3-3-1-12-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-12-14

Määruse kuupäev

8. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla haldusakti ja toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-13-23

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romeo Kalda määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2013. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

25. oktoobri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-23.

3. Teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata Romeo Kalda tuvastamiskaebus vangla

toimingu peale, millega ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis.

Ülejäänud osas saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 26. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada lühi-

ajalist kokkusaamist kahe õega ilma vaheseinata ruumis, et kokkusaamisel osalejatel oleks võimalik

vahetult ja korraga suhelda. Viru Vangla jättis 28. septembri 2012. a otsusega nr 6-10/35880-1

taotluse rahuldamata. Otsuses märgiti, et "ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamise võimalda-

miseks Viru Vanglal ei ole". R. Kalda esitas 1. oktoobril 2012 eelnimetatud otsuse peale vaide ja

palus selle tühistada ning teha vanglale ettekirjutus võimaldada taotluse esitajal kohtuda oma kahe

õega 2. oktoobril 2012 ilma vaheseinata ruumis. Viru Vangla direktor jättis 30. oktoobri 2012. a

vaideotsusega nr 6-12/360-1 vaide rahuldamata.

2. R. Kalda esitas 7. jaanuaril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigus-

vastaseks Viru Vangla 28. septembri 2012. a otsuse nr 6-10/35880-1 ja Viru Vangla toimingud,

millega ei võimaldatud määruskaebuse esitajal 2. oktoobril 2012 toimunud lühiajalisel kokkusaamisel

kohtuda oma kahe õega vaheseinata ruumis ja suhelda õdedega nii, et mõlemad õed oleksid kuulnud

kaebajat sisetelefonidest ning kaebaja oleks omakorda kuulnud korraga mõlemat õde. Kaebaja õed

pidid kaebajaga suhtlema kordamööda. Kaebaja märkis põhjendatud huvina preventiivset eesmärki ja

soovi esitada kahjunõue, kusjuures piisavaks hüvitiseks võiks olla ka kohtuotsus, millega tuvastatakse

vangla õigusvastane käitumine. Kaebaja viitas vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-tele 1 ja 2 ning

vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 31 lg-tele 1–3 ja märkis, et vaidlustatud haldusaktis on jäetud

kaalumata olulised asjaolud ja huvid, mistõttu on tegemist selgete kaalutlusvigadega otsusega.

Rikutud on kaebaja ja tema õdede õigust perekonnaelule põhiseaduse PS § 26 ja Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 mõttes.

3. Viru Vangla ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ega pidanud kompromissi sõlmimist

võimalikuks. Vastustaja hinnangul puudus kaebajal tuvastamiskaebuste esitamiseks preventiivne

huvi. Lühiajalise kokkusaamise taotluse saamisel ja läbivaatamisel lähtub vangla iga kord konkreet-

setest asjaoludest ja tõenditest. Vangla hinnangul ei saa kaebaja eeldada, et kui kohus tema kaebuse

rahuldaks, võimaldaks vangla talle edaspidi pereliikmetega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist

vaheseinata ruumis. Viru Vanglas on lühiajaliste kokkusaamiste ruumid juba ehituslikult kohandatud

VSE § 31 lg-s 2 sätestatule vastavaks. Tegemist on ruumidega, kus kinnipeetav ja kokkusaaja(d) on

üksteisest eraldatud klaasvaheseinaga ning isikud suhtlevad omavahel nimetatud ruumi paigaldatud

telefoni teel.

4. Tartu Halduskohus jättis 11. veebruari 2013. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruse

põhjenduste kohaselt on määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebus perspektiivitu, sest hüvitamisnõudel

puuduksid eduväljavaated, mistõttu jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151

lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg 2 p 1 asjaoludel läbi vaatamata. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamis-

kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Preventiivsest huvist lähtuvat kaebuse osa kohus ei käsitlenud.

Määruses selgitati, et VSE § 31 lg 2 lubab kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud

kohas eraldada kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku klaasist või traatvõrgust vahe-

seinaga.

5. Kaebaja esitas 6. märtsil 2013 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada haldus-

kohtu määruse ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohus on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Seadusega ei ole

kooskõlas olukord, kus kokkusaamised pereliikmetega toimuvad üksnes vaheseinaga ruumis ja mitme

külastajaga kokkusaamisel pole võimalik nendega korraga suhelda. VSE § 31 lg-st 2 tuleneb vangla

kohustus kaaluda, kas lühiajaline kokkusaamine on võimalik vaheseinata ruumis või mitte. Järelikult

peab vangla põhjendama, miks see pole võimalik. Kuna VSE § 31 lg 3 võimaldab kinnipeetavale

kokkusaamise korraga kuni kahe isikuga, siis on riik võtnud endale kohustuse tagada, et kinnipeetav

saaks kokkusaamisel vaheseinaga ruumis suhelda korraga kuni kahe isikuga.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. oktoobri 2013. a määrusega halduskohtu määruse vangla

otsust puudutavas osas ja saatis asja selles osas menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ülejäänud osas

jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid asendas selle põhjendused

ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Vangla otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebus tulnuks tagastada või selle

menetlusse võtmise korral jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel koosmõjus HKMS § 45

lg-ga 2 ja vajaduse korral ka HKMS § 151 lg 2 p-ga 1. Kui vangla otsuse peale oli võimalik esitada

tühistamiskaebus, siis ei saa alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku

kohaselt esitada haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebust, sest see ei ole sama tõhus. Haldus-

kohus oli uurimisprintsiibist tulenevalt kohustatud juhtima sellele määruskaebuse esitaja tähelepanu.

6.2. HKMS § 2 lg 5 alusel tuleb tagada igas menetlusstaadiumis kohtu selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu.

Halduskohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel § 121

lg 2 p-s 1 toodud asjaoludel läbi vaatamata. Halduskohus pidanuks juhtima kaebaja tähelepanu

tühistamiskaebuse kui tõhusama kaebuseliigi valimisele. Halduskohus on rikkunud selgituskohustust

ning halduskohtul tuleb jätkata vangla otsuse peale esitatud kaebuse menetlust.

6.3. Kui kaebaja oleks 7. jaanuaril 2013 esitanud tühistamiskaebuse, ei oleks see olnud tähtaegne.

Määruskaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 30. oktoobril 2012. Seega tuleks halduskohtul kaebuse

muutmisel jätta tühistamiskaebus käiguta ja anda R. Kaldale võimalus esitada kaebetähtaja

ennistamise taotlus (HKMS § 120 lg 3 koosmõjus § 38 lg-ga 5). Kui kaebetähtaja ennistamiseks ei

ole mõjuvat põhjust, siis tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel selles osas lõpetada.

6.4. Lühiajalise kokkusaamisega seotud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta

märkis ringkonnakohus, et vaidluse esemeks saab olla vaid vangla otsus. Seepärast tuleb kaebus

vangla toimingute peale jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

6.5. VSE § 31 lg 2 näeb ette kaalutlusõiguse, mistõttu oli määruskaebuse esitajal subjektiivne õigus

kaalumise õiguspärasele teostamisele. Vaheseinata ruumis kokkusaamise võimaldamisest keeldumine

takistas määruskaebuse esitajal oma õdedega normaalselt suhelda, sest ta ei saanud nende mõlemaga

korraga rääkida. Pereliikmete omavaheline suhtlus on hõlmatud PS §-s 26 ja §-s 27 sätestatud pere-

konna põhiseaduslike garantiidega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses taotleb kaebaja, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse tervikuna ja

saadaks asja halduskohtule menetlemiseks kõigi kaebuses esitatud nõuete osas. Kuna vangla otsuse

kehtivus lõppes lühiajalise kokkusaamise toimumisega 2. oktoobril 2012, peaks ta ringkonnakohtu

määrusest juhindudes taotlema kehtetu akti tühistamist. Kui nõustuda tuvastamiskaebuse asenda-

misega tühistamiskaebusega, poleks see tähtaegne ja tähtaja ennistamise taotlus võib jääda rahulda-

mata. Tuvastamiskaebuse esitamine oli seetõttu põhjendatud ja lubatav. Vangla toimingute vaidlusta-

mine on vajalik, sest vangla õigusvastase tegevuse tõttu lühiajalise kokkusaamise korraldamisel

polnud kaebajal võimalik vaheseinaga ruumis õdedega vahetult ja korraga suhelda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei ole

tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohus leidis, et sellise kaebeõiguse piirangu tõttu ei saanud vangla

otsuse peale tuvastamiskaebust esitada, sest kaebaja õiguste kaitse tõhusamaks vahendiks oleks olnud

tühistamiskaebuse esitamine.

9. Ringkonnakohus pole oluliseks pidanud asjaolu, et kaebuse esitamise ajaks oli lühiajaline kokku-

saamine juba toimunud ja vangla otsus seetõttu ka täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61

lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise

ajaks lõppenud. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja

eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus

vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus.

Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse

kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv

negatiivne mõju. Kolleegiumi praktika kohaselt on näiteks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

ja sellega kartserikaristuse ajaks kohaldatavad piirangud tühistamiskaebusega vaidlustatavad ka

pärast karistuse ärakandmist ehk haldusakti kehtivuse lõppemise järgselt (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 18).

Eeskätt on erandlik olukord, kus akti kehtetusest hoolimata kaasneb sellega kaebajale negatiivne

mõju. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib

aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Selline tühistamine erineb siiski tühisuse tuvastamisest, sest

akti tühisusel on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud kindlad alused. R. Kalda kaebus ei ole praeguses asjas

aga suunatud vangla otsuse, mille kehtivus on lõppenud, jätkuva negatiivse mõju kõrvaldamisele.

Kolleegium ei nõustu seetõttu ringkonnakohtu seisukohaga, et selles asjas tulnuks kaebajal vaidlus-

tada vangla otsus tühistamiskaebusega ja see oleks asjaolusid arvestades olnud isiku õiguste kaitseks

tõhusam vahend. Seega tuleb halduskohtul lahendada vangla otsuse peale esitatud tuvastamiskaebus

sisuliselt.

10. Kolleegiumi arvates esitas kaebaja halduskohtule tuvastamiskaebuse vangla kahe erineva

toimingu peale, millest ühega ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis

ning teisega ei tagatud kaebajale võimalust suhelda lühiajalisel kokkusaamisel vaheseinaga ruumis

mõlema õega korraga.

11. Kohtud on võtnud selge seisukoha vangla selle toimingu peale esitatud tuvastamiskaebuse kohta,

millega vangla ei võimaldanud kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtuga, et eelnimetatud nõue on hõlmatud vangla otsuse peale esitatud kaebusega

ja selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa eraldi nõuet esitada. Nimetatud toimingu peale

esitatud tuvastamiskaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2 p-ga 2 alusel läbi

vaatamata.

12. Kolleegiumi hinnangul on kohtud jätnud alusetult läbi vaatamata aga kaebaja nõude tunnistada

õigusvastaseks vangla toiming, millega ei võimaldatud kokkusaamisel vaheseinaga ruumis kaebajal

suhelda õdedega korraga, vaid üksnes kordamööda. See nõue ei ole hõlmatud vangla otsuse peale

esitatud kaebusega, vaid tegemist on iseseisva lühiajalist kokkusaamist puudutava vangla toimingu

vaidlustamisega. See nõue tuleb halduskohtul asja menetledes läbi vaadata.

13. Ringkonnakohus on märkinud, et vaheseinata ruumis kokkusaamise võimaldamata jätmine riivas

ja võis rikkuda kaebaja suhtlust pereliikmetega, mis on põhiseaduse §-de 26 ja 27 kaitsealas.

Kolleegiumi arvates on kaebaja õigus lühiajalisele kokkusaamisele põhiseaduse § 26 kaitsealas.

Kolleegium kahtleb ringkonnakohtu seisukohas, et R. Kalda kaitses kaebusega oma peresuhteid.

Põhiseaduse §-ga 26 on sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. R. Kalda kaebus kaitseb

kolleegiumi arvates eeskätt tema eraelu, mis võib olla põimunud tema perekonnasuhetega. Kinni-

peetaval on õigus saada lühiajaliselt kokku lisaks perekonnaliikmetele ka sugulaste ja teise lähedaste

inimestega.

14. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kinnipeetava lühiajalise kokkusaamisega seonduvat. VangS

§-st 23 ja § 24 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetaval on õigus lühiajalisele kokkusaamisele ja vangla on

kinnipeetava taotluse alusel kohustatud korraldama lühiajalisi kokkusaamisi. VSE § 31 lg 2 alusel on

vanglal lai kaalumisruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel. Kolleegiumi hinnangul on põhjen-

datud tõlgendada VSE § 31 lg-t 2 nii, et vanglal on eraldamist tingivate aluste ilmnemisel õigus

eraldada kokkusaajad kokkusaamisruumis klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Vangla ehituslik

eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks. Selline tõlgendus tuleneb vangla

sisekorraeeskirja 8. peatüki teistest sätetest ja on kooskõlas EIK praktikaga (vt nt EIK 31. mai 2011. a

otsus asjas Bogusław Krawczak vs. Poola ja 23. veebruari 2012. a otsus asjas Trosin vs. Ukraina).

15. R. Kalda määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium tühistab HKMS § 238 lg 2

alusel halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab läbi

vaatamata kaebaja tuvastamiskaebuse vangla toimingu peale, millega ei võimaldatud kaebajale lühi-

ajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis. Ülejäänud osas tuleb asi saata menetluse jätkamiseks Tartu

Halduskohtule. Kautsjoni tasumisest oli määruskaebuse esitaja menetlusabi korras vabastatud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann