3-3-1-4-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-4-14

Määruse kuupäev

5. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks Jon Morten

Johanseni kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-13-1277

Menetluse alus Riigikohtus

Jon Morten Johanseni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jon Morten Johanseni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

15. oktoobri 2013. a ning Tartu Halduskohtu 13. juuni 2013. a määrused haldusasjas nr 3-13-

1277 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 7. juunil 2013 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja

§ 130 lg 1 p-de 3 ja 51 alusel Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Jon Morten Johanseni kahele kinnistule ning

liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks J. M. Johansenile kuuluvale neljale sõidukile.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses OÜ Vestenson maksuvõlgade sissenõudmine.

Äriühingul on 30. mai 2013. a seisuga maksuvõlg koos intressiga 70 635 eurot. Maksuvõlg on

kujunenud ajavahemikul 2012 detsember kuni 2013 aprill tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel ja käibemaksudeklaratsioonidel dekla-

reeritud, kuid tasumata jäetud maksudest. Maksuhaldur on alustanud maksuvõla sissenõudmist OÜ-lt

Vestenson, kuid äriühingul ei ole piisavalt raha maksuvõla tasumiseks ega ka registrisse kantavat

vara, mille arvel oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. OÜ Vestenson juhatajaks on alates

27. juunist 2011 J. M. Johansen. J. M. Johansen on varem olnud seotud mitme äriühinguga, kes on

jätnud deklareeritud maksud tasumata, ning seejärel on toimunud äriühingute omanike vahetus ja

majandustegevuse lõppemine. Äriühingute töötajad aga on liikunud järgmistesse J. M. Johanseniga

seotud ettevõtetesse. Tuvastatud asjaolud viitavad skeemile, mille kohaselt teenitakse ühes äriühingus

kasumit ning samal ajal tekitatakse kõrvale äriühing, mille alt deklareeritakse maksud, mis jäetakse

tasumata. J. M. Johanseni korduv tegevusmuster äriühingute juhtimisel on tekitanud maksuhaldurile

põhjendatud kahtluse, et lähiajal jäetakse OÜ Vestenson koos maksuvõlaga maha ning luuakse uus

äriühing, kus jätkatakse tegevust.

Taotlusega alustas maksuhaldur J. M Johanseni vastu maksumenetlust eesmärgiga koostada vastutus-

otsus MKS § 40 ja § 96 lg 1 alusel. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

määramine J. M. Johansenile tasuda OÜ Vestenson maksuvõlg 70 635 eurot 53 senti. Arvestades J. M

Johanseni varasemat käitumist temaga seotud teiste äriühingute juhtimisel, on MTA-l põhjendatud

alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks

võõrandama või muul viisil käsutama isiklikku vara. Maksukohustuse nõude tagamise käigus on

põhjendatud tagada ka 20% ulatuses võimalike täitekulude nõue. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

84 762 euro 63 sendi suuruse tagatise esitamisel.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 13. juuni 2013. a määrusega MTA taotluse ja andis loa nii

hüpoteegi seadmiseks kahele J. M. Johansenile kuuluvale kinnistule kui ka käsutamise keelumärke

seadmiseks neljale J. M. Johansenile kuuluvale sõidukile.

Halduskohus leidis, et täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmise eeldused on täidetud.

Maksuhalduri taotluses esitatud asjaoludest nähtuvalt võib J. M. Johanseni tegevust äriühingu

rahaliste kohustuste mittetäitmisel pidada tahtlikuks käitumiseks, mistõttu võib vastutusotsuse

tegemist pidada tõenäoliseks. Arvestades isiku varasemat käitumist eelmistes tema kontrolli all olnud

äriühingutes, kus isik on oma kohustuste täitamata jätmisega põhjustanud maksuvõlgade tekke, on

MTA-l põhjendatud alus arvata, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik astuda samme ka

isiklike kohustuste täitmata jätmiseks või nende sundtäitmise raskendamiseks. Kinnistutele seatavate

hüpoteekide kogusumma on vastavuses nõude suuruse ja võimalike täitekulude suurusega.

3. J. M. Johansen esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse

kohaselt ei ole halduskohus nõuetekohaselt motiveerinud, milles seisneb põhjendatud kahtlus, et

pärast vastutusotsuse tegemist kujuneks selle sundtäitmine raskendatuks. Vastutusotsuse tegemise

võimalikkust on hinnatud pealiskaudselt. OÜ Vestenson ei ole toime pannud mingit maksupettust

vms. Maksuvõlgnevus on tekkinud likviidsusraskustest, mis on ettevõtluses tavapärane. MTA ega

halduskohus ei ole näidanud mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada OÜ Vestenson juhataja

tahtlust või rasket hooletust maksuvõla tekkel. Seetõttu on vastutusotsuse tegemine ebatõenäoline.

Toimunud on ka ületagamine ning üks sõidukitest, millele on seatud käsutamise keelumärge, ei kuulu

J. M. Johansenile.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. oktoobri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised:

1) halduskohtu määrus on piisavalt motiveeritud ning tugineb maksuhalduri esitatud tõenditele.

Asjaolude järgi on põhjendatud jaatada vähemalt isiku tahtlust MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste

täitmata jätmisel;

2) maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba

põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud.

Põhjendatud kahtluse olemasolu ei kummuta see, et J. M. Johanseni suhtes ei ole varem algatatud

ühtegi vastutusotsuse menetlust ega kohaldatud muid sanktsioone;

3) asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja täitmist tagavate toimingutega hõlmatud vara oleks rohkem

väärt kui MTA nõue;

4) kaebaja ei ole tõendanud, et üks keelumärke saanud sõidukitest on võõrandatud. Kui eeldada, et

kaebajale kuulunud sõiduk on tõepoolest võõrandatud, ei riku sellele keelumärke seadmine kaebaja

subjektiivseid õigusi ja keelumärge oleks sisutu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. J. M. Johansen palub määruskaebuses kohtute määrused tühistada. Määruskaebuse põhjendused

on järgmised:

1) OÜ Vestenson ei ole toime pannud mingit maksupettust vms. Maksuvõlgnevus on tekkinud

likviidsusraskustest, mis on ettevõtluses tavapärane. Kohtud ei ole toonud esile mingeid asjaolusid,

mille põhjal võiks järeldada OÜ Vestenson juhataja tahtlust või raskest hooletust maksuvõla tekkel.

Seetõttu on vastutusotsuse tegemine ebatõenäoline;

2) paljasõnaline on ringkonnakohtu järeldus, et J. M. Johansenile on tavaks saanud, et äriühingu

maksevõlgnevuse ilmnemisel luuakse uus äriühing ning eelmine jäetakse maksuvõlgnevusega maha;

3) kohtud on meelevaldselt võrdsustanud äriühingud ja selle juhataja. Puudub põhjendatud kahtlus, et

pärast vastutusotsuse tegemist kujuneks selle sundtäitmine raskendatuks. J. M. Johanseni suhtes ei ole

varem koostatud ühtegi vastutusotsust, kohaldatud juhatuse liikme vastutust või muud sanktsiooni,

millest võiks järeldada, et ta on varasemal ajal põhjustanud oma juhitud äriühingute maksuvõlgade

tekke.

6. MTA vaidleb määruskaebusele vastu järgmiste põhjendustega:

1) ringkonnakohus on õigesti leidnud, et halduskohtu määrus on piisavalt motiveeritud ning tugineb

maksuhalduri esitatud tõenditele, mille analüüs võimaldab jõuda maksuhalduri ja halduskohtuga

samale järeldusele;

2) OÜ Vestenson maksuvõlg ei tulene võimalikust maksumääramisest, nagu püüab näidata määrus-

kaebuse esitaja. Tegemist on deklareeritud maksukohustuse täitmata jätmisest tuleneva maksuvõlaga,

mida maksuhalduril ei ole pikema aja jooksul õnnestunud sisse nõuda. Maksuhalduril ei ole võimalik

algatada sundtäitmist ega täitemenetlust, kuna äriühingul ei ole registrisse kantud vara ega raha;

3) J. M. Johansen oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Vestenson ainuke juhatuse liige. Ringkonnakohus

leidis õigesti, et põhjendatud kahtluse olemasolu ei kummuta pelgalt see, et J. M. Johanseni suhtes ei

ole varem algatatud ühtegi vastutusotsuse menetlust ega kohaldatud muid sanktsioone. Põhjendatud

kahtluse hindamine on prognoos ja luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antakse siis, kui

kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks. Ringkonnakohtu määruses on selgitatud, et J. M. Johanseni varasem käitumine tema

juhitavate äriühingute maksuvõlgade tekkimisel kinnitab nii maksuhalduri kui ka kohtu kahtlust, et

OÜ Vestenson maksuvõlgade sissenõudmine võib osutuda keerukaks või võimatuks. Samuti on

ringkonnakohus selgitanud, et maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara

võõrandama ja muudab end maksujõuetuks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kahtluseks

annavad põhjust maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Seega on eeldused Maksu- ja Tolliameti

taotluse rahuldamiseks täidetud;

4) tegelikkusele ei vasta määruskaebuse esitaja väited, et ringkonnakohus ei ole motiveerinud

vastutusotsuse tegemise võimalikkust ning vastutusotsuse võimalikku täitmata jätmist määruskaebuse

esitaja poolt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Maksuhaldur esitas praeguses asjas halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks, tagamaks kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 1361 lg 1

sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksu-

seadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksu-

kohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või

tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1

sätestatud täitetoimingud, või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute

sooritamiseks, kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või

ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.

8. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruse p-s 50 selgitanud, mida peab kohus

kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus

koostatava vastutusotsuse täitmist.

Kolleegiumi hinnangul on kohtud maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmisel kaalunud asjaolusid Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-15-12 toodud juhiste järgi. Tuvastatud on,

et OÜ-l Vestenson on maksuvõlg (tl 6–7). Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid

võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul

ei ole raha ega registrisse kantud vara (tl 8–10). Taotluses on nimetatud rahalise nõude hinnanguline

suurus. Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks tal on tekkinud kahtlus, et haldustoiminguks loa

andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ei

esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning

maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. J. M. Johansen oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ

Vestenson juhatuse liige ja seega isik, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Halduskohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3

kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Kohtud on leidnud, et taotletud abinõud on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude

suurusega.

Eeltoodu põhjal nõustub kolleegium kohtutega, et vastutusotsuse tegemine OÜ Vestenson maksuvõla

kohta on võimalik ja tõenäoline.

9. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Maksuhaldur on loa taotlemisel selgitanud, et OÜ Vestenson maksuvõlg on tekkinud

deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksudest. Samuti on maksuhaldur viidanud, et J. M. Johansen

on varem olnud seotud äriühingutega, kes on jätnud deklareeritud maksud tasumata, mille järel on

toimunud äriühingute omanike vahetus ja majandustegevuse lõppemine. Sealjuures on maksuhaldur

näidanud, et nende äriühingute töötajad liikusid järgmistesse J. M. Johanseniga seotud ettevõtetesse

(tl 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole selline käitumine ettevõtluses tavapärane. Samuti ei ole

põhjendamatu ja paljasõnaline maksuhalduri kahtlus, et sarnane tegevus võib korduda ka OÜ

Vestenson puhul.

9.2. Maksuhalduri taotluses kasutatud formuleeringud "tuvastatud asjaolud viitavad skeemile" ja

"korduv tegevusmuster" viitavad sellele, et maksuhaldur on pidanud J. M Johanseni tegevust OÜ

Vestenson maksukohustuse täitmata jätmisel tahtlikuks.

9.3. Vaidlust ei ole selle üle, et J. M. Johansen oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Vestenson juhatuse

liige ja seega OÜ Vestenson seaduslik esindaja. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Punktis 9.1

märgitud asjaolud annavad alust kahtlusele, et J. M. Johansen võis OÜ Vestenson seadusliku

esindajana põhjustada maksude tasumata jätmise tahtlikult või raskest hooletusest. Sealjuures ei pea

maksuhaldur täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba taotledes ja kohtud taotlust lahendades

tuvastama lõplikult tahtlust või rasket hooletust. Seepärast ei tähenda täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmine seda, et kohtud on kaebaja tahtluse või raske hooletuse maksude tasumata

jätmisel lugenud tõendatuks. Kaebaja tahtlus või raske hooletus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste

täitmata jätmisel tuleb tuvastada vastutusotsuses.

9.4. Alust ei ole väidetel, et kohtud on meelevaldselt võrdsustanud äriühingud ja selle juhataja ning

puudub põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist kujuneks selle sundtäitmine

raskendatuks. Kohtud on kontrollinud vastutusotsuse tegemise eelduste olemasolu ja leidnud, et

vastutusotsuse tegemine on võimalik. Samuti on kohtud põhjendanud, miks nad nõustusid

maksuhalduri kahtlusega, et täitmist tagavate toimingute sooritamata jätmisel võib vastutusotsuse

sundtäitmine osutuda raskendatuks. See, et J. M. Johansenile ei ole varem vastutusotsust tehtud, ei

välista tekkinud kahtlust.

10. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu ja haldus-

kohtu määrused muutmata. Tasutud kautsjon arvatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 4

kolmanda lause alusel riigituludesse.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld