3-1-1-18-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUIM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-18-14

Otsuse kuupäev

9. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Vjatšeslav Hutornovi süüdistuses KarS § 146 ja

§ 179 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

24. oktoobri

2013.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-13-6994

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Hutornovi kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

abi Pavel Gordijevski

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

9. aprill 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus Vjatšeslav Hutornovi süüdistuses

KarS § 146 ja § 179 lg 1 järgi muutmata ning kassatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vjatšeslav

Hutornovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot,

sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vjatšeslav Hutornovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist)

eurot.

4. Menetluskulu

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank,

nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja

selgitus: „Vjatšeslav Hutornov, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus asjas nr 3-

1-1-18-14“.

5. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, saadetakse

kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 19. augusti 2013. a otsusega tunnistati Vjatšeslav Hutornov lühimenetluses süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 146 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Samuti tunnistati

V. Hutornov süüdi KarS § 179 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS

§ 64 lg 1 alusel mõisteti V. Hutornovile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks

3 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Hutornovi

eelvangistuses viibitud aeg alates 11. märtsist kuni 19. augustini 2013 (s.o 5 kuud 9 päeva) karistusaja

hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel

määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui V. Hutornov ei pane 3-aastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel kohaldatud kontrollnõudeid.

1.1 V. Hutornov tunnistati süüdi KarS § 146 järgi selles, et ta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni

11. märtsini 2013 Xxxxxx asuvas kunstistuudios Yyyyyyy, kasutades õpetaja staatust ja autoriteeti

ning olles alaealiste õpilastega õppetunni ajal kahekesi, kaasas neid sugulise kire rahuldamisele

suguühendusest erineval viisil. V. Hutornov ajas käe kannatanute A, B, C, D ja E riiete alla, silitas

nende rindu, puudutas suguelundeid ja tuharapiirkonda.

1.2 Veel tunnistati V. Hutornov süüdi KarS § 179 järgi noorema kui neljateistaastase isiku teadvalt

seksuaalses ahvatlemises. V. Hutornov, kasutades õpetaja staatust ja autoriteeti, viis ajavahemikul

1. detsembrist 2012 kuni 11. märtsini 2013 Xxxxxx asuvas kunstistuudios Yyyyyyy alaealiste

õpilastega tunni ajal kahekesi olles jutu teadvalt seksuaalsetele teemadele.

1.3 Maakohus ei tuvastanud V. Hutornovi karistust raskendavaid asjaolusid. Ehkki prokurör tugines

karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 3 alternatiivile 1, s.o kuriteo toimepanemisele teadvalt

noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes, rikkunuks selle arvestamine kohtu arvates karistust

raskendava asjaolu korduva arvestamise keeldu. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü

tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna V. Hutornovit ei ole varem kriminaalkorras

karistatud, jättis maakohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid ühise apellatsiooni kannatanute seaduslikud esindajad, vaidlustades

otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Apellandid leidsid, et maakohus jättis karistuse

mõistmisel põhjendamatult arvestamata KarS § 58 p-des 3 ja 4 toodud raskendavad asjaolud. Kaks

kannatanut olid alla kaheteistaastased ja lapsed olid V. Hutornovist kui õpetajast teenistuslikus

sõltuvuses. Samuti oli apellantide hinnangul alusetu vangistuse tingimisi täitmisele pööramata

jätmine.

3. Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsusega tühistati maakohtu otsus V. Hutornovile

karistuse mõistmise ja selle tingimisi täitmisele pööramata jätmise osas. Ringkonnakohus tegi uue

otsuse, millega karistas V. Hutornovit KarS § 146 järgi 3-aastase vangistusega ja § 179 lg 1 järgi

1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat

6 kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 aastat

4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus V. Hutornovi eelvangistuses viibitud aja

kestusega 5 kuud 9 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta

10 kuud 21 päeva vangistust.

3.1 Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et karistust kergendav asjaolu on

süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Väidetav kahetsus rajaneb üksnes V. Hutornovit süüstaval

tõendikogumil. V. Hutornov tunnistas oma süüd täies mahus alles kohtuistungil ning tema ütluste

kohaselt kahetseb ta pigem jumalast eemaldumist ja enda elu purustamist. Seega puudub alus rääkida

tema siirast kahetsusest ja süü tunnistamisest.

3.2 V. Hutornovi karistust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui

kaheteistaastase isiku suhtes. Selle arvestamine ei riku KarS §-s 59 sätestatud karistust raskendava

asjaolu korduva arvesse võtmise keeldu. Nimelt eristab seadus kahte subjektide ringi. KarS § 146

järgi on karistatav sugulise kire rahuldamine noorema kui neljateistaastase isikuga. Eraldi määrab

seadus aga KarS § 58 p 3 kaudu, et iseäranis taunitav on selline tegu noorema kui kaheteistaastase

isiku suhtes. Seega on koosseisuliseks tunnuseks KarS § 59 mõttes kannatanute iga alla neljateist

eluaasta, nende vanus alla kaheteist aasta on aga eraldiseisvaks ning koosseisuga mittekattuvaks

karistust raskendavaks tunnuseks. Kuna kaks kannatanut olid teo toimepanemise ajal kõigest

kümneaastased, esineb V. Hutornovi teos karistust raskendav asjaolu. Ringkonnakohus ei nõustunud

apellantide seisukohaga KarS § 58 p 4 alternatiivis 1 toodud karistust raskendava asjaolu kohta,

kuivõrd süüdistatava ja kannatanute vahel puudus teenistuslik suhe.

3.3 Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis andnuks aluse mõistetud karistuse tingimisi

täitmisele pööramata jätmiseks. Üksnes isiku varasem karistamatus sellise asjaoluna hinnatav ei ole.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kaitsja hinnangul kohaldas ringkonnakohus

ebaõigesti materiaalõigust, s.o KarS § 58 p 3 alternatiivi 1. KarS §-des 146 ja 179 sätestatud kuriteod

hõlmavad endas nii alla neljateistaastaseid kui ka alla kaheteistaastaseid alaealisi kannatanuid ja

seega rikub KarS § 58 p 3 alternatiivis 1 toodud asjaolu arvestamine KarS §-s 59 sätestatud

raskendava asjaolu korduva arvestamise keeldu. Samuti ei nõustu kaitsja ringkonnakohtu seisukohaga

karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse puudumise kohta.

5. Prokuratuur esitas kassatsioonile vastuse, milles nõustub ringkonnakohtu seisukohaga KarS § 58 p-

s 3 toodud karistust raskendava asjaolu kohaldamisel. Koosseisuliseks tunnuseks KarS § 59

tähenduses on antud juhul kannatanu iga alla neljateist eluaasta. Kannatanu vanus alla kaheteist aasta

on aga eraldiseisvaks ja koosseisuga mittekattuvaks karistust raskendavaks asjaoluks. Karistust

kergendavaid asjaolusid V. Hutornovi puhul prokuratuuri hinnangul ei esine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Seoses 23. detsembril 2013 jõustunud karistusseadustiku muudatustega märgib kolleegium enne

kassatsiooni lahendamist järgmist. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning

karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav

igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Olukorras, kus

kuriteokoosseis, millele tegu selle toimepanemise ajal vastas, tunnistatakse kehtetuks, on isiku

süüditunnistamine KarS § 5 kohaselt siiski lubatav, kui see tegu vastab mõnele kehtivale

kuriteokoosseisule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr

3-1-1-36-07, p 7.3). Seega, kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal

muutunud, tuleb kohtuotsuses lahendada küsimus selle kohta, kas ja kui, siis millise sätte järgi on

isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt.

7. Kohtuotsuse tegemise ajaks on KarS § 146, mille järgi V. Hutornovit süüdistatakse, tunnistatud

kehtetuks. See aga ei tähenda, et tema poolt toime pandud tegu ei ole enam karistatav. 23. detsembril

2013 jõustunud karistusseadustiku muudatustega ühendati KarS §-d 145 ja 146 nii, et §-s 145

sätestatud kuriteokoosseis hõlmab endas nii suguühet kui ka muud sugulise iseloomuga tegu

lapseealisega. Viimasena on käsitatavad ka varem KarS § 146 järgi lapseealisega sugulise kire

rahuldamisena kvalifitseeritavad teod. Muudetud on ka KarS § 179 lg 1 sõnastust, lisades koosseisu

lapseealisele seksuaalse kuritarvitamise näitamise. Muus osas jäi kõnealune koosseis samaks. Seega

on V. Hutornovile etteheidetavad teod pärast 23. detsembril 2013 karistusseadustikku tehtud

muudatusi jätkuvalt karistatavad.

8. Kaitsja hinnangul rikkus ringkonnakohus V. Hutornovile karistuse mõistmisel KarS § 58 p 3

alternatiivis 1 sätestatud raskendava asjaolu arvestamisega KarS §-s 59 kehtestatud keeldu.

Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga. KarS § 59 kohaselt ei arvestata karistuse

kohaldamisel sama seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Kõnealusel juhul on

karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku

suhtes, KarS § 146 ja § 179 lg 1 aga näevad vastutuse ette alla neljateistaastase isiku suhtes toime

pandud teo eest. Kuna viimati nimetatud koosseisudes sätestatud vastutuspiir on laiem kui karistust

raskendav asjaolu, ei saa kannatanu vanust alla kaheteist eluaasta lugeda koosseisuga kattuvaks

asjaoluks, mille arvestamine karistuse mõistmisel oleks KarS § 59 järgi välistatud.

9. Sarnaselt KarS §-le 1451 (alaealiselt seksi ostmine), kus seadusandja on näinud ette erineva

vastutuse neljateist kuni kaheksateist aasta vanuse kannatanu ja alla neljateist aasta vanuse kannatanu

suhtes toime pandud teo eest, on seadusandja eristanud vastutust ka alla kaheteist aasta vanuse

kannatanu suhtes toime pandud tegude eest, tuues selle aga karistust raskendava asjaoluna

karistusseadustiku üldossa. Sellega vältis seadusandja vajadust täiendada iga üksikut eriosa koosseisu

eraldi sättega alla kaheteistaastase kannatanu kohta.

10. Enamasti on karistusseadustiku eriosa koosseisudes nähtud raskem karistus ette teo

toimepanemise eest noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kaitsja seisukohaga nõustumise

korral puuduks sellisel juhul alla kaheteistaastase isiku suhtes toime pandud teo puhul alus

süüdistatava karistuse täiendavaks raskendamiseks KarS § 58 p 3 alusel. Ometi on kolleegiumi

hinnangul näiteks noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise (KarS § 141 lg 2 p 1) puhul

oluline vahe, kas see on toime pandud näiteks viie- või seitsmeteistaastase isiku suhtes. Seega on

loogiline ja põhjendatud, et seadusandja on soovinud sellisel juhul ka karistusi eristada, nähes ette

karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise alla kaheteistaastase isiku suhtes. Vähem

kontrastne on olukord siis, kui eriosa koosseis näeb ette vastutuse alla neljateistaastase isiku suhtes

toime pandud teo eest (nagu KarS § 146 ja § 179 lg 1), kuid ka sel juhul tuleb eeltoodust tulenevalt

eristada omakorda alla kaheteistaastaseid kannatanuid ja nende suhtes toime pandud teo puhul

arvestada karistuse mõistmisel KarS § 58 p-s 3 toodud raskendavat asjaolu. Seega rakendub KarS §-s

59 ja § 58 p 3 alternatiivis 1 sätestatud raskendava asjaolu korduva arvestamise keeld üksnes juhul,

kui kuriteo koosseisuliseks tunnuseks on teo toimepanemine noorema kui kaheteistaastase isiku

suhtes.

11. Nõustuda ei saa kaitsja väitega puhtsüdamliku kahetsuse esinemise kohta KarS § 57 lg 1 p 3

tähenduses. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puhtsüdamlikust kahetsusest

rääkida ei saa. Süüdistatav on oma süüd täies mahus tunnistanud alles kohtuistungil ja avaldanud

kahetsust, et toimepandu on purustanud tema elu. Seega on V. Hutornovi kahetsus olnud seotud

üksnes kuritegude toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. Kahetsust

kannatanute ees ei ole V. Hutornov avaldanud. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest

kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema

poolt toimepandud teo suhtes.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

13. V. Hutornovi määratud kaitsja vandeadvokaat O. Gorškaljov esitas 21. novembril 2013

Riigikohtule taotluse määrata tema poolt süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks kokku poolteist tundi. Kolleegium leiab, et kaitsja

taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ning § 21 lg-st 3 ja

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse punktidest 2, 3, 4 ning 16 juhindudes

rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi,

tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 2 alusel V. Hutornovilt Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Saale Laos