3-2-1-24-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-24-14

Määruse kuupäev

Tartu, 7. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu eksimuse ja pettuse

alusel sõlmitud tehingu tühistamiseks, asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks

Kuuno Kanni nimele ning 31 955 euro suuruse

kahjuhüvitise väljamõistmiseks, tähtaja ennistamata

jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-43537

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kuuno Kanni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Kuuno Kann, esindaja vandeadvokaat Karl Saavo

Kostja Kai Paks, esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43537

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Kuuno Kanni kanda.

3. Arvata määruskaebuselt 6. detsembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

riigituludesse.

4. Määrata vandeadvokaat Karl Saavo (OÜ ADVOKAADIBÜROO KARL SAAVO) tasuks riigi

õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks

Eesti Advokatuurile ning teadmiseks OÜ-le ADVOKAADIBÜROO KARL SAAVO.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2013. a otsusega rahuldamata Kuuno Kanni (hageja) hagi Kai

Paksu (kostja) vastu eksimuse ja pettuse alusel sõlmitud tehingu tühistamiseks, asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks hageja nimele ning 31 955 euro suuruse

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse 2. novembril 2013 kell 0.11 (I kd, tl 181).

3. 3. novembril 2013 esitas hageja (riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Valli Murde)

taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt sai advokaat otsuse kätte

2. oktoobril 2013 e-toimiku kaudu. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks

1. november 2013. Hageja teatas 2. oktoobril 2013 telefoni teel, et ta soovib kohtuotsuse tingimata

vaidlustada. Esindaja edastas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule e-toimiku teel. E-posti

süsteemist nähtub, et apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse 2. novembril 2013 kell 00.11.

Hageja esindaja laskis apellatsioonkaebuse esitamisel mööda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja. Esindaja tunnistas, et tal puudub TsMS §-s 422

ettenähtud mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Esindaja selgitas,

et apellatsioonkaebuse hilinenud saatmine juhtus internetisüsteemi rikke tõttu. 1. novembri 2013. a

hilisõhtul puudus internetiühendus rohkem kui kahe tunni jooksul. Esindaja tunnistas oma süüd, sest

probleemid internetisüsteemiga kestsid juba mitu päeva, kuid leidis, et esindaja kohustuse

nõuetekohase täitmata jätmise pärast ei tohi kannatada esindatav. Riigikohtu halduskolleegium on

asjas nr 3-3-1-61-12 tehtud lahendis asunud järgmisele seisukohale: „Riigi õigusabi mõte seisneb

kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt

esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks

kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud." Esindaja leidis, et asjas tähtaja ennistamata

jätmine tekitaks olukorra, kus hagejale põhiseaduse § 24 lg-ga 5 garanteeritud edasikaebeõigus jääb

teostamata. Hageja kaebeõiguse tagamiseks palus hageja esindaja apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2013. a määrusega rahuldamata hageja taotluse

ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning keeldus hageja apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ning tagastas selle hagejale.

Ringkonnakohus viitas TsMS § 632 lg-le 1. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindaja advokaat

V. Murde sai Tartu Maakohtu 30. septembri 2013. a otsuse kätte AET-i kaudu 2. oktoobril 2013 (I kd,

tl 178). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 3. oktoobrist 2013 ja

lõppes 1. novembril 2013. Hageja apellatsioonkaebus saabus kohtusse 2. novembril 2013. Seega on

apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.

Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-58-07, p 10, 3-2-1-148-06, p 12) asunud seisukohale, et

mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema

objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa. Hageja esindaja tunnistab tähtaja ennistamise taotluses, et tal puudub TsMS §-s 422

ettenähtud mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Esindaja ei ole

tähtaja ennistamise taotluses viidatud internetiühenduse riket ka millegagi tõendanud, lisaks tunnistab

esindaja, et probleemid internetisüsteemiga olid kestnud mitu päeva. Seega puudub asjas objektiivne

põhjus, mille tekkimist ja kulgemist apellant ise vahetult mõjutada ei saanud, ning eeltoodust

tulenevalt puudub ka alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Esindaja tuginemine taotluses

Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-61-12 ei ole

põhjendatud, kuna nimetatud haldusasjas tähtaja ennistamise aluseks olnud asjaolud ei ole

analoogsed käesoleva tsiviilasja asjaoludega.

Ringkonnakohus peab taotluse lahendamisel asjakohaseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohta

16. mai 2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11 (p-d 17 ja 18), kus tsiviilkolleegium leidis muu

hulgas, et jättes kaebuse esitamise viimasele hetkele, tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis

takistavad kaebuse esitamist. Iseäranis peab selle riskiga arvestama professionaalset õigusteenust

osutav advokaadibüroo, kelle asi on oma arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei

takistaks menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Samuti peab arvestama sellega, et öisel ajal ei

pruugi infotehnoloogiline tugiteenus olla arvutisüsteemi toimimise tagamiseks õigel ajal kättesaadav

ning et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja

kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides

ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ning teha uus määrus, millega ennistada hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on määrus jäetud olulises osas põhjendamata, mis tõi kaasa ebaõige

kohtulahendi. Lahendades apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohus piisava

tähelepanuga arvestanud asjas tähtsaid asjaolusid. Apellatsioonimenetluses on apellandiks Kuuno

Kann, kes tegi kõik endast sõltuva, et apellatsioonkaebus oleks esimese astme kohtu otsuse peale

esitatud. Temale riigi õigusabi korras õigusteenust osutav esindaja koostas ja edastas

apellatsioonkaebuse, ületades sel ajal seaduses ettenähtud apellatsioonitähtaja. Kohtu järeldus on

vastuoluline, mis seisneb selles, et apellant pidi justkui ette nägema, et esindaja laseb

apellatsioonitähtaja mööda. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine

võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega, kuid hageja arvates saab esindaja käitumist

omistada esindatavale põhimõtteliselt juhul, kui tegemist on lepingulise esindajaga, sest sellisel juhul

esindaja valimise ja temaga õigusteenuse lepingu sõlmimise risk on mingil määral esindataval endal.

Praegusel juhul oli tegemist riigi õigusabi korras määratud esindajaga. Ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile

haldusasjas nr 3-3-1-61-12, mille p-s 13 on selgitatud: „Riigi õigusabi mõte seisneb kolleegiumi

arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi

õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul

kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg

ennistada." Ringkonnakohtu määrus on jäetud olulises osas põhjendamata, sest kohus ei arvestanud

asjas tähtsat asjaolu. Põhiseaduse § 15 ja § 24 viimane lause ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 annavad igaühele õiguse tema kohta tehtud

kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse

§ 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning

kohalike omavalitsuste kohustus. Praeguses vaidluses eiras ringkonnakohus nimetatud põhiõiguste

tagamise kohustust.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule hilinemisega.

Hageja ei tugine määruskaebuses enam ka sellele, et apellatsioonkaebuse hilisema esitamise tingis

internetiühenduse rike (arvutisüsteemi tõrget kui võimalikku mõjuvat põhjust menetlustähtaja

ennistamiseks on Riigikohus käsitlenud 16. mai 2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11).

Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleks

ennistada, kuna apellatsioonkaebuse esitamisega hilines talle riigi õigusabi korras määratud esindaja.

Seejuures viitab hageja haldusasjas nr 3-3-1-61-12 tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri

2012. a määruse p-le 13, milles on väljendatud järgmist seisukohta: „Riigi õigusabi mõte seisneb

kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt

esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks

kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul

kaebuse esitamise tähtaeg ennistada." Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15;

Riigikohtu 30. mai 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-12).

9. Kolleegium leiab, et praegustel asjaoludel puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus on

põhjendatult viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemale praktikale, mille kohaselt mõjuv

põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne

põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

(vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas

Anghel vs. Itaalia tehtud 25. juuni 2013. a otsuse p-s 52 leidnud, et riik ei vastuta eraviisiliselt võetud

või õigusabi korras määratud esindaja tegevuse eest, v.a erandlikel juhtudel. Seega ei saa seda

asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja,

pidada kolleegiumi arvates mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks,

mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

10. Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik

omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb

eraõigussuhtest. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja

kohtu ees võrdsed. Menetlusosalistel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võrdsed õigused ja

kohustused (TsMS §-d 199, 200, 206 jt). Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66,

mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Nagu eespool p-s 9

märgitud, peab tähtaja ennistamiseks olema mõjuv objektiivne põhjus, milleks ei ole iseenesest

asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja. Vastupidine seisukoht

ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda

esindaks lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt

halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud

esindaja. Hüpoteetilises olukorras, kus näiteks mõlema poole esindajad esitaksid kaebuse objektiivse

mõjuva põhjuseta hilinenult, tuleks ühele menetlusosalisele tähtaeg ennistada, kuid teisele mitte.

Selline menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine tsiviilkohtumenetluses ei oleks menetlusõiguslikult

kuidagi õigustatud. Lisaks sellele märgib kolleegium veel, et tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse

esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui

menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks (sõltumata sellest, kas kaebuse esitab

hilinenult lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja) ja hilinemiseks ei ole

mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja

hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kui lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras

määratud esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib

seetõttu kahju, saab esindatav mõlemal juhul nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt.

11. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Karl Saavo esitas Riigikohtule taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

12. Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Karl Saavo taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb

rahuldada. Kolleegium määrab tema tasuks taotletud 192 eurot (koos käibemaksuga) riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ivo Pilving