3-1-1-25-14 · Riigikohus

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-14

1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-25-14, millega

jäeti Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2013. a otsus kriminaalasjas Olev Varblase süüdistuses

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi muutmata ja süüdistatava kaitsja kassatsioon rahuldamata. Jagan O.

Varblase kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi seisukohta selles, et välisriigis toime pandud kuriteo eest

mõistetud karistuse liitmisel KarS § 65 järgi ei ole mõõtuandvaks välisriigi kohtuotsuse tegemise aeg,

vaid selle otsuse tunnustamine Eestis.

2. Iseenesest on õige, et kuna KrMS 19. peatüki 5. jagu reguleerib välisriigi kohtuotsuse ja muu

asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist, siis välisriigi kohtuotsuse kohta hinnangut andev Eesti kohus

ei tunnista ise isikut süüdi, vaid üksnes tunnustab süüditunnistamist välisriigis. Välisriigi kohtuotsuse

tunnustamine (tunnustamismääruse tegemine) kujutab endast seega tõdemist, et Eesti riik on välisriigi

kohtu tehtud etteheitega päri ja peab seda Eesti õigusruumis kehtivaks.

3. Liitkaristuse hilisemal mõistmisel peab KarS § 65 lg 1 silmas olukordi, kui pärast süüdimõistva

kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist

toime teise kuriteo. KarS § 65 lg 2 kohaldub aga juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse

kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Seega on KarS § 65 lg 2

aspektist oluline varasema süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamise, mitte aga kohtuotsuse tuvastamise

aeg - otsus kas on olemas (kuulutatud) või seda ei ole. Mõistetavalt kehtib see Eesti kohtute otsuste

kohta - kohtuotsuse olemasolust teadasaamiseks piisab pilguheitmisest vastavasse registrisse.

Välisriikide kohtute otsuste kohta meie registreis aga teavet ei ole. See on ka arusaadav, sest välisriigi

varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu iseenesest ei anna alust KarS § 65 järgi liitkaristuse

hilisemaks mõistmiseks - ei ole ju isikule Eesti karistusõiguse tähenduses varem etteheidet tehtud.

Selline Eesti karistusõiguse aspektist siduv etteheide saab tekkida üksnes välisriigi süüdimõistva

otsuse tunnustamisega. Kui välisriigi süüdimõistev otsus jääb tunnustamata, ei ole sellel otsusel Eesti

kohtute jaoks jätkuvalt mitte mingisugust tähendust.

4. Nagu eespool märgitud, kohaldub KarS § 65 lg 2 juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Sel juhul

suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, kusjuures liitkaristus ei tohi

ületada karistusliigi ülemmäära. Sellise KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse hilisemaks mõistmiseks

ettenähtust rangema kohtlemise õigustus seisneb selles, et kuna isik ei ole varasemast

karistusõiguslikust etteheitest õigeid järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, tuleb

teda ka karmimalt kohelda. Välisriigi süüdimõistva kohtuotsuse korral sellist karistusõiguslikku

etteheidet ilma välisriigi otsust tunnustamata teha ei saa, mistõttu ei näe ma ka võimalust kohelda

isikuid, kes on uue kuriteo toime pannud küll pärast välisriigi kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

selle tunnustamist KrMS 19. peatüki 5. jao tähenduses, teistmoodi, kui sätestatud KarS § 65 lg-s 1.

Hannes Kiris