seega ligikaudu 3,5 aastat hiljem.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maakohus tuvastas õigesti, et hagi on aegunud. Kuigi maakohus jättis alusetust rikastumisest

tuleneva nõude aegumistähtaja alguse arvestamisel ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 135 lg-s 1

sätestatu, mille kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, st praegusel juhul algas aegumistähtaeg

mitte 19. mail 2009, kui Kingdom OÜ ütles lepingu üles, vaid järgmisest päevast, s.o 20. maist 2009.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oleks pidanud esitama hagi hiljemalt 20. mail 2012. Hageja

esitas kohtusse hagi alles 31. detsembril 2012, s.o üle 7 kuu hiljem (mitte 3,5 aastat hiljem, nagu

märkis ekslikult maakohus). Eeltoodud eksimused ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust

ebaõigeks.

Muus osas nõustus ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega. Vastuseks apellatsioon-

kaebusele märkis ringkonnakohus järgmist.

Hageja leiab ekslikult, et tema nõude aegumistähtaja arvutamisel on oluline, millal jõudis lepingust

taganemise avaldus kostjani. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega

seab seadus tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse õigustatud isiku teadasaamisest konkreetsetest

asjaoludest, mitte kohustatud isiku teadasaamisest, et tema vastu on nõue. 19. mai 2009. a lepingust

taganemise avalduses teatas Kingdom OÜ oma nõudest Herne 15 kaasomanike vastu, mis tõendab

seda, et ta oli selle avalduse koostamise ajal nõudest teadlik.

Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks maakohus analüüsinud TsÜS § 158 kohaldamise eeldusi ja

nende võimalikke tagajärgi hageja nõudele. Maakohus leidis õigesti, et kostja ja teised kaasomanikud

ei ole hageja nõuet tunnustanud, mistõttu ei tule TsÜS § 158 lg-t 1 praegusel juhul kohaldada.

Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavalt põhjendanud. Korteriühistu 8. detsembri 2009. a

üldkoosoleku protokollis ei kajastu Kingdom OÜ nõude tunnustamist ja sellist otsustust ei saakski

korteriühistu kaasomanike eest teha.

Hageja ei tõstatanud maakohtu menetluses aegumise peatumise küsimust ega toonud esile asjaolusid,

mis oleks andnud kohtule aluse selle kontrollimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5

lg 2 sätestab, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtul ei olnud kohustust aegumise peatumise küsimust omal

algatusel tõstatada, nagu hageja ekslikult leiab. Pealegi ei nähtu asja materjalist, et pooled oleks

kunagi mingeid läbirääkimisi pidanud.

Ekslik on hageja käsitlus TsÜS § 151 lg-s 2 sätestatud kümneaastase tähtaja kohta. Nimetatud

objektiivne (maksimaalne) aegumistähtaeg on kehtestatud kohustatud isiku kaitseks ja õiguskindluse

huvides ning see ei oma tähendust, kui nõue on juba aegunud sama paragrahvi lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ning saata asi uueks

arutamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta hageja 19. novembril 2013 esitatud seisukoha, et maakohus

lahendas 21. mai 2013. a kirjaga hagi aegumise küsimuse. Selles kirjas märkis maakohus, et ei näe

praegu alust aegumise kohaldamiseks. Sellise seisukoha avaldas maakohus pärast seda, kui pooled

olid kohtule oma kirjalikud seisukohad esitanud ning hageja arvates ei olnud menetluses rõhk enam

aegumisel. Istungiprotokollist nähtub, et istungil räägiti juba hagiavalduse sisust.

Ringkonnakohus leidis, et KÜ Herne 15 8. detsembri 2009. a üldkoosoleku protokollis ei kajastu

Kingdom OÜ nõude tunnustamist ja sellist otsustust ei saakski korteriühistu kaasomanikud teha.

Hageja selle seisukohaga ei nõustu. Koosolekul osalesid 8 inimest, nende hulgas ka kostja, kes

kinnitas, et on nõus pööningukorruse väljaehitamise ja vastavate renoveerimistöödega tingimusel, et

sõlmitakse notariaalne võlaõigusleping arendajaga. Sellega kiitis kostja Kingdom OÜ juba tehtud

tööd heaks. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mida siiski ei täidetud. 2010. aastal taganes osa

kaasomanikke (ka kostja) kõikidest kokkulepetest ning see hetk on aluseks, millest tuleb arvestada

aegumise algust.

Aegumisele tuginemine võib olla lubamatu juhul, kui võlgnik on võlausaldajas oma käitumisega

tekitanud arusaama tegelikkusest pikemast aegumistähtajast või takistanud võlgnikul nõude

maksmapanekut või põhjustanud seda oma kohustuse rikkumisega väärinformatsiooni andes ehk

käitunud teise poole suhtes pahauskselt. Praegusel juhul on KÜ Herne 15 kaasomanikud takistanud

oma pahauskse käitumisega mõista Kingdom OÜ-l alusetust rikastumisest tekkinud nõude

sissenõutavaks muutumise hetke, mistõttu tuleb hageja arvates kohaldada TsÜS § 151 lg-s 2

toodud 10-aastast nõude aegumise tähtaega.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Maakohtu kirjast ei ole võimalik välja lugeda, justkui

oleks kohus aegumise küsimuse sellega lõplikult lahendanud ja keeldunud aegumise kohaldamisest.

Kohtuistungil käsitleti aegumist küllaltki põhjalikult. Hageja jätkab kassatsioonkaebuses aegumise

peatumisele tuginemist, kuigi ta sellist vastuväidet aegumisele maakohtus ei esitanud. Kostja rõhutab

veelkord, et mitte mingeid läbirääkimisi või kokkuleppeid pärast lepingu ülesütlemist poolte vahel ei

toimunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maa- ja ringkonnakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja nõue on aegunud.

9. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata aegumise tõttu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

muutmata. Maakohus leidis, et kuna Kingdom OÜ taganes Herne 15 kaasomanikega sõlmitud

lepingust 19. mail 2009, muutus enne lepingust taganemist tehtud töödest tulenev alusetu rikastumise

nõue sellest päevast sissenõutavaks. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu seisukohta, märkides, et

hageja nõue muutus sissenõutavaks TsÜS § 135 järgi 20. maist 2009. Seega tulnuks hagi esitada

hiljemalt 20. maiks 2012. Hageja esitas hagi aga 31. detsembril 2012, st hilinenult.

10. Kolleegium on oma praktikas juhtinud tähelepanu, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt

hageja nõue kvalifitseerida, kuna hageja nõude kvalifikatsioonist sõltub ka see, millise tähtaja jooksul

hageja nõue aegub. Kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on

esitatud, sest nõuete aegumistähtajad on sõltuvalt pooltevahelisest õigussuhtest erinevad

(vt nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-13, p-d 11 ja 12;

samuti 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13).

11. Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohtud selgeks teinud, millise nõude ja millisel

alusel on hageja esitanud. Hagiavaldusest ja edasisest hageja käsitlusest nähtub, et hageja tugineb

oma nõude esitamisel alusetu rikastumise sätetele. Ka kohtud on leidnud, et hagejal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. Samas on maakohus tuvastanud, et hageja esitas 19. mail 2009 lepingust

taganemise avalduse ning selle avalduse esitamisest on maakohus hakanud arvutama ka nõude

aegumist. Seega ei ole kohtute otsuste alusel selge, kas hageja nõue tuleneb lepingust või on hageja

nõude aluseks alusetu rikastumise sätted.

Toimiku materjalidest nähtub, et Kingdom OÜ on 19. mail 2009 esitanud lepingust taganemise

avalduse, milles märgib: „Vastavalt võlaõigusseaduse § 189 võib pool nõuda teiselt poolelt lepingu

alusel üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. Kuna Kingdom OÜ poolt teostatud töid ei

ole võimalik Kingdom OÜ-le üle anda, soovib Kingdom OÜ teostatud tööde hüvitamist.

Hüvitamiseks on kohustatud kõik Herne 15 kinnistu kaasomanikud." Seega võib hageja

seisukohtadest välja lugeda soovi tugineda VÕS § 189 lg 2 p-le 1. Samas ei selgu maakohtu ega ka

ringkonnakohtu otsusest, millisest lepingust on Kingdom OÜ soovinud taganeda. Hageja esitatud

asjaolude põhjal võiks järeldada, et Kingdom OÜ ja kinnistu kaasomanike vahel võis olla sõlmitud

töövõtuleping, millega Kingdom OÜ kohustus renoveerima elamu pööningukorruse ning tasuna pidi

Kingdom OÜ saama pööningukorrusele ehitatud korteriomandite omanikuks. Samas hagiavalduses

esitatud asjaolude järgi ei sõlminud hageja ja korteriomandite omanikud notariaalset kokkulepet

elamu pööningukorrusele planeeritud eluruumide ehitamise ja tekkivate korteriomandite

võõrandamise kohta. Samuti ei ole hageja hagiavalduses esitanud asjaolu, et Kingdom OÜ ise

oleks 3. aprilli 2006. a korteriomandite omanike lepingu osaliseks. Seega ei ole selge, kas hageja

ikkagi esitas hagi lepingust taganemisest tulenevaks tagasitäitmiseks.

12. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse normi, sest jättis

asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata. Ringkonnakohus jättis nimetatud rikkumise kõrvaldamata.

Kolleegium ei saa asja ise lahendada, kuna selleks on vaja tuvastada asjaolusid, mis ei ole

TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi Riigikohtu pädevuses.

13. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt kvalifitseerida hageja nõue ja siis võtta seisukoht

kostja aegumise vastuväite kohta.

Kui maakohus tuvastab, et Kingdom OÜ ja kinnistu kaasomanikud sõlmisid töövõtulepingu, siis

tuleb kontrollida ka selle kehtivust, sest leping, millest hageja väidetavalt taganes, nägi ühe

tingimusena ette ka kinnisasja omandamise. Seetõttu tuli AÕS § 119 lg 1 järgi leping selles osas

sõlmida notariaalselt tõestatuna. Seega isegi juhul, kui Kingdom OÜ ja korteriomandite

kaasomanikud sõlmisid sellise lepingu, oleks see leping vormivea tõttu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine

juhul, kui tehing ei ole osadeks jagatav ja ei ole eeldatav, et tehing oleks tehtud ka tühise osata

(TsÜS § 85). Sellisel juhul võiks hageja nõude aluseks olla TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028.

Juhul, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et töövõtuleping oleks sõlmitud ka tehingu

tühise osata ning kui hageja tugineb töövõtulepingu tagasitäitmise nõudele VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi,

siis tuleb maakohtul hinnata toimiku lehtedel 14–15 ja 66–73 olevaid dokumente, mis võivad

kinnitada aegumise peatumist läbirääkimiste korral. Ekslik on ringkonnakohtu märgitu, et asja

materjalidest ei nähtu, et pooled oleks kunagi mingeid läbirääkimisi pidanud. Läbirääkimisi võib

kinnitada ka hageja vastuses kostja vastusele kirjeldatu, st Kingdom OÜ pöördumised

korteriomandite omanike poole tekkinud olukorra tõttu (tl 62). Selleks, et tuvastada töövõtulepingu

olemasolu, tuleb maakohtul ka kindlaks teha, kes olid töövõtulepingu poolteks ehk, kes saab

praeguses vaidluses olla kostjaks.

Kui maakohus tuvastab, et Kingdom OÜ tegi remonttöid, kuid töövõtulepingut ei sõlmitud, peab

maakohus hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kontrollima, kas hageja nõude saab rahuldada

lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete alusel. Eelkõige võiks kõne alla tulla käsundita

asjaajamise sätted. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma

et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud tegu tegema, on käsundita asjaajajal

VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused mh siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise

heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele

(p 2). Hagivalduse kohaselt oli hagejal tööde tegemiseks kostjate nõusolek. Selline nõusolek võib

tähendada nõusolekut asjaajamiseks VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes (vt Riigikohtu 5. detsembri 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p 16). Seega ei ole välistatud ka nõude kvalifitseerimine

VÕS § 1018 ja § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi.

Kolleegium selgitab, et nõude aegumise küsimuse lahendamisel tuleb juhul, kui hageja nõue on

kvalifitseeritav alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, kohaldada TsÜS § 151. Käsundita

asjaajamisest tuleneva nõude korral tuleb kohaldada TsÜS § 149. Juhul, kui hageja nõue on

kvalifitseeritav lepingust taganemisest tuleneva tagasitäitmise nõudena, siis tuleb kohaldada

TsÜS § 146. Juhul kui haginõue on kvalifitseerimiseks ja seega ka aegumise küsimuse lahendamiseks

ebaselge, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagiavalduse ebaselguse

kõrvaldamiseks.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes selle hageja eest

tasus.

15. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks