3-2-1-32-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-32-14

Määruse kuupäev

Tartu, 14. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Baltic Capital Partners OÜ hagi osaühingu FINANCE

MGMT ja Aivar Riimetsa vastu võlakirjade ja raha

tagastamiseks ning osaühingu FINANCE MGMT

vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu 1 022 586 euro

38 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-54790

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Baltic Capital Partners OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Baltic Capital Partners OÜ (registrikood 11520808),

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja osaühing FINANCE MGMT (registrikood 10891276),

esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets

Asja läbivaatamise kuupäev

14. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-54790

resolutsiooni p 2 osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta määruse resolutsiooni p 2 ja sõnastada see

järgmiselt: „2. Hagi tagamiseks keelata Creditstar Group AS-il (registrikood 11728905)

võlakirjade ISIN-koodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi maksmine Baltic Capital

Partners OÜ-le. Juhul kui Creditstar Group AS asub võlakirjade lunastamishinda ja intressi

välja maksma Baltic Capital Partners OÜ-le, kohustada Creditstar Group AS-i kandma

lunastamishind 659 000 eurot ja intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr 10220034796011 (AS SEB Pank), arvelduskontole nr 221023778606 (AS Swedbank),

arvelduskontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või arvelduskontole

nr 17001577198 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber 310057329."

3. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-

12-54790 muutmata.

4. Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Finance MGMT OÜ taotlus hagi tagamiseks.

4.2 Hagi tagamiseks keelata Creditstar Group AS-il (registrikood 11728905) võlakirjade ISIN-

koodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi maksmine Baltic Capital Partners OÜ-le.

Juhul kui Creditstar Group AS asub võlakirjade lunastamishinda ja intressi välja maksma

Baltic Capital Partners OÜ-le, kohustada Creditstar Group AS-i kandma lunastamishind

659 000 eurot ja intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr 10220034796011 (AS SEB Pank), arvelduskontole nr 221023778606 (AS Swedbank),

arvelduskontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või arvelduskontole

nr 17001577198 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber 310057329.

4.3 Kanda punktis 2 nimetatud keeld Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse.

4.4 Hagi tagamiseks arestida Baltic Capital Partners OÜ-le (registrikood 11520808) kuuluvad

Creditstar Group AS-i (registrikood 11728905) 504 000 aktsiat ISIN- koodiga EE3100108259 ja

keelata Baltic Capital Partners OÜ-l nende suhtes võõrandamise ja koormamise tehingute

tegemine ning väärtpaberikorralduste edastamine Eesti Väärtpaberite keskregistrile.

4.5 Blokeerida Eesti Väärtpaberikeskuses Baltic Capital Partners OÜ väärtpaberikontol

nr 99101447133 registreeritud Creditstar Group AS-i (registrikood 11728905) 504 000 aktsiat

ISIN-koodiga EE3100108259.

4.6 Arestida Baltic Capital Partners OÜ-le (registrikood 11520808) kuuluv BCP

Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11200357) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa ja

keelata Baltic Capital Partners OÜ-l selle suhtes võõrandamise ja koormamise tehingute

tegemine.

4.7 Kanda Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi BCP

Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11200357) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa

võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise keelu kohta märge.

4.8 Saata hagi tagamise määrus täitmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (Tartu mnt 2,

Tallinn, e-post info@e-register.ee) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (Lõkke 4, Tallinn,

e-post rik@just.ee).

4.9 Toimetada hagi tagamise määrus kätte Baltic Capital Partners OÜ-le pärast määruse

täitmist.

4.10 Kohtumäärus kuulub viivitamata täitmisele.

4.11 Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse

Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (TsMS § 390 lg 1).

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada määruskaebuselt 27. detsembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Advokaadibüroo SORAINEN AS-i arvelduskontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Baltic Capital Partners OÜ (hageja) esitas 20. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi osaühingu

FINANCE MGMT (kostja I) ja Aivar Riimetsa (kostja II) vastu võlakirjade ja raha tagastamiseks.

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse.

Maakohus rahuldas 28. detsembri 2012. a määrusega hagi tagamise taotluse, arestides hageja kasuks

kostja I arvelduskonto 100 000 euro ulatuses ja väärtpaberikonto. Maakohus keelas kostjatel kasutada

ja käsutada Creditstar Group AS-i (kolmas isik) võlakirju nominaalväärtusega 659 000 eurot.

Määruse kohaselt hagi tagamine tühistatakse, kui kostjad maksavad Rahandusministeeriumi

pangakontole 759 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. märtsi 2013. a määrusega

maakohtu määruse osas, millega maakohus keelas kostjal II kolmanda isiku võlakirju kasutada ja

käsutada, jättes muus osas maakohtu määruse jõusse.

2. Kostja I esitas 28. juunil 2013 vastuhagi 1 022 586 euro 38 sendi ja pärast hagi esitamist

sissenõutava viivise saamiseks. Lisaks esitas kostja I vastuhagi tagamise avalduse. Maakohus jättis

4. juuli 2013. a määrusega vastuhagi tagamise avalduse rahuldamata.

3. Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2013. a otsusega kostja I vastu esitatud hagi 100 000 euro

saamiseks ja võlakirjade tagastamiseks ning kohustas kostjat I tagastama hagejale kolmanda isiku

võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja 21,9667% suuruse osaluse võlakirjade kogumahust.

Kostja II vastu esitatud hagi jäi rahuldamata. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistes hagejalt

kostja I kasuks välja 524 867 eurot 17 senti. Maakohus tasaarvestas hagi ja vastuhagi rahuldatud

nõuded ning mõistis selle tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja 424 867 eurot 17 senti ja

tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

4. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis

menetlusse. Lisaks esitas kostja I ringkonnakohtule vastuhagi tagamise taotluse, paludes keelata

kolmandal isikul kostjale I kuuluvate võlakirjade (ISIN-koodiga EE3300110303) lunastamishinna ja

intressi maksmise hagejale ning kohustada kolmandat isikut tasuma nende võlakirjade

lunastuspäeval, s.o 10. detsembril 2013 võlakirjade lunastamishind 659 000 eurot ja intress

98 850 eurot kohtu määratud pangakontole, kanda keeld Eesti väärtpaberite keskregistrisse

(väärtpaberiregister), arestida hagejale kuuluvad kolmanda isiku 504 000 aktsiat ISIN-

koodiga EE3100108259, keelata hagejal teha nende aktsiatega võõrandamise ja koormamise

tehinguid ning edastada väärtpaberikorraldusi väärtpaberiregistrile, blokeerida väärtpaberiregistris

hageja väärtpaberikontol registreeritud kolmanda isiku 504 000 aktsiat, arestida hagejale kuuluv BCP

Kindlustusmaakler OÜ (äriühing) 2500-eurose nimiväärtusega osa, keelata hagejal teha selle osa

võõrandamise ja koormamise tehinguid ja kanda sellekohane märge Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse äriregistri andmebaasi (äriregister), saata hagi tagamise määrus täitmiseks

väärtpaberiregistrile ja äriregistrile ning lükata vastuhagi tagamise määruse kättetoimetamine

hagejale edasi kuni määruse täitmiseni.

Taotluse kohaselt on kostjal I hageja vastu üle 1 mln euro suurune põhinõue ja lisaks viivisenõue,

mille maakohus rahuldas ca pooles ulatuses. Hagejal ei pruugi olla vara kohtuotsuse täitmiseks, sest

tema majandustegevus ei ole aktiivne, 2011. a-l oli tema kahjum 213 000 eurot, hagejal ei ole

töötajaid ega materiaalset põhivara ning likviidset raha ja kinnisvara, hageja ainus vara on osalus

kolmes tütarühingus, millest ainult üks tegutseb, lisaks on hageja alustanud vara väljaviimist ühingust

eesmärgiga vältida kostjale I kohustuse täitmist.

Kui ringkonnakohus ei taga vastuhagi, saab hageja väärtpaberid kindlasti tagasi, sest kostja I

väärtpaberikonto on arestitud ja tema tahteavaldust asendab kohtuotsus, kuid kostja I peab taotlema

kohtuotsuse täitmist üldises korras. Kuna hageja võib oma pangakontot käsutada, võib ta võlakirjade

müügist saadud raha kontolt mujale kanda ja kostjal I ei ole võimalik saavutada kohtuotsuse täitmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. detsembri 2013. a määrusega vastuhagi tagamise taotluse

ning keelas kolmandal isikul võlakirjade ISIN-koodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi

maksmise hagejale, kohustas kolmandat isikut tasuma võlakirjade lunastuspäeval, s.o 10. detsembril

2013 samade võlakirjade, mille omanikuna on väärtpaberiregistrisse kantud kostja I, lunastamishind

659 000 eurot ja võlakirjadelt kogunenud intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi

arvelduskontole, kandes nimetatud keelu väärtpaberiregistrisse, arestis hagejale kuuluvad kolmanda

isiku 504 000 aktsiat ISIN-koodiga EE3100108259, keelas hagejal nende aktsiate võõrandamise ja

koormamise tehingute tegemise ning väärtpaberikorralduste edastamise väärtpaberiregistrile,

blokeeris väärtpaberiregistris hageja väärtpaberikontol registreeritud kolmanda isiku 504 000 aktsiat,

arestis hagejale kuuluva äriühingu 2500-eurose nimiväärtusega osa ja keelas hagejal selle

võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise ning määras kanda selle keelu kohta märke

äriregistri andmebaasi, saatis vastuhagi tagamise määruse täitmiseks väärtpaberiregistrile ja

äriregistrile, määras vastuhagi tagamise määruse viivitamata täitmisele ning hagejale kätte toimetada

pärast määruse täitmist.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei koorma kostja I taotletud abinõud hagejat ebaproportsionaalselt,

sest osadel ja aktsiatel lasuva käsutuskeeluga ei sekkuta hageja majandustegevusse ning kuna

väärtpaberite omanik on kostja I, ei tohi emitent võlakirja tingimuste järgi väljamakset teha hagejale

ja hageja ei saaks väärtpaberite lunastamise hinda enne kohtuotsuse jõustumist. Lisaks on kolmas isik

avaldanud valmisolekut deponeerida kõnealused summad vaidluse ajaks eraldi pangakontol. Samas

annavad sellised abinõud kostjale I tagatise nõude täitmiseks ja on seetõttu sobivad abinõud. Hagejal

ei ole kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi või käsutamise keelumärke. Nõude

ulatuses pangakonto arestimine koormaks hagejat tõenäoliselt liigselt ega oleks tagatisena piisav, sest

pangakontol ei ole piisavalt raha. Esitatud andmete kohaselt ei ole hagejal kinnisasju, hageja on nn

valdusfirma, kellel ei ole aktiivset majandustegevust. 2011. a-l oli hageja äritegevuse kahjum

213 000 eurot.

Hageja huve ei riiva ülemäära ega ebaproportsionaalselt see, kui kohus keelab kolmandal isikul

lunastada hagejale väärtpaberid ja teha väljamakse ning kohustab kandma väärtpaberite nimiväärtuse

ja intressi kohtu pangakontole. Kuni hageja ei ole väärtpaberite omanik, ei ole tal õigust saada

emitendilt väärtpaberite lunastamise eest raha. Samas saaks kostja I nõue deposiidi arvel osaliselt

rahuldatud. Kui kostja I vastuhagi jääb rahuldamata, saab hageja väärtpaberite lunastamishinna kätte

kohtu deposiidist sama kiiresti kui otse emitendilt. Vastuhagi tagamise määrus tühistatakse, kui

Rahandusministeeriumi kontole makstakse 971 455 eurot 99 senti või antakse samas ulatuses

pangagarantii.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määruse

resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uue määruse, millega jätta vastuhagi tagamata. Lisaks palub hageja

määruskaebuse menetlemise ajaks vastuhagi tagamise määruse täitmise peatada.

Määruskaebuse kohaselt ei saa rahalise nõudega hagi tagamisel kolmandaid isikuid koormata.

Ringkonnakohus kohustas kolmandat isikut panema toime õigusrikkumist, sest määrus on vastuolus

maakohtu määrusega, millega tagati hagi samas tsiviilasjas. Hagi tagamise abinõu koormab

põhjendamatult kolmandat isikut, sest ta peaks vastuhagi tagamise tõttu maksma lunastushinna

sõltumata sellest, et see on juba Rahandusministeeriumi kontole makstud, vastuhagi esemeks olev

rahaline nõue ei ole seotud võlakirjadega. Vastuhagi tagamise abinõud ei ole proportsionaalsed, sest

vastuhagi nõue on tagatud ka ilma kohustuste panemiseta kolmandale isikule ja vastuhagi üldse

tagamata. Hageja on kolmanda isiku aktsiate omanik ning nende aktsiate nominaalväärtus ja

turuväärtus ületavad oluliselt vastuhagi hinda.

7. Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

tühistada. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni p 2. Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus kohaldas TsMS § 378 lg 1 p 4 ning keelas määruse resolutsiooni p-s 2 kolmandal

isikul maksta hagejale võlakirjade lunastamishinda ja nendelt kogunenud intresse ning kohustas

kolmandat isikut tasuma võlakirjade lunastuspäeval (10. detsembril 2013) samade võlakirjade, mille

omanikuks on väärtpaberiregistri järgi kostja I, lunastamishind 659 000 eurot ja võlakirjadelt

kogunenud intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole.

Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise

abinõu on ette nähtud eelkõige juhuks, mil pooled vaidlevad kolmanda isiku käes oleva vara

kuuluvuse üle. Selle abinõu rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi

(st temalt raha välja mõista), kuid vaidluse lõpuni saab tagada vaidluse objekti olemasolu, andes selle

kohtutäiturile hoiule või makstes vastava summa kohtu deposiitkontole (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11; 20. märtsi 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 13).

Praeguses tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kolmanda isiku võlakirjade omanikuks on

hageja või kostja I. Lisaks on pooled esitanud teineteise vastu rahalised nõuded. Maakohtu

28. detsembri 2012. a määrusega on hagi tagamise korras kostjal I mh keelatud kasutada ja käsutada

kolmanda isiku võlakirju nominaalväärtusega 659 000 eurot. Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a

määrusega keelati vastuhagi tagamiseks kolmandal isikul samade võlakirjade lunastamishinna

659 000 euro ja intresside 98 850 euro väljamaksmine hagejale. Seega on pooled iseenesest lubatavalt

saavutanud TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi nõude käsutamiskeelu.

10. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-ga 2 on kolmandale isikule pandud aktiivne kohustus

kanda võlakirjade lunastamispäeval võlakirjade lunastamishind ja intress Rahandusministeeriumi

arvelduskontole. See on aga vastuolus TsMS § 378 lg 1 p 4 kohta antud kolleegiumi varasema

seisukohaga, mille järgi hagi tagamise menetluses ei ole lubatud kolmandale isikule sellist aktiivset

kohustust panna. See tähendab, et kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu

täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu

täitmist (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11; Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

135-12, p 14).

Arvestades eeltoodut, tuleb muuta ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et kolmandale

isikul keelatakse võlakirjade lunastamishinna ja intresside maksmine hagejale ning pannakse talle

juhul, kui ta asub neid summasid hagejale välja maksma, kohustus need kanda

Rahandusministeeriumi kontole.

Ülejäänud osas ei ole alust ringkonnakohtu määrust muuta.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu valitud vastuhagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega

koorma hagejat põhjendamatult. Kohtud ei ole asjas tuvastanud ning hageja ei ole ka väitnud, et

võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus on teinud

kindlaks, et hagejal ei ole kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi, ega piisavalt raha,

mistõttu hageja pangakonto arestimine ei oleks vastuhagi tagamiseks piisav.

Kohus võib TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu rakendada siis, kui on alust arvata, et hagi või

vastuhagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks

(TsMS § 377 lg 1 esimene lause). Nendest sätetest ei tulene, et kolmandale isikule pandud kohustus

peab olema seotud poolte vaidluse esemega. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et vastuhagi ei

saa tagada, kuna vastuhagi esemeks olev kostja I rahaline nõue ei ole seotud võlakirjadega. Ka ei ole

vastuhagi tagamine kolleegiumi arvates vastuolus kostja I vastu esitatud hagi tagamisega (vt selle

kohta käesoleva määruse p 9).

12. Kuna vastuhagi tagamine TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi oli põhjendatud, siis puudus vajadus peatada

vastuhagi tagamise määruse täitmine.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada,

kuna vastuhagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka

Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 8).

14. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4

esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada kautsjoni tasunud isikule.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu