3-1-1-23-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-23-14

Otsuse kuupäev

2. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Harry Podneksi süüdistuses KarS § 2172 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsus

kriminaalasjas nr 1-12-8546

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Vallo

Kariler, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Harry Podneksi kaitsja vandeadvokaat Kati Raudsepp

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. aprill 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. mai 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri

2013. a otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Harry Podneksi kasuks välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot,

sh käibemaks, valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harry Podneks anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 2172 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt seisnes usalduse kuritarvitamine

H. Podneksi poolt lühidalt järgnevas.

1.1 H. Podneks oli MTÜ Tallinna Kalaspordi Klubi (klubi) juhatuse liige. 13. detsembri 2007. a

erakorralisel üldkoosolekul võttis klubi juhatus vastu otsuse müüa klubile kuuluv Paunküla

kalaspordibaas. 15. aprilli 2008. a klubi juhatuse koosolekul otsustati müüa spordibaas 2 600 000

krooni eest AS-le M&V Kaubad. 17. aprillil 2008 leppisid klubi juhatuse liikmed kokku

müügiettepaneku täpsed tingimused. 22. aprillil 2008 tutvustati neid tingimusi AS-i M&V Kaubad

esindajatele, kes nendega nõustusid.

1.2 Samal päeval ehk 22. aprillil 2008. a müüs H. Podneks spordibaasi 2 700 000 krooni eest OÜ-le

Anileh Invest, mille osanik ja juhatuse liige oli H. Podneksi xxxxxxx. Baasi müües ei nõudnud

süüdistatav kinnistu müügihinna eelnevat deponeerimist notari juures, sõlmides lepingu tingimusega,

et ostja kohustub müügisumma tasuma hiljemalt 22. aprillil 2009, ega seadnud ühtegi tagatist

kindlustamaks müügisumma laekumist. Samuti leppis H. Podneks ostjaga kokku, et 50% notaritasust

jääb müüja kanda. OÜ Anileh Invest ei tasunud kinnistu eest. Alles 7. aprillil 2010 jõustus tsiviilasjas

tehtud Harju Maakohtu otsus, mille alusel taastati klubi omandiõigus spordibaasi suhtes.

1.3 Prokuratuuri hinnangul tekitas H. Podneks klubile varalise kahju. Esiteks seisneb kahju

spordibaasi hinna languses. Kui 2008. a aprillis maksis baas 166 170 eurot, 29 senti (s.o 2 600 000

krooni), oli selle väärtus 2009. a novembris (s.o ajal, mil klubil oli võimalik taastada omandiõigus

kinnistusraamatus) vaid 77 100 eurot. Seega tekkis klubil 89 070 euro, 29 sendi suurune kahju.

Teiseks jäi klubil saamata tulu, mida ta teeninuks AS-ilt M&V Kaubad saadud 2 600 000 krooni

investeerides: kui klubi oleks paigutanud selle raha hoiusele, oleks ta 2008. a aprillist kuni 2012. a

aprillini saanud intressituluna 27 356 eurot, 61 senti. Kolmandaks kandis klubi kulusid seetõttu, et

H. Podneks maksis notarile spordibaasi OÜ-le Anileh Invest müümise tõestamise eest 324 eurot, 97

senti (s.o 5 085 krooni). Kokku tekitas H. Podneks klubile prokuratuuri hinnangul kahju 116 751

eurot, 87 senti (89 070 eurot, 29 senti seoses vara väärtuse vähenemisega, 27 356 eurot, 61 senti

seoses saamata jäänud intressituluga ja 324 eurot, 97 senti seoses notarile makstud tehingutõestuse

tasuga). Et tegemist on suure varalise kahjuga, pani süüdistatav toime KarS § 2172 lg-le 1 vastava

kuriteo.

2. Harju Maakohtu 10. mai 2013. a otsusega mõisteti H. Podneks õigeks järgmistel põhjendustel.

2.1 Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 järgi oli H. Podneksil 22. aprillil 2008. a õigus

esindada klubi ainuisikuliselt. Õigust kinnistu müümiseks OÜ-le Anileh Invest süüdistataval tema ja

klubi sisesuhtest tulenevalt ei olnud. Seega rikkus H. Podneks spordibaasi müües sisesuhet.

H. Podneks ütles klubi 15. aprilli 2008. a koosolekul, et OÜ Anileh Invest on kinnistu eest nõus

maksma 2 700 000 krooni, aga teised kohalolnud otsustasid OÜ Anileh Invest müügipakkumist kui

liiga hilja esitatut kaalumisele mitte võtta ja leidsid, et baas tuleb müüa 2 600 000 krooni eest AS-ile

M&V Kaubad. Seega toimis H. Podneks kinnistut OÜ-le Anileh Invest müües klubi juhatuse tahte

vastaselt.

2.2 Isiku karistamine KarS § 2172 lg 1 järgi eeldab suure varalise kahju tekitamist.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt oli suur kahju KarS § 2172 lg 1 mõttes teo

toimepanemise ajal 435 000 krooni.

2.2.1 Kohus nõustus prokuröriga, et notaritasu maksmine kujutab endast klubi jaoks kahju. AS-iga

M&V Kaubad lepiti kokku, et notaritasud jäävad ostja kanda. Tehingu sõlmimise eest OÜ-ga Anileh

Invest aga tasus klubi 7877 krooni, 60 sendi suuruse notariarve, millest osa oli seotud spordibaasi

müügiga.

2.2.2 OÜ-le Anileh Invest üheaastast maksetähtaega määrates andis H. Podneks ostjale kinnistu eest

tasumiseks ebamõistlikult palju aega. Samas on hüpoteetiline ja tõendamata väide, et OÜ Anileh

Invest ei oleks raha maksnud. Nimelt ei antud osaühingule selleks võimalustki, sest 30. aprillil 2008

tühistas klubi 22. aprillil 2008 sõlmitud tehingud. Kohus viitas H. Podneksi ütlustele, et H. S.-il (s.o

H. Podneksi xxxxxxx ja OÜ Anileh Invest osanik ning juhatuse liige) oleks selleks ajaks vabanenud

vajalikud vahendid ostuhinna tasumiseks. Eeltoodu põhjal tegi kohus järelduse, et väär on

prokuratuuri väide, et süüdistatav jättis klubi pooleteiseks aastaks kinnistu omandiõigusest ilma.

2.2.3 H. Podneks pidi teo toimepanemisel ehk 22. aprillil 2008 ette nägema, et klubi jääb ilma

planeeritud intressitulust ajavahemikul 30. aprillist 2008 kuni 30. aprillini 2009 ehk ajal, mil klubi

ootas müügihinna tasumist OÜ Anileh Invest poolt. Eesti panga kinnitatud hoiuste intressimäärade

kohaselt võinuks klubi saada 2 600 000 krooni investeerimisel ajavahemikul 30. aprillist 2008. a kuni

30. aprillini 2009 tulu 150 800 krooni.

2.2.4 Ka ei saa suure kahju tekitamist tuletada prokuröri väidetest, mis on seotud viidetega kinnistu

hinna langusele. Ehkki tänasel päeval on kinnistu väärt vähem kui 22. aprillil 2008. a, ei saa

välistada, et kinnistu hind jätkab kasvamist (nagu ta seda viimasel ajal on juba teinud) ja suisa ületab

ühel päeval 2 600 000 krooni piiri. Kinnisvaraturu areng on aga süüdistatava mõjusfäärist väljas ja

hinnalangust ei saa talle seetõttu süüks arvata. Kuna ei ole tõendatud, et H. Podneks pidas kinnistu

müümise momendil võimalikuks kinnisvara hinna suurt langust, ei saa teda ka süüdi tunnistada

usalduse kuritarvitamise katses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja

H. Podneksi süüditunnistamist KarS § 2172 lg 1 järgi järgmistel põhjendustel.

3.1 Klubile ei saa ette heita, et ta tühistas müügitehingu OÜ-ga Anileh Invest ega andnud viimasele

võimalust tasuda ostuhinda, kuna sel moel kaitses klubi oma huve. Kohtulikul uurimisel on

tuvastatud, et OÜ-l Anileh Invest ei olnud vahendeid kinnistu hinna tasumiseks ja et H. Podneks oli

sellest

teadlik.

Paljasõnaline

on

süüdistatava

väide,

et

osaühing

oleks

saanud

raha

investeerimisfondidest. Niisuguse väite paikapidamist peaks tõendama süüdistatav ise või vähemalt

looma prokuratuurile selle kontrollimiseks reaalse võimaluse.

3.2 Kohus on valesti leidnud, et klubil jäi intressitulu saamata vaid 30. aprillist 2008. a kuni

30. aprillini 2009. a ehk kokku 150 800 krooni. Tegelikult jäid intressid saamata 30. aprillist 2008. a

kuni 29. aprillini 2012. a ehk kokku 428 037 krooni, 94 senti: kui süüdistatav poleks tegu toime

pannud, oleks klubi saanud just nii palju tulu. Ka oli H. Podneksil tahtlus selles, et klubil jääb

intressitulu saamata.

3.3 Kinnistu väärtus oli 2009. a novembriks (s.o ajaks, mil klubil oleks olnud võimalik kinnistu

müüa) langenud 77 100 euroni. Seega tekitas H. Podneks klubile kahju 89 070 eurot, 29 senti, sest nii

palju on 77 100 eurot madalam AS-iga M&V Kaubad kokku lepitud 2 600 000-kroonisest

müügihinnast. Et kinnistu hind tulevikus tõuseb, on oletuslik. H. Podneks pidi teo toimepanemise ajal

pidama võimalikuks, et kinnistu hind hakkab peagi langema, sest ta kinnitas hiljem ise, et kinnisvara

hind langes pisut juba 2008. a aprillis.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata järgmistel põhjendustel.

4.1 Maakohus märkis õigesti, et intressitulu saamata jäämist saab H. Podneksile ette heita kuni

22. aprillini 2009, sest OÜ-ga Anileh Invest sõlmitud lepingu kohaselt oleks pidanud ostja selleks

kuupäevaks raha tasuma. Raha tasumata jätmine on seletatav kannatanu enda käitumisega, kes

müügilepingu tühistas. Oletuslik on prokuröri väide, et H. Podneks pidi võimalikuks pidama, et

osaühing ei suuda ostusummat tasuda. OÜ Anileh Invest oleks võinud aasta jooksul vastavad

vahendid leida ja prokurör oleks pidanud tõendama, et see nii ei ole.

4.2 H. Podneksile ei saa ette heita, et klubil jäi saamata intressitulu 22. aprillist 2009 kuni 29. aprillini

2012. Kui OÜ Anileh Invest oleks maksnud klubile 22. aprillil 2009 kinnistu eest 2 700 000 krooni,

oleks klubi saanud selle investeerida, mistõttu puudub põhjuslik seos H. Podneksi teo ja pärast

29. aprilli 2009 saamata jäänud investeerimistulu vahel. Seega ei soovinud süüdistatav tekitada

klubile kahju pärast 22. aprilli 2009. Seda näitab ka asjaolu, et H. Podneks müüs spordibaasi OÜ-le

Anileh Invest 100 000 krooni võrra kallimalt, kui oleks selle eest maksnud AS M&V Kaubad ehk

süüdistatav toimis hoopis kannatanu jaoks soodsalt. Klubil tekkis kahju suuresti tema enda tegevuse

tõttu, sest ta otsustas alustada tsiviilvaidlust, mille tõttu klubi omandiõiguse taastumine spordibaasi

puhul viibis.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kassatsiooni esitas prokurör, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus eksib, märkides, et prokuratuur oleks

pidanud tõendama, et OÜ Anileh Invest poleks leidnud aasta jooksul 2 700 000 krooni, mida klubile

tasuda. Oma väidet tasumise võimalikkuse kohta osaühingu poolt oleks pidanud tõendama

süüdistatav. Klubile ei saa ette heita müügilepingu tühistamist, sest lepingut tühistades ta üksnes

kaitses oma huve. H. Podneksi tegu on põhjuslikus seoses mitte üksnes kuni 29. aprillini 2009

saamata jäänud intressituluga, vaid ka intressituluga, mis jäi klubil saamata 30. aprillist 2009 kuni

29. aprillini 2012. Klubile ei saa ette heita ei seda, et ta pöördus tsiviilkohtusse, ega ka seda, et ta

polnud nõus H. Podneksi ettepanekuga sõlmida kompromiss. Süüdistatav teadis, et ta tekitab klubile

kahju. Ka teadis ta, et kinnisvara väärtus hakkab vähenema.

6. Kassatsioonivastuses märgib H. Podneksi kaitsja vandeadvokaat Kati Raudsepp, et kohtuotsused

on seaduslikud. Süüdistuses pole märgitud, et OÜ-l Anileh Invest ei olnud võimekust kinnistu eest

maksta. Prokurör oleks pidanud tõendama, et osaühing ei või aasta jooksul maksevõimeliseks

muutuda. H. Podneksi vastavad väited pole paljasõnalised, sest neid on kinnitanud ka H. S.

H. Podneksil ei olnud tahtlust klubile kahju tekitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium analüüsib kõigepealt seda, mis on seotud varalise kahju mõistega (I), seejärel käsitleb

vara omastamise koosseisu (II), annab juhiseid tsiviilhagi lahendamise kohta asja uuel arutamisel (III)

ja pärast seda võtab kassatsioonimenetluse tulemuse kokku (IV).

I

8. Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses on usalduse kuritarvitamise koosseisu tõlgendades

vaieldud

eeskätt

varalise

kahju

üle.

Kohtupraktika

ühtlustamise

eesmärgil

selgitab

kriminaalkolleegium varalise kahju mõistet ja selle tuvastamist.

9. Varalise kahju tekkimist ei saa jaatada pelgalt seetõttu, et süüdistatav kasutab ebaseaduslikult ära

kannatanule kuuluva vara käsutamise õigust ja jätab kannatanu seeläbi käsutatud varast ilma.

KarS § 2172 lg 1 ei kaitse vara omaniku õigust vara käsutada, vaid isiku vara tervikuna. Kolleegium

on leidnud, et KarS § 2172 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulise kahju suuruse kindlaksmääramisel

tuleb arvata kahjusummast maha kasu, mida kahjustatud isik sai talle kahju tekitamise tagajärjel (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 17). Seega on

kohtupraktikas omaks võetud nn saldopõhimõte, mille kohaselt tuleb varalise kahju tuvastamisel

võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt

poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu. Kui kannatanu saab teo tagajärjel mõne

vastusoorituse, mis on väärt vähemalt sama palju kui teo teoimepanija poolt käsutatud vara, ei ole

võimalik kõneleda varalise kahju tekkimisest, kuivõrd vastusooritus kompenseerib kannatanu jaoks

kaduma läinud vara väärtuse ja kannatanu vara koguväärtuse vähenemisest ei saa kõneleda.

10. Praegusel juhul on tarvis võrrelda klubi varalist seisu enne seda, kui H. Podneks spordibaasi OÜ-

le Anileh Invest müüs, sellega, milline oli klubi varaline olukord pärast baasi müüki.

11. Menetluses tuvastatu põhjal ei saa H. Podneksile ette heita seda, et klubil jäi saamata tulu, mida ta

oleks saanud juhul, kui ta oleks AS-ilt M&V Kaubad saadud 2 600 000 krooni investeerinud.

11.1 Iseenesest võib KarS §-ga 2172 kaitstava vara hulka kuuluda ka saamata jäänud tulu (vt sellist

seisukohta kriminaalkoodeksi § 161 kohta: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsus

asjas nr 3-1-1-58-03, p 12). Varaks ei saa aga pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus

suureneb, saati siis teoreetilist võimalust teenida olemasolevat varalt teatud tehingute tegemise teel

raha. Vara suurenemise ootused saab lugeda varaks üksnes juhul, kui nende realiseerumine on

sedavõrd kindel, et neile tuleb omistada majanduslik väärtus. Ka tsiviilõiguses on leitud, et saamata

jäänud tulu tuleb hüvitada vaid siis, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-46-09, p 14 ja 8. jaanuari 2013. a

otsus asjas nr 3-2-1-173-12, p 20).

11.2 Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et klubil oli olemas selge plaan raha investeerida ja et see

investeering ka tõepoolest oleks tulu toonud. Prokurör on nii menetlusdokumentides kui ka

kohtuistungil korranud klubi tsiviilhagis esitatud kalkulatsiooni, kui palju oleks mingi ajavahemiku

jooksul võimalik 2 600 000 krooni suuruselt investeeringult kasumit teenida. Samas ei ole tsiviilhagis

ega prokuratuuri seisukohtades selgitatud, kas tegu on pelgalt teoreetiliste arvutustega või oli klubil

tõepoolest kavatsus kinnistu müügist saadav raha mõnele hoiusele investeerida. Kohtuistungil on

klubi esindaja A. L. kõnelenud, et tema oleks pannud raha usaldusväärsesse panka tähtajalisele

deposiidile. Usaldusväärne oleks olnud A. L.-i sõnul SEB Pank, Swedbank või LHV Pank. Tunnistaja

lisas, et ta oleks teinud kõik, et klubi oleks investeeritud raha arvelt teeninud suurt tulu, mille oleks

saanud paigutada sporditegemisse ja klubitegevuse arendamisse (kd 1, tl 196-196 pöördel). Sellised

üldsõnalised ja erinevaid panku käsitlevad väited viitavad pigem sellele, et konkreetne

investeerimisplaan klubil puudus.

12. Enne 22. aprillil 2008 sõlmitud tehingut OÜ-ga Anileh Invest kuulus klubi vara hulka kinnistu,

mille väärtus oli 2 600 000 krooni. Pärast müügitehingut klubil seda vara enam ei olnud. Lisaks

vähenes klubi vara 5 085 krooni võrra, mille H. Podneks maksis notarile tehingu tõestamise eest. See-

eest sai klubi tehingu tagajärjel nõudeõiguse OÜ Anileh Invest vastu 2 700 000 krooni maksmiseks.

Hindamaks, kas see nõudeõigus kompenseerib kinnistu väärtuse ja makstud notaritasu, tuleb teha

selgeks, kas nõudeõigus oli väärt vähemalt sama palju kui kinnistu ja notaritasu kokku (sarnase

analüüsi kohta tsiviilõiguses vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-

33-10, p 19 ja 30. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-20-14, p 14). Eelöeldu tähendab ühtlasi, et väär

on senises menetluses avaldatud arvamus, et kahju tekkimise või puudumise oleks saanud tuvastada

alles 22. aprillil 2009: kui OÜ Anileh Invest oleks ostuhinna maksnud, poleks klubil kahju tekkinud;

kui aga ta oleks jätnud maksmata, tuleks kahju tekitamist jaatada. See seisukoht ei pea paika seetõttu,

et kahju seotakse tulevikus aset leidva lepingu täitmise või täitmata jätmisega. Kahju tekkimist

hinnates tuleb arvesse võtta mitte tulevikus aset leida võivaid sündmusi, vaid seda, kui palju on väärt

vahetult varakäsutuse tagajärjel saadud vastusooritus e praegusel juhul klubil tekkinud nõudeõigus

OÜ Anileh Invest vastu. Ühtlasi nähtub eeltoodust, et kahju kindlakstegemisel ei saa arvesse võtta,

kas kannatanu on käsutatud vara (või osa sellest) varakäsutuse teinud isiku enda vabatahtliku

tegevuse või mõne muu faktori tõttu (nt kohtuotsuse alusel) hiljem tagasi saanud. Selline hilisem

kahju heastamine ei tee olematuks, et koosseisupärase teoga tekitati algul vara omanikule kahju.

Viimaks tähendab eelöeldu, et kahju tekkimist analüüsides ei saa toetuda käsutatud vara väärtuse

hilisemale muutumisele.

13. Kas raha maksmise nõue kujutab endast majanduslikult täisväärtuslikku kompensatsiooni

kaotatud vara eest, sõltub mitmest asjaolust.

14. OÜ-ga Anileh Invest sõlmitud lepingu kohaselt muutus ostuhinna tasumise nõue sissenõutavaks

22. aprillil 2009 e aasta pärast müügitehingu tegemist. Seega ei oleks klubil olnud lepingu kohaselt

ühe aasta jooksul kinnistut ega ka raha, mida ostja kinnistu eest tasuma kohustus. Juba ainuüksi

asjaolu, et ostja pidi kinnistu eest tasuma alles aasta pärast, viitab esmapilgul sellele, et klubi

nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu ei olnud kinnistu ja notaritasu eest kohane kompensatsioon.

Siiski ei pruugi alles tulevikus tekkiv maksmisnõue olla alati vähem väärt kui võõrandatud õigus.

Kolleegiumi hinnangul tuleb sellises olukorras analüüsida ühelt poolt isikul tulevikus tekkiva nõude

suurust ja teisalt nõude tekkimise aega. Kui võõrandatud vara omanikul tekib nõudeõigus, mis ületab

vara tegelikku väärtust, võib olla kohane kompensatsioon ka selline nõue, mis muutub sissenõutavaks

alles millalgi tulevikus. Praegusel juhul müüs H. Podneks spordibaasi OÜ-le Anileh Invest 2 700 000

krooni eest ehk 94 915 krooni võrra kallimalt, kui oli kinnistu väärtus, millele on juurde arvestatud

klubi poolt makstud notaritasu. Kolleegiumi hinnangul on kaheldav, kas 94 915 krooni oleks klubi

jaoks hüvitanud aastapikkuse ilma kinnistu või selle väärtust kompenseeriva rahata (s.o ilma 2 600

000 kroonita) olemise. Kindlasti ei oleks 94 915 krooni olnud piisav juhul, kui klubi tõepoolest

soovis müügitulu investeerida (vt käesoleva otsuse p 11.2) ja sellelt investeeringult oleks teenitud

suuremat kasu kui 94 915 krooni.

15. Isegi kui 94 915 krooni oleks majanduslikus mõttes kompenseerinud aastapikkuse raha ootamise,

ei tähenda see kaugeltki, et klubil tekkinud nõudeõigus 2 700 000 kroonile oli väärt vähemalt sama

palju kui H. Podneksi poolt tehtud varakäsutus. Nõude abstraktse väärtuse kõrval tuleb nõude

tegelikku väärtust kindlaks tehes ka analüüsida, kas nõuet on võimalik maksma panna või mitte.

Näiteks ei ole isikul võimalik maksma panna nõuet, mida nõude adressaat ei soovigi täita (KarS

§ 209 lg 1 järgi kelmuse eest süüdimõistmise kohta sarnases olukorras vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-98-09, p 13.2 ja 27. oktoobri 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-57-10, p 12). Samuti ei saa maksma panna nõuet, mida seda täitma kohustatud

isik võib küll iseenesest täita soovida, aga mille täitmine ei ole tema jaoks võimalik seetõttu, et tal ei

ole täitmiseks piisavalt vahendeid. Kui nõuet ei ole võimalik maksma panna, võib teatud juhtudel

siiski kahju tekkimisest kõnelemine olla välistatud. Näiteks olukorras, kus põhinõude

kindlustamiseks on seatud mõni tagatis, mis on väärt vähemalt sama palju kui tehtud varakäsutus ja

mis on vara omaniku jaoks ilma oluliste probleemideta realiseeritav (üldjuhul on sel moel

realiseeritavad nt asjaõiguslikud tagatised, mitte aga võlaõiguslik käendus), kompenseerib tagatis

varakäsutusest tingitud vara vähenemise ja varalisest kahjust kõneleda ei saa. Praegusel juhul

kinnistut müües klubi kasuks mingeid tagatisi ei seatud.

16. Senises menetluses ongi vaieldud selle üle, kas OÜ Anileh Invest oleks suutnud kinnistu hinna

tasuda. Kui müügilepingu sõlmimise momendil sai eeldada, et OÜ Anileh Invest tasub kokku lepitud

summa hiljemalt 22. aprillil 2009. a, ei saa H. Podneksi poolsest kahju tekitamisest klubile kõneleda.

Seda seetõttu, et müügihinna tasumise nõue kompenseerib kinnistust ilmajäämise ja notaritasu

maksmise (eeldusel, et 94 915 krooni oli piisav kompenseerimaks klubi jaoks aastast ilma kinnistu

või 2 600 000 kroonita olemist: vt selle kohta käesoleva otsuse p 14).

17. Kolleegiumi hinnangul viitavad mitmed asjaolud aga sellele, et klubil tekkinud nõudeõigus ei

kompenseerinud H. Podneksi poolt tehtud varakäsutust. OÜ-l Anileh Invest ei olnud kinnistu ostmise

ajal raha ostu eest tasumiseks. Ka arveldas osaühing aastatel 2007-2009 oluliselt väiksemate

summadega kui 2 700 000 krooni. H. Podneksi väitel oleks OÜ Anileh Invest 22. aprilliks 2009

vajaliku summa leidnud, sest H. S. oleks selleks ajaks saanud piisavalt raha teatud

investeerimishoiustelt. Kolleegium nõustub prokuröriga, et selline väide on paljasõnaline, sest

süüdistatav ei ole täpsustanud, milliseid investeerimishoiuseid ta silmas pidas ja millal ning millises

ulatuses neil hoiustel raha vabanenud oleks. Ka tuleb prokuröriga nõustuda selles, et prokuratuurile ei

saa panna sellise väite ümberlükkamise kohustust. Nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas on

mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude

tõendamise kohustus lasub süüdistataval (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2011. a

otsus asjas nr 3-1-1-70-11, p 18.1). Oma üldsõnalise väite H. S.-il tulevikus tekkiva investeerimistulu

kohta oleks pidanud tõendama H. Podneks või vähemalt oleks ta pidanud looma menetlejale reaalse

võimaluse selle väite kontrollimiseks. Kuivõrd ei saa kõneleda piisavast kindlusest selle osas, et OÜ

Anileh Invest oleks kokkulepitud müügihinna korrektselt tasunud, ei olnud nõudeõigus väärt

vähemalt sama palju kui süüdistatava tehtud varakäsutus.

18. KarS § 2172 lg 1 kohaldamiseks on tarvis, et tekitatud varaline kahju oleks suur, st ületaks

karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Teo

toimepanemise ajal oli kuupalga alammäär 4 350 krooni e suur oleks süüdistatava poolt klubile

tekitatud varaline kahju olnud juhul, kui see oleks olnud vähemalt 435 000 krooni. Ütlemaks, kui

palju klubil tekkinud nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu täpselt väärt oli, võib eeldada ekspertiisi

tegemist. Majandusalaste eriteadmistega eksperdilt saab küsida näiteks seda, kui kallilt oleks olnud

võimalik vahetult pärast tegu loovutada kannatanul tekkinud nõue mõnele kolmandale isikule.

Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka Riigikohtu seisukohale, et teatud juhtudel võib kohus isiku

teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n-ö minimaalse kahju kindlakstegemisega,

tuvastades kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju

alampiiri (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-65-05, p 5;

16. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 26 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-

117-13, p 8). See tähendab seda, et kui praegusel juhul oleks tuvastatud, et klubi nõudeõigus OÜ

Anileh Invest vastu oli väärt vähem kui 2 170 085 krooni (s.o summa, mis on saadud, kui arvata

kinnistu väärtusest (2 600 000 krooni) ja makstud notaritasust (5 085 krooni) maha 435 000 krooni),

oleks saanud kõneleda suure varalise kahju tekkimisest, sõltumata saamata jäänud tulust (vt

käesoleva otsuse p 11.2) või sellest, milline hinnang anda 94 915 kroonile, mille osas OÜ Anileh

Invest poolt pakutud müügihind ületas formaalselt AS-i M&V Kaubad pakkumist (vt käesoleva

otsuse p 14).

II

19. Tulenevalt KarS § 2172 lg-s 1 otsesõnu sätestatust saab usalduse kuritarvitamist isikule

karistusõiguslikult ette heita vaid juhul, kui tema karistamine vara omastamise eest KarS § 201 järgi

on välistatud. Erinevalt usalduse kuritarvitamisest ei nõua karistamine vara omastamise eest, et teoga

oleks tekitatud varaline kahju (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-92-13, p 16). See tähendab, et kui KarS § 2172 ei kaitse vara omaniku pelka õigust vara

käsutada (vt käesoleva otsuse p 9), siis KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku

varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõne varakäsutust kompenseeriva

vastusoorituse saamisele ei vähene (või isegi suureneb), ei tähenda see, et KarS § 201 koosseis ei ole

täidetud.

20. Vara omastamisest KarS § 201 lg 1 järgi saab kõneleda juhul, kui isik pöörab talle usaldatud

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Praeguses asjas on tuvastatud, et nii

kinnistu kui ka notarile makstud tasu olid H. Podneksi jaoks võõrad, kuivõrd need olid klubi omad. Et

süüdistatavale oli antud selle vara käsutamise õigus, oli vara usaldatud H. Podneksile.

21. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks

pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab

endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara

omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt

avalduval moel omastamistahte manifesteerima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas

nr 3-1-1-92-13, p 14). Praegusel juhul sõlmis H. Podneks OÜ-ga Anileh Invest lepingu, mille põhjal

läks osaühingule üle spordibaasi omand. Samuti käsutas ta klubi vara sel moel, et maksis 5 085

krooni notarile müügilepingu tõestamise eest. Nende tegudega pööras H. Podneks temale usaldatud

võõra vara kolmanda isiku, s.o OÜ Anileh Invest kasuks.

22. KarS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või

kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Selles osas on kohtud tuvastanud, et klubi ei

olnud nõus sellega, et H. Podneks müüb kinnistu OÜ-le Anileh Invest ja maksab notarile sellise

tehingu tõestamise tasu.

23. Käesoleva otsuse punktides 19-22 märgitu tõttu võib H. Podneks olla realiseerinud vara

omastamise koosseisu. Vaatamata KarS § 2172 lg-s 1 otsesõnu sätestatule ei nähtu otsustest, millisel

põhjusel on H. Podneksi karistamine KarS § 201 järgi välistatud. Seega on kohtud jätnud otsused nii

piisaval määral põhistamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 mõttes kui ka

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus KrMS § 362 p-

de 1 ja 2 alusel tühistada. KrMS § 361 lg 1 p-st 7 lähtudes ei saa Riigikohus ise H. Podneksit süüdi

tunnistada, mistõttu tuleb kriminaalasi saata KrMS § 361 lg 1 p 6 järgi Harju Maakohtule uueks

arutamiseks.

III

24. Kuna kannatanu taotleb tsiviilhagis talle tekitatud kahju hüvitamist, võib asja uuel arutamisel olla

tarvis analüüsida klubil tekkinud kahjuga seotud küsimusi.

25. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi lahendamine on võimalik ka juhul, kui kahju tekitamine

ei ole kuriteo koosseisu tunnus, sest sellise hagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis

on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-13-14, p 17). Seega saab

tsiviilhagiga taotleda kahju hüvitamist ka selliselt süüdistatavalt, kes mõistetakse süüdi vara

omastamises.

26. Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisena ei pea aga alati välja

mõistma summat, mis on võrdne süüdistatava poolt tekitatud varalise kahjuga karistusõiguslikus

mõttes. Kui tekitatud varalise kahju suurust karistusõiguslikus mõttes hinnatakse vahetult teo

toimepanemise järgse aja põhjal (vt käesoleva otsuse p 12), siis kahju hüvitamise aspektist ei pruugi

teo toimepanemisele vahetult järgnev olukord olla enam oluline. Seda seetõttu, et kahjuhüvitise

suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, mis on aset leidnud kahju tekitamise järel.

Nii nt võib väljamõistetav kahjuhüvitis olla oluliselt väiksem kui kuriteoga tekitatud kahju (vt

varalise kahju suuruse arvutamise kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2013. a otsus

asjas nr 3-2-1-100-13, p 13). Ka ei saa välistada, et hoolimata varalise kahju tekitamisest

karistusõiguslikus mõttes ei ole kohtul üldse alust kahjuhüvitist välja mõista (nt olukorras, kus

ebaseaduslikult käsutatud vara omanik on selle pärast kuritegu endale tagasi saanud).

27. Praegusel juhul ei ole klubi notaritasuks makstud 5 085 krooni tagasi saanud. Seetõttu kujutaks

klubi asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

H. Podneksi poolset notarile maksmist ei oleks toimunud, see, kui klubile tasutakse makstud

notaritasu suurusele vastav hüvitis. Kolleegiumi hinnangul ei sea selle kahju hüvitamise nõudmisele

VÕS § 127 lg 1 järgi piiranguid ka VÕS § 127 ülejäänud lõigetes sätestatu (nt paragrahvi teises

lõikes sisalduv nn normi õiguskaitse teooria või kolmandas lõikes välja toodud kahju ettenähtavuse

reegel).

28. Kahju hüvitamisel võib osutuda oluliseks ka klubi kavatsus müüa spordibaas AS-ile M&V

Kaubad. Kui kinnistu praegune väärtus jääb alla 2 600 000 krooni (hind, mille klubi oleks

2008. aastal saanud AS-ilt M&V Kaubad), ei ole klubi hoolimata asjaolust, et kinnistu kuulub uuesti

temale, olukorras, milles ta oleks olnud, kui H. Podneks ei oleks kinnistut ära müünud. Kas klubile

kahjuhüvitisena 2 600 000 krooni ja kinnistu hetkeväärtuse vahe kompenseeritakse, sõltub muu

hulgas sellest, kas kohtu hinnangul ei välista hüvitamist VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatu.

29. Viimaks peab kohus kahjuhüvitise üle otsustades võtma seisukoha selle kohta, kas klubi poolne

väidetav investeerimistulu mittesaamine kujutab endast saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 5 mõttes.

Kolleegium juhib veelkord tähelepanu sellele, et saamata jäänud tulust on võimalik kõneleda vaid

juhul, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt käesoleva otsuse p 11.1).

IV

30. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 10. mai 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri

2013. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Prokuröri kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

31. Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama seda, et H. Podneks pani talle ette heidetava teo

toime 22. aprillil 2008 e üle kuue aasta enne käesoleva otsuse tegemist. Kohus peab hindama, kas

kriminaalasja menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb

kohtul analüüsida, kas süüdimõistmise korral peab karistust mõistliku menetlusaja ületamise pärast

kergendama (KrMS § 306 lg 1 p 61) või tuleb menetlus mõistliku aja möödumise tõttu lõpetada

(KrMS § 2742 lg 1).

32. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et H. Podneksi kaitsja vandeadvokaat K. Raudsepp

teavitas pärast kassatsioonivastuse saatmist Riigikohut sellest, et õigusteenuse osutamise leping tema

ja süüdistatava vahel on lõppenud. Asja uuel arutamisel tuleb H. Podneksile tagada kaitseõigus.

33. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada H. Podneksi kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud

720 eurot (s.h käibemaks). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Ka olukorras, kus Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi prokuröri kassatsiooni

alusel, tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja

saadab asja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb süüdistatavale hüvitada mõistliku suurusega

menetluskulud, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel kassatsioonimenetluses

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-66-12, p 15).

Kolleegiumi hinnangul oli põhjendatud kulutada kuus tundi kassatsioonivastuse koostamisele. Ka

pole ebamõistlikult kõrge kaitsja taotletav sajaeurone tunnihind. Seega on 600 eurot, millele lisandub

käibemaksuna 120 eurot, mõistlik õigusabikulude suurus KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu tuleb

kaitsja taotlus rahuldada.

Lea Kivi, Hannes Kiris, Saale Laos