3-1-1-26-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-26-14

Otsuse kuupäev

30. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos

Kohtuasi

Z.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsus väärteoasjas nr 4-13-

6131

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Z.B kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

16. aprill 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsus Z.B väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 2. septembri 2013. a otsusega karistati Z.B liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2

alusel eriõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et 5. augustil 2013 kella 14.52 ajal juhtis ta

Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Näpi alevikus Xxxx XX asuva maja juures asulasisesel teel, kus suurim lubatud

sõidukiirus on 50 km/h, mootorsõidukit kiirusega 79 ± 3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h. Sellise

käitumisega rikkus Z.B LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

2. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotles Z.B kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist,

leides, et ta ei ole väärtegu toime pannud.

3. Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus, tühistati kohtuvälise menetleja otsus

ja lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel Z.B käitumises väärteo tunnuste

puudumise tõttu. Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja otsusega võeti menetlusaluselt isikult karistusena ära eriõigus,

kuid otsuse resolutiivosast ei nähtu, missugune konkreetne eriõigus ära võeti. Sanktsioon peab olema üheselt mõistetav ja

vastama sanktsiooninormile. Selle nõude rikkumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150

lg 2 mõttes. Kuna Z.B-le määratud karistus ei vasta LS § 227 lg-s 2 sätestatud sanktsioonide liikidele, tuleb kohtuvälise

menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaator peab ebaõigeks seisukohta, et karistuse konkretiseerimata

jätmine kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Samuti ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks, sest

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS § 29 lg 1 järgi ei esine. Tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on

toime pandud ja tõendatud, see on õigesti kvalifitseeritud ning väärteomenetlust lõpetades rikkus kohus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni piiridest väljudes kooskõlas VTMS § 1732 lg-s 3

sätestatuga, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses

arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS

§ 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on

otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad

järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul VTMS § 133 p 4 kohaselt muu

hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab

sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse

analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-16-14, p 6).

6. Praeguses kohtuasjas piirdus maakohus otsuse põhiosas pelgalt väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja lahendi sisu

ning Z.B kohtuistungil antud ütluste refereerimisega. Puuduvad aga vähimadki põhjendused selle kohta, missugused

tõendid ja miks kohtu veendumuse kohaselt väärteo toimepanemist kinnitavad ning missugune on menetlusaluse isiku teole

antav karistusõiguslik hinnang. Z.B ei vaidlustanud kohtuistungil antud ütlustes lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid tema

väitel ei olnud sõidukiirust piirav liikluskorraldusvahend asulasse sissesõidul nähtav. Sellest järeldub, et kuigi

süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimise osas vaidlus puudus, tulnuks kohtul analüüsida süüteokoosseisu

subjektiivsete tunnuste täidetust. Jättes väärteoasja arutamisel VTMS § 123 lg 2 nõuded järgimata, rikkus maakohus

oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

7. Eelkirjeldatud rikkumine tingib vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmise samale

kohtule. Samas nõustub kriminaalkolleegium kassaatoriga selleski, et väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetades rikkus maakohus samuti oluliselt väärteomenetlusõigust.

8. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kohtuväline menetleja, kes karistas Z.B LS § 227 lg 2 alusel eriõiguse

äravõtmisega neljaks kuuks, jättis määratud karistuse konkretiseerimata. Eriõiguse termin on laiem mõiste, mis hõlmab

endas kõiki KarS §-des 481-522 sätestatud põhi- ja lisakaristuste liike. Olukorras, kus süüdlast karistatakse pelgalt eriõiguse

äravõtmisega, kuid jäetakse täpsustamata, missugune konkreetne eriõigus ära võeti, ei pruugi menetleja otsus olla täidetav,

sest jääb arusaamatuks, missugused õigusjärelmid kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisega süüdlase jaoks kaasnevad.

Sellel põhjusel peavad menetleja otsuses kasutatavad terminid vastama seaduse terminoloogiale. Kohtuvälise menetleja

otsuses ilmnev minetus ei anna praeguses asjas siiski alust väärteomenetluse lõpetamiseks.

9. LS § 227 lg-s 2 nähakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest põhikaristusena ette rahatrahv või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine. Karistusseadustiku 3. peatüki 2. jaos sätestatakse väärteo eest kohaldatavate põhikaristuste liikidena rahatrahv,

arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, millest viimane kujutab endast eriõiguse äravõtmist. Muid põhikaristusi, mis

võimaldaks isikult väärteo toimepanemise eest eriõiguse ära võtta, karistusseadustikus ette ei nähta. Eelöeldu tähendab, et

kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuseks saab vaadeldaval juhul olla üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Seda järeldust kinnitavad ka kohtuvälise menetleja otsuses sisalduvad selgitused karistuse alguse, lõpu ja otsuse täitmise

korra kohta.

10. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes ei ole alust käsitada kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamist maakohtus apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja

esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbivaatav kohus

tuvastab VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib kohus jätta kohtuotsuses VTMS

§ 133 p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata. Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad VTMS § 29 lg-s 1 loetletud

väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus lahendama

kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 13). Kassaator leiab õigesti, et karistuse määramisel aset leidnud rikkumine ei ole

praeguses asjas kaasa toonud selliseid tagajärgi, mis oleksid tinginud väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 alusel,

ja et selle minetuse kõrvaldamine kohtumenetluses oli võimalik VTMS § 132 p-s 2 sätestatut järgides isiku olukorda

raskendamata. Väärteomenetlust lõpetades rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale

maakohtule teises kohtukoosseisus.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Saale Laos