3-3-1-77-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) esitas 22. aprillil alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt avas RAB 2. augustil 2011 rahapesukahtluse kontrolltoimiku
Legislator headnote
AI generated3-3-1-77-13 · Riigikohus: aprillil alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt avas RAB 2. augustil 2011 rahapesukahtluse kontrolltoimiku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-77-13
Määruse kuupäev
14. mai 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri
Põld
Kohtuasi
OÜ Macbond kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo taotluse peale
saada luba vara käsutamise piiramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2013. a määrus haldus-
asjas nr 3-13-862
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Macbond määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ Macbond määruskaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2013.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti
2013.a määrused haldusasjas nr 3-13-862.
3. Teha uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei rahapesu
andmebüroo 22. aprilli 2013. a taotlus loa saamiseks vara käsutamise piiramiseks rahuldamata.
4. Kautsjon tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) esitas 22. aprillil
2013 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku
kindlakstegemiseni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 40 lg 6
alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt avas RAB 2. augustil 2011 rahapesukahtluse kontrolltoimiku
nr 1100440, mille raames kontrollitakse äriühingu OÜ Macbond arvelduskontol nr 10220204975222
AS-is SEB Pank toimunud tehingute suhtes tekkinud rahapesukahtlust. Rahapesu andmebüroole ei
ole esitatud ühtegi asjakohast dokumenti, et tõendada piirangu all oleva vara legaalset päritolu või
tegelikku omanikku. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseks on rahapesu andmebürool tarvis
leida raha ülekandnud isikud ning saada neilt selgitusi ning dokumente. Taotluse õigusliku alusena on
märgitud RahaPTS § 40 lg 6.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25. aprilli 2013. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-862
rahapesu andmebüroo taotluse ning andis loa OÜ Macbond eelnimetatud arvelduskontol oleva vara
summas 388 800 eurot käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte
rohkem kui üheks aastaks.
3. Halduskohtu määrusele tuginedes tegi RAB 25. aprillil 2013 AS-ile SEB Pank ettekirjutuse,
millega kohustas panka kehtestama konto kasutamise piirangu üheks aastaks OÜ Macbond
arvelduskontole summas 388 800 eurot.
4. OÜ Macbond esitas Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2013. a määruse peale määruskaebuse, milles
palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta RAB-i taotlus rahuldamata. Määruskaebuse
põhjendused olid järgmised.
4.1. Kohus on RAB-i taotluse rahuldamisel tõlgendanud valesti RahaPTS § 40 lg-st 6 tulenevaid vara
käsutamise piiramiseks nõutavaid eeldusi.
4.2. Kohus on jätnud hindamata OÜ Macbond seletuse, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-11 punkti
19.1 kohaselt ei saa keegi peale OÜ Macbond selle raha omanikuks olla. Riigikohus on selles
lahendis selgelt öelnud, et pangakontol oleva raha omanikuks on alati kontoomanik. Tsiviilõiguslikult
saab kolmandal isikul olla üksnes alusetu rikastumise põhjendusel nõudeõigus OÜ Macbond vastu,
mitte aga raha omandiõigus.
4.3. Kohtu seisukohtadega nõustumise korral kaotab võlaõigusseaduse §-s 1027 sätestatud alusel
alusetu rikastumise institutsioon oma mõtte. Ebaõige pangaülekande korral tuleks sellisel juhul raha
omanikuks lugeda ülekande tegijat, mitte aga kontoomanikku.
4.4. Rahapesu kahtlus on oluline vaid kriminaalmenetluses, mitte aga halduskohtumenetluses.
RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamine ei eelda karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kuriteokahtluse
olemasolu. RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamiseks on oluline üksnes see, kas vara omanik on kindlaks
tehtud või mitte.
4.5. Praegusel juhul ei aktsepteeri kohus vara tegelikku omanikku. Samas ei saa sellel varal isegi
teoreetiliselt mingit muud omanikku olla ja haldusmenetluses ei ole sellist n-ö omanikku võimalik
tuvastada. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-22-12 punktide 7–9 kohaselt ei ole arvelduskontol olevat raha
võimalik pidada omanikuta varaks. RahaPTS § 40 lg 6 alusel saaks raha käsutamist piirata üksnes
juhul, kui see raha esineks sularahalisel kujul. Praegusel juhul ei ole aga sellise olukorraga tegemist.
5. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo palub oma vastuses määruskaebusele jätta
määruskaebus rahuldamata. RAB leiab, et kaebaja on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse kontekstist välja rebinud ühe sätte, § 40 lg 6, ning tõlgendab seda ainult grammatiliselt
kaebajale meelepärasel viisil. Selle tõlgenduse korral jõuaksime olukorrani, kus kuriteo tulemusena
saadud vara jääbki kurjategijale, kes on jõudnud selle pangakontole paigutada. Seadusega lubatud
meetmed vara säilimise tagamiseks põhjendatud rahapesukahtluse korral ei ole üksikud sätted, vaid
piirangute seadmise süsteem. RahaPTS § 40 lg 1 järgi seatud piirangu puhul toimib pööratud
tõendamiskoormus, kus vara valdajal või omanikul on eelkõige kohustus tõendada vara legaalset
päritolu ja omandisuhteid. Sama paragrahvi lõige 3 annab võimaluse piirangut jätkata, kui vara
valdaja või omanik ei ole oma tõendamiskohustust täitnud. Siin on tõendamiskohustus juba rahapesu
andmebürool. Sama paragrahvi lõike 6 järgi võib piirangut jätkata veel aastaks ainult halduskohtu
kontrolli all, kusjuures halduskohtule tuleb tõestada nii tehtud jõupingutused kui ka vara suhtes
jäänud kahtlused. Kogu rahapesu tõkestamise süsteem on rajatud kahtlusele ja kaebaja väide, et
rahapesukahtlus on oluline vaid kriminaalmenetluses, on ekslik. Selles haldusmenetluses on rahapesu
andmebürool kahtlus, et OÜ Macbond on variettevõte suuremas rahapesuskeemis ja ettevõtte omanik
ja ainus juhatuse liige on variisik. Skeemis kasutatakse variisikuid ja variettevõtteid näilike tehingute
tegemiseks eesmärgiga varjata vara päritolu ning tegelikke omanikke. Lähtudes tsiviilõiguslikust
formaalsest lähenemisest omandisuhetele, olenemata vara päritolust, võime jõuda olukorrani, kus riik
ei suuda kaitsta oma finantssüsteemi.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. augusti 2013. a kohtumäärusega OÜ Macbond määruskaebuse
rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2013. a määruse kohtuasjas nr 3-13-862 muutmata.
Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus käsitlenud RahaPTS § 40 lg 6 alusel
esitatud taotluse lahendamist olukorras, kus varaks, mille käsutamise piiramist taotletakse, on
pangakonto omaniku nõue panga vastu (n-ö kontoraha) 5. juuli 2013. a määruses haldusasjas nr 3-13-
750. Ringkonnakohtu tõlgendus on asjakohane ka praegusel juhul ning võimaldab piirata nn
kontoraha käsutamist RahaPTS § 40 lg 6 alusel.
Selles lahendis on ringkonnakohus leidnud järgmist: "Ringkonnakohus möönab, et RahaPTS § 40
sõnastus tervikuna ei arvesta "vara omaniku" mõistet kasutades finantsteenuste eripäraga, mistõttu
võib sätte grammatiline tõlgendamine viia tulemuseni, mis praktiliselt välistab piirangute seadmise n-
ö ülekanderahale. Samas ei saa normi tõlgendamine olla vaid grammatiline ning arvestada tuleb ka
muude tõlgendamisargumentidega. Normi tuleb tõlgendada kooskõlas seaduse eesmärgiga, milleks
RahaPTS § 1 kohaselt on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamine
rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Sellest lähtuvalt tuleb RahaPTS § 40 lg-t 6 mõista selliselt, et
vara omanik ei ole teada ka juhul, kui ülekande teinud isiku puhul on põhjendatud kahtlus, et
ülekanne ei ole tehtud reaalse majandustegevuse järelmina, vaid hoopis rahapesu eesmärgil.
Rahapesukahtlusega vara käsutamise piiramine kindlaksmääratud ajaks ongi vajalik selleks, et
koguda tõendeid faktilise omandiõiguse olemasolu või puudumise tuvastamiseks. RahaPTS § 40 lg 6
kohaldamisel on eesmärgiks selgitada välja vara tegelik omanik ning määrav ei ole, keda rahapesus
osalejad näiliste tehingute kaudu omanikuna näitavad."
Ringkonnakohtu väitel peab RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamiseks esinema korraga neli järgmist
tingimust: vara suhtes on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, vara käsutamise piiramine on
vajalik selle säilimise tagamiseks, vara päritolu kontrollimisel ei ole vara valdaja või omanik esitanud
tõendeid vara legaalse päritolu kohta ning vara omanikku pole õnnestunud kindlaks teha.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. OÜ Macbond esitas Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2013. a määruse peale määruskaebuse.
Määruskaebuse esitaja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2013. a määruse ning Tallinna
Halduskohtu 25. aprilli 2013. a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta Politsei-
ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo 22. aprilli 2013. a taotlus saada luba
vara käsutamise piiramiseks rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused langevad põhiosas ühte
ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse
põhjendustega. Muu hulgas väidab kaebaja, et Ringkonnakohtu esitatud nelja tingimuse üheaegse
esinemise nõue on nii loogilises kui ka grammatilises vastuolus RahaPTS § 40 lg 6 sõnastuse ja
eesmärgiga. Käsutuspiirangu võib RahaPTS § 40 lg 6 alusel seada vaid juhul, kui vara omanikku ei
ole õnnestunud kindlaks teha. Pangakontol olev raha ei saa olla omanikuta ning praegusel juhul saab
omanikuks olla üksnes OÜ Macbond.
8. Rahapesu andmebüroo ei nõustu määruskaebusega ja vaidleb sellele vastu. OÜ Macbond esitas
kohtule ka täiendavad seisukohad, milles tugineb põhiosas määruskaebuse põhjendustele. OÜ
Macbond viitab ka Riigikohtu lahenditele (3-1-1-62-13; 3-1-1-89-11), millest nähtub, et kui arveldus-
kontol asuva raha suhtes on rahapesu kahtlus, tuleb vara omanikuks pidada alati vaid arvelduskonto
omanikku. Kaebaja leiab, et RAB ei ole kuritegu tuvastanud, kuid on raha päritolu suhtes "kahtluste"
tekkimise tõttu õigusvastaselt käsitanud raha omanikuta varana.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. RahaPTS § 40 lg-s 6 sätestatakse: "Kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib
rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku
kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.
Vara valdajal, kelle suhtes vara käsutamise piiramiseks loa andmist otsustatakse, on õigus esitada
halduskohtule seletus määratud tähtajaks."
10. Õige on Ringkonnakohtu seisukoht, et nimetatud sätte kohaldamine eeldab rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtluse olemasolu. Asja materjalidest ei nähtu, et rahapesu andmebüroo
tugineks praegusel juhul terrorismi rahastamise kahtlusele. RAB-i korraldatava menetluse käigus on
eesmärgiks olnud rahapesu kahtluse kontrollimine. Rahapesu saab esineda siis, kui vara on
kriminaalset päritolu, st omandatud kuritegeliku tegevuse tulemusena, või seda kavatsetakse kasutada
kuritegelikel eesmärkidel. Vara selline kriminaalne päritolu on lõppastmes tuvastatav kriminaalasja
menetluses. RAB-i põhiülesanne on RahaPTS § 37 kohaselt koguda ja analüüsida rahapesule või
terrorismi rahastamisele viitavat teavet, samuti võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud kahtlusega
seotud vara säilimiseks. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi
rahastamine on toimunud.
11. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, sealhulgas ka RAB-i poolt vara käsutuskeelu
seadmiseks esitatud loataotlusest, milline konkreetne kuritegelikku laadi asjaolu viitab rahapesule.
Taotluses on küll ulatuslikult analüüsitud seotud isikute majandustegevust ning leitud, et väidetavaid
tehinguid ei ole toimunud, st tegemist on näiliste tehingutega. Iseenesest ei ole näiline tehing siiski
piisav alus rahapesu põhjendatud kahtlusele. Taotlusest ei nähtu, kas vara suhtes, millele piirangu
seadmist taotletakse, on selle kuritegeliku omandamise konkretiseeritud kahtlus. RahaPTS § 4 lg 1
kohaselt saab rahapesu seonduda üksnes varaga, mis on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusel või
selle asemel. Sarnaselt on rahapesu käsitatud ka direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 paragrahvis 3.
12. Selles RAB-i menetletavas haldusasjas on OÜ Macbond pangakontole seatud asjassepuutuva vara
suhtes käsutuspiirangud ka RahaPTS § 40 lg 1 ja lg 3 alusel. Seetõttu ei ole määruskaebuse
lahendamisel iseseisvat tähendust küsimusel, kas käsutuspiirangu seadmine RahaPTS § 40 lg 6 alusel
eeldab, et enne oleks kohaldatud käsutuspiirangud RahaPTS § 40 lg 1 ja lg 3 alusel. Kolleegium
möönab, et vaatamata asjassepuutuvate sätete mõningale ebaselgusele, on regulatsiooni võimalik
tõlgendada nii, et RahaPTS § 40 lg 6 kohaldamise eelduseks on lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõkendite
eelnev kohaldamine.
13. RahaPTS § 40 lg 6 kohaselt saab tõkendit kohaldada juhul, kui sellise vara omanikku, mille
suhtes on rahapesu kahtlus, ei ole eelnevas haldusmenetluses suudetud tuvastada. Ringkonnakohus on
leidnud, et nimetatud sätet ei ole õige tõlgendada vaid grammatiliselt, arvestamata muude
tõlgendusargumentidega. Ringkonnakohtu käsitluses tuleb sätet mõista selliselt, et vara omanik ei ole
teada ka juhul, kui ülekande teinud isiku puhul on kahtlus, et ülekanne ei ole tehtud reaalse
majandustegevuse järelmina, vaid hoopis rahapesu eesmärgil. Kolleegium ei nõustu nimetatud
tõlgendusega. Riigikohtu viidatud praktikas käsitatakse vara omanikuna isikut, kes omab kontot,
millele on paigutatud raha. Konto omanikule kuulub nõudeõigus panga vastu. Siinjuures on ka selline
nõudeõigus hõlmatud vara mõistega.
14. Tuleb arvestada seda, et RahaPTS § 40 lg-s 6 sätestatud meede on isiku varalisi õigusi oluliselt
riivav haldussunnivahend. Nimetatud säte, arvestades ka kohtupraktika seisukohti, on piisavalt
õigusselge. Kolleegium ei pea võimalikuks sellise sunnivahendi kohaldamise tingimuste ja eelduste
laiendavat tõlgendamist. Oluline on märkida, et RAB on halduskohtule esitatud taotluses nimetanud
taotletava piirangu ühe eesmärgina vara legaalse päritolu kindlakstegemise. Vara päritolu legaalsuse
selgitamine tähendab kontrollimist, kas vara ei ole saadud kuritegelikul teel. RahaPTS § 40 lg 6
kohane tõkend ei ole aga kehtestatud selle ülesande täitmise tagamiseks. RahaPTS § 40 lg-t 6 ei saa
kohaldada ka muudel sättes sõnaselgelt määramata eesmärkidel, sealhulgas vajaduse korral selgitada
välja tegelik kasusaaja. Õiguse rakendamisel tõkendi kohaldamise aluste laiendavat tõlgendamist ei
õigusta asjaolu, et rahapesu kujutab endast olulist ohtu finantssüsteemile ja seetõttu on selle
tõkestamise vastu kaalukas avalik huvi. Haldusorganite pädevuse rahapesu tõkestamisel, sealhulgas
vajalike tõkendite ringi ning nende kohaldamise selged ja kohased alused saab sätestada üksnes
seadusandja.
15. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et vaadeldaval juhul puudusid alused RahaPTS § 40 lg 6
kohaldamiseks. Tühistada tuleb nii Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-
13-862, millega anti RahaPTS § 40 lg 6 alusel luba käsutuspiirangu seadmiseks OÜ Macbond
arvelduskontole, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2013. a määrus, millega jäeti OÜ
Macbond määruskaebus rahuldamata. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab RAB-i taotluse
rahuldamata. Kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroole Laius ja Partnerid, pangakonto
10220024796011. Muude menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole Riigikohtule esitatud. Seega
jäävad muud menetluskulud menetlusosaliste kanda.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld