3-1-1-21-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-21-14

Määruse kuupäev

2. mai 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Marek Kadaku (Kadak) süüdistus KrS § 255 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrus

kriminaalasjas nr 1-09-21555

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marek

Kadaku

kaitsja

vandeadvokaat

Jüri

Leppik,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. aprill 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrus muutmata ning kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasjas nr 1-09-21555 anti Marek Kadak Viru Maakohtu 10. augusti 2011. a määrusega

kohtu alla süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a

määrusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 274² lg 1 alusel M. Kadaku süüdistuses KarS § 389¹

lg 1 järgi 2007. a toimepandud tegude osas seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Samal

kuupäeval andis Viru Maakohus M. Kadaku uuesti kohtu alla muudetud süüdistuse alusel

KarS § 389¹ lg 1 järgi. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus

M. Kadaku süüdistuses KarS § 389¹ lg 1 järgi KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise

tõttu.

2. M. Kadaku kaitsja J. Leppik esitas Viru Maakohtule 24. oktoobril 2013 järelepärimise menetluse

jätkamise kohta. Selles juhtis J. Leppik kohtu tähelepanu, et 9. septembril 2013 toimunud

kohtuistungil loobus prokurör M. Kadaku jt süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi. Kaitsja soovis teavet,

millal seda süüdistusest loobumist arutatakse ja millal tehakse teatavaks kohtulahend.

3. 31. oktoobri 2013. a vastuses teatas Viru Maakohus, et 7. ja 21. oktoobri 2013. a määrusega on

kriminaalmenetlus täies mahus lõpetatud ja menetluse jätkamiseks ei ole alust.

4. M. Kadaku kaitsja esitas maakohtu kirja peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ta taotles

jätkuvalt kriminaalasja lahendamist M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. Kaitsja leidis

samuti, et maakohus oleks pidanud kaitsja tõstatatud menetlusliku küsimuse lahendama

kohtumääruse või -otsusega, mitte kirjaga.

5. Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu kirja peale ei saa määruskaebust esitada, kuna tegemist pole

KrMS §-des 145 ega 383 märgitud menetlusdokumendiga. Samas juhtis ringkonnakohus tähelepanu

sellele, et prokuröri loobumise tõttu süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi pidi maakohus prokuröri

taotluse lahendama.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kadaku kaitsja vandeadvokaat

J. Leppik. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse uueks läbivaatamiseks

saatmist. Alternatiivselt taotleb ta Riigikohtu lahendi resolutsioonis maakohtule täitmiseks

kohustusliku juhise andmist, st M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi kriminaalmenetluse

lõpuleviimiseks

prokuratuuri

loobumise

tõttu

süüdistusest.

Määruskaebuses

leitakse,

et

ringkonnakohus oleks pidanud käsitama maakohtu kirja otsuse või määrusena. Ringkonnakohus ei

pööranud tähelepanu asjaolule, et kaitsjal ei ole menetluslikku võimalust saavutada enda kaitsealuse

kohta lahendi tegemist, kui maakohus on seisukohal, et asi on juba lahendatud. Ringkonnakohus

oleks pidanud andma maakohtule täitmiseks kohustusliku juhise kohtulahendi resolutsioonis, mitte

üksnes põhjendavas osas.

7. Vastuses määruskaebusele leiab prokurör, et ringkonnakohus on õigesti jätnud M. Kadaku kaitsja

määruskaebuse läbi vaatamata. Kriminaalasjas nr 1-09-21555 on menetlus lõpetatud KrMS § 202

alusel. Nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik üksnes süüdistatava ja tema

kaitsja nõusolekul ning prokuratuuri taotlusel. Need tingimused on täidetud. Lisaks ei ole ka

eelnimetatud alusel menetluse lõpetamine KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebe korras

vaidlustatav.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kaitsja peab Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013. a kirjalikku vastust kohtu otsustuseks menetluse

jätkamisest keeldumiseks ja leiab, et maakohtu kirja näol on tegemist määrusega, mis on vaidlustatav.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. KrMS § 145 lg 1 p 1 kohaselt on määrus menetleja

kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Maakohtu kirjast nähtuvalt ei teinud maakohus

otsustust prokuröri poolt M. Kadaku osas süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi loobumise kohta, vaid

üksnes vastas, et kohtuistungeid asjas enam ei korraldata, sest kriminaalasja menetlus on lõpetatud.

Kolleegium märgib, et maakohtu 31. oktoobri 2013. a kiri ei ole määrus KrMS § 145 mõttes, kuna

sellega ei lahendatud ühtegi kriminaalmenetlusõiguslikku küsimust ja sellisel kirjal on üksnes

informatiivne tähendus (vt ka mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu 1.veebruari 2008. a otsus nr 3-3-

1-15-07, p 38).

9. KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja

teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine

ei ole välistatud KrMS §-s 385. KrMS § 383 lg 1 sätestab määruskaebemenetluse eseme, s.o

menetluse objektiks saab olla vaid kohtu koostatud määrus. Määruskaebe korras vaidlustamiseks

peab määrus olema põhistatud ja vormistatud kirjalikult, järgides KrMS § 145 sätestatut (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-11,

p 16.1). Kuna maakohtu kiri pole määrus KrMS § 145 mõttes, siis ei ole seda võimalik ka

määruskaebe korras vaidlustada ning ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kaitsja kaebuse läbi

vaatamata. Seega on ringkonnakohtu määrus, millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, seaduslik ja

selle tühistamiseks ei ole alust.

10. Kaitsja kaebuses leitakse, et kriminaalasjas ei ole lahendatud M. Kadakule esitatud süüdistust

KarS § 255 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegium selgitab obiter dictum korras kohtu kohustusi olukorras,

kus prokuratuur on süüdistusest osaliselt loobunud. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör

kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lisaks

näevad nii seadus kui ka kohtupraktika ette, et üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem

saab KrMS § 309 lg 1 kohaselt väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või KrMS

§ 274 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2013. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-13, p 11). Kui prokuratuur muudab süüdistust ja loobub süüdistusest

osaliselt, tuleb süüdistatav nendes süüdistuspunktides, milles süüdistusest loobuti, KrMS § 301 järgi

õigeks mõista. Osaliselt süüdistusest loobumist ei saa lahendada isiku uue kohtu alla andmisega, kuna

sellisel juhul jääb kohtu sisuline otsus loobutud süüdistuse kohta tegemata. Kui süüdistatava kohta on

tegemata lõplik kohtulahend kohtuotsuse või -määruse vormis, ei kohaldu selles osas ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 23 lõikest 3 ja KrMS § 199 lõike 1 punktist 5 tulenev ne bis in idem-

põhimõte ehk topeltmenetlemise ja -karistamise keeld.

11. Seoses prokuratuuri loobumisega süüdistusest KarS § 255 lg 1 osas pidanuks maakohus

lahendama selle taotluse KrMS § 301 ja § 14 lg 2 alusel. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määruse

alusel, millega süüdistatavad anti teist korda kohtu alla, ei ole neile enam süüks arvatud KarS § 255

lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Teiste kuritegude osas on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §

274² lg 1 ja § 202 lg 1 alusel. Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus oleks lahendanud

prokuröri taotluse süüdistusest loobumise kohta, mistõttu on kriminaalmenetlus M. Kadaku

süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi lahendamata. Õigeksmõistva otsuse tegemine juhul, kui prokuratuur

loobub süüdistusest kas tervikuna või osaliselt, ei eelda kohtult kohtuliku arutamise uuendamist,

sisulist jätkamist ega kohtuistungi korraldamist, vaid üksnes kohtuotsuse tegemist KrMS § 14 lg 2, §

301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määruse muutmata ning

M. Kadaku kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris