3-1-1-20-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-20-14

Otsuse kuupäev

24. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Anders Tsahkna süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja

§ 345 lg 1 järgi ning Balti Radiodiagnostika OÜ süüdistuses

KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-11-7209

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anders Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ kaitsja

vandeadvokaat Raul Ainla, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. märts 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a otsus sisuliselt muutmata.

2. Täpsustada

ringkonnakohtu

otsuse

resolutsiooni,

lisades,

et

Harju

Maakohtu

14. jaanuari 2013. a otsus jääb muutmata ka Balti Radiodiagnostika OÜ suhtes.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013. a otsusega tunnistati Anders Tsahkna süüdi KarS § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgi ning Balti Radiodiagnostika OÜ KarS § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. A. Tsahknale

mõisteti karistuseks KarS § 344 lg 1 järgi vangistus kolmeks kuuks ja § 345 lg 1 järgi vangistus

neljaks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Tsahknale liitkaristuseks neli kuud vangistust, millest

loeti KarS § 68 lg-st 1 juhindudes kantuks kaks päeva. KarS § 73 alusel jäeti kandmata karistus (s.o

kolm kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust) kolmeaastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata. KarS § 2981 lg 1, § 3001 lg 2 ja § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistuses mõisteti

A. Tsahkna õigeks. Balti Radiodiagnostika OÜ-le mõisteti KarS § 344 lg 2 järgi rahaline karistus

4000 eurot ja § 345 lg 2 järgi rahaline karistus 5000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Balti

Radiodiagnostika OÜ-le liitkaristuseks rahaline karistus 5000 eurot.

2. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmisid Balti Radiodiagnostika OÜ juhatuse liige

A. Tsahkna ja OÜ Overall Medical juhatuse liige M. H. 9. oktoobril 2007 koostöölepingu, millega

Balti Radiodiagnostika OÜ kohustus osutama OÜ-le Overall Medical magnetresonantstomograafi

abil tervishoiuteenust ning OÜ Overall Medical kohustus Balti Radiodiagnostika OÜ-le nimetatud

teenuse eest tasu maksma. Eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist koostas A. Tsahkna Balti Radio-

diagnostika OÜ nimel 11 arvet selgitusega „MRT teisene lugemine“ kogusummas 1 689 680 krooni

ja esitas need arved ajavahemikul alates 1. aprillist 2008 kuni 31. maini 2009 OÜ-le Overall Medical

tasumiseks. Tegelikkuses polnud Balti Radiodiagnostika OÜ arvete selgitustes nimetatud teenust

osutanud. Kuna esitatud fiktiivseid arveid kajastati Balti Radiodiagnostika OÜ raamatupidamises

käibemaksu seaduse § 16 lg 1 p 2 järgi maksuvaba käibena, vabanes Balti Radiodiagnostika OÜ

nende arvetega kohustusest tasuda käibemaksu 304 142, 40 krooni ulatuses.

3. Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013. a otsuse peale esitasid apellatsioonid riigiprokurör Steven-

Hristo Evestus ning A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla.

4. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ

süüditunnistamises ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

4.1. Praeguses asjas esitatud süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 lg 2 p 4 nõuetele, sest sellest ei nähtu,

millise tõendiga millist süüdistuses nimetatud asjaolu prokurör tõendada soovib. Samuti pole

süüdistuse sisu piisavalt selge.

4.2. A. Tsahkna ei teadnud ega pidanud võimalikuks, et süüdistuses nimetatud arvete koostamine

vabastab Balti Radiodiagnostika OÜ alusetult käibemaksu tasumise kohustusest. A. Tsahkna on

tegutsenud pikaajaliselt küll meditsiinivaldkonnas, kuid ei oma maksualaseid teadmisi. A. Tsahkna ja

tunnistaja M. H. kinnitasid, et kuna Balti Radiodiagnostika OÜ ja OÜ Overall Medical vahel oli

sõlmitud meditsiinialane koostööleping, eeldasid nad, et osaühingutevaheline arveldamine on

käibemaksuvaba. Kui A. Tsahknal tekkisid arvete vormistamise õigsuses kahtlused, pöördus ta nõu

saamiseks tuttava finantsspetsialisti T. T. poole. Viimase soovitusel hakati arvete alusena märkima

edaspidi edukustasu ja tehti ümber varasemad maksudeklaratsioonid. Samuti koostas Balti

Radiodiagnostika OÜ ja OÜ Overall Medical vahelise koostöölepingu vandeadvokaat, kes ei näinud

maksuprobleemi. Ka see asjaolu kinnitab A. Tsahkna usku, et ta tegutses seaduslikult. Eeltoodust

nähtuvalt ei pannud süüdistatav KarS § 344 lg 1 ega § 345 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastavaid

tegusid toime tahtlikult.

5. Prokurör leidis apellatsioonis, et maakohus kohaldas A. Tsahkna õigeksmõistmisel

KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ebaõigesti materiaalõigust, ning taotles A. Tsahkna

süüditunnistamist ja karistamist. A. Tsahknale esitatud süüdistusest nähtub, et Balti Radiodiagnostika

OÜ juhatuse liige A. Tsahkna ja AS Overall Eesti juhatuse liige M. H. sõlmisid 2007. aasta kevadel

kokkuleppe OÜ Overall Medical omandamises ning loodud äriühingu kaudu AS-ile Ida-Tallinna

Keskhaigla magnetresonantstomograafi teenuse osutamises. 10. augustil 2007 sõlmisid OÜ Overall

Medical ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla lepingu, mille eesmärk oli osutada OÜ Overall Medical poolt

omandatava magnetresonantstomograafi abil haigla patsientidele tervishoiuteenust. 9. oktoobril 2007

sõlmisid Balti Radiodiagnostika OÜ juhatuse liige A. Tsahkna ja OÜ Overall Medical juhatuse liige

M. H. koostöölepingu, millega Balti Radiodiagnostika OÜ kohustus leidma OÜ Overall Medical ja

AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud lepingu täitmiseks vajaliku magnetresonantstomograafi

ning korraldama selle omandamise, tarnimise, paigaldamise ja käivitamise. Samuti kohustus Balti

Radiodiagnostika OÜ leidma magnetresonantstomograafi omandamiseks vajaliku finantseeringu ning

korraldama finantseeringu saamiseks vajalike lepingute sõlmimise, tagatiste leidmise ja nimetatud

lepingute täitmiseks vajalike tingimuste saavutamise. Viimaks pidi Balti Radiodiagnostika OÜ

tagama ka magnetresonantstomograafi omandamiseks vajaliku omafinantseeringu saamise.

9. oktoobri 2007. a koostöölepingu kohaselt tuli OÜ-l Overall Medical kooskõlastada Balti

Radiodiagnostika OÜ-ga kõik AS-iga Ida-Tallinna Keskhaigla sõlmitavad olulisemad kokkulepped,

tehingud, lepingud ja muud õigustoimingud. Samuti oli OÜ-l Overall Medical keelatud ilma Balti

Radiodiagnostika OÜ nõusolekuta AS-iga Ida-Tallinna Keskhaigla 10. augustil 2007 sõlmitud

lepingut muuta, täiendada või lõpetada. Eelnevast nähtuvalt omandas A. Tsahkna Balti

Radiodiagnostika OÜ ja OÜ Overall Medical vahel 9. oktoobril 2007 sõlmitud koostöölepingu alusel

õiguse tegutseda OÜ Overall Medical nimel tema majandustegevuses. A. Tsahkna leppis Balti

Radiodiagnostika OÜ juhatuse liikmena AS-i Meditsiinigrupp juhatuse liikme T. V.-ga kokku, et OÜ

Overall

Medical

soetab

Hansa

Liising

Eesti

AS-i

kaudu

AS-ilt

Meditsiinigrupp

magnetresonantstomograafi. Samuti korraldas A. Tsahkna T. V. poolt AS-i Meditsiinigrupp nimel

29. augustil 2007 OÜ-le Overall Medical magnetresonantstomograafi hinnapakkumise tegemise ning

M. H. poolt OÜ Overall Medical nimel 10. septembril 2007 liisingulepingu ja 6. novembril 2007

magnetresonantstomograafi müügilepingu allkirjastamise. Vastutasuks eelkirjeldatud müügitehingu

korraldamise eest nõudis A. Tsahkna T. V.-lt 10% tehingu maksumusest. A. Tsahkna nõudmise

kohaselt kandis T. V. 28. detsembril 2007 OÜ Lavinor Baltic arvelduskontole 2 445 786 krooni.

Arvestades, et A. Tsahknal oli 9. oktoobril 2007 sõlmitud koostöölepingu alusel õigus tegutseda OÜ

Overall Medical huvides ja et kohtus uuritud tõendite kohaselt osales ta aktiivselt OÜ Overall

Medical otsuste kujundamise protsessis, täitis juhtimisülesandeid ning korraldas varaliste väärtuste

liikumist, tegutses A. Tsahkna magnetresonantstomograafi omandamisel ning T. V.-lt tasu küsimisel

ametiisikuna KarS § 288 lg 2 mõttes.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013. a

otsus A. Tsahkna suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu

seisukohad olid järgmised.

6.1. Asjas koostatud süüdistusakt vastab selle esitamise ajal kehtinud seaduse nõuetele. Kuni

31. augustini 2011 kehtinud KrMS § 154 lg 2 p 4 redaktsiooni kohaselt tuli süüdistusakti põhiosas

märkida üksnes süüdistust kinnitavate tõendite loetelu. Seega pole prokurör loetletud tõendite ja

süüdistuse aluseks olevate asjaolude seostamata jätmisega menetlusõigust rikkunud. Etteheidet, et

A. Tsahknale esitatud süüdistus pole piisavalt selge, pole kaitsja põhjendanud.

6.2. A. Tsahkna õigeksmõistmine KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistuses on seaduslik.

Kohtus uuritud tõendite kohaselt ei ole A. Tsahknale antud volitust tegutseda OÜ Overall Medical

nimel. Samuti ei kuulunud A. Tsahkna OÜ Overall Medical juhatusse. Balti Radiodiagnostika OÜ ja

OÜ Overall Medical vahel 9. oktoobril 2007 sõlmitud koostöölepingust tulenevad õigused ja

kohustused said tekkida vaid Balti Radiodiagnostika OÜ-l, mitte A. Tsahknal, kuid ka Balti

Radiodiagnostika OÜ-le pole antud volitust OÜ Overall Medical nimel tegutseda. Kõik OÜ Overall

Medical nimel sõlmitud lepingud allkirjastas M. H.. Eeltoodust nähtudes ei olnud A. Tsahkna OÜ-s

Overall Medical ametiisik. A. Tsahkna oli küll Balti Radiodiagnostika OÜ ja OÜ Lavinor Baltic

juhatuse liige, kuid nimetatud äriühingute majandustegevuse käigus pole talle pistise nõudmist ette

heidetud.

6.3. Maakohus jaatas õigustatult KarS §-des 344 ja 345 sätestatud kuritegude subjektiivse koosseisu

olemasolu. Nii A. Tsahkna kui ka tunnistajate ütluste ning jälitusprotokolli ja raamatupidamise

ekspertiisi akti kohaselt pole Balti Radiodiagnostika OÜ sellist teenust nagu „MRT teisene lugemine“

OÜ-le Overall Medical osutanud. Järelikult kajastasid süüdistuses nimetatud arved valeandmeid.

Kuna A. Tsahkna on tegelenud tervishoiuvaldkonnas aastaid, olles sel ajal nii Sotsiaalministeeriumis

ministri nõunik kui ka mitme äriühingu juhtorgani liige, oli ta teadlik meditsiinivaldkonda ja

äriühingute majandustegevuse maksustamist reguleerivatest õigusaktidest. Arvestades eeltoodut, ei

saanud A. Tsahkna pidada süüdistuses nimetatud arvete koostamist, esitamist ja kajastamist

maksuvaba käibena seaduslikuks. Kuna tunnistaja T. T. ei mäletanud A. Tsahknaga peetud vestluse

sisu, ei tekita tema ütlused A. Tsahkna ega Balti Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamise

seaduslikkuses kahtlusi. Samuti ei parandanud maksudeklaratsioone hiljem mitte süüdistatav, vaid

Balti Radiodiagnostika OÜ uus juhatuse liige A. R.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a otsuse peale esitasid kassatsioonid riigiprokurör S.-

H. Evestus ning A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ kaitsja R. Ainla. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2014. a määrusega jäeti Riigiprokuratuuri kassatsioon menetlusse

võtmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas,

millega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata, ja süüdistatavate õigeksmõistmist.

8.1. Ringkonnakohus on jätnud nii otsuse põhjendavas osas kui ka resolutsioonis võtmata seisukoha

Balti Radiodiagnostika OÜ kohta. Ringkonnakohus märkis vaid seda, et jätab A. Tsahkna osas

maakohtu otsuse muutmata. Eelkirjeldatud minetus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

8.2. Ringkonnakohtu seisukoht, et tunnistaja T. T. ei mäletanud A. Tsahknaga peetud vestluse sisu, on

alusetu. Nimelt nähtub T. T. ütlustest, et A. Tsahkna käis tema juures nõu pidamas 2009. aasta suvel,

mil tunnistaja töötas konsultatsioonifirmas. Kuna A. Tsahkna poolt telefonis kirjeldatud teema tundus

raamatupidamislik, kaasas tunnistaja ka raamatupidamise spetsialisti Laile Kaasiku. Käsitleti kahe

firma vahelist lepingulist suhet ja küsimust, kuidas seda konkreetset lepingut raamatupidamises

kajastada. T. T.-le ja raamatupidajale oli tundunud, et tegemist on tulemus- või edukustasuga. Kaitsja

hinnangul kinnitavad need T. T. ütlused A. Tsahkna väidet, et süüdistatav käis Balti Radiodiagnostika

OÜ ja OÜ Overall Medical vahelise arveldamise asjus nõu küsimas. See, et T. T. ei mäleta kõiki

detaile, ei tähenda, et tema ütlused pole A. Tsahkna väidete kinnitamiseks kõlblikud või piisavad.

T. T. ütlused kinnitavad üldjoontes A. Tsahkna ütlusi. Pärast T. T.-ga nõu pidamist tehti ümber seni

koostatud arved ja maksudeklaratsioonid. Ringkonnakohtu väide, et maksudeklaratsioone parandas

Balti Radiodiagnostika OÜ uus juhatuse liige A. R., on samuti alusetu.

8.3. Ülejäänud osa kassatsioonist kordab juba kaitsja apellatsioonis kirjeldatud seisukohti.

9. Kassatsioonile esitas vastuse riigiprokurör S-H. Evestus, kelle hinnangul on ringkonnakohtu otsus

seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

9.1. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on jäetud Balti Radiodiagnostika OÜ nimi küll märkimata,

kuid samas on otsuse põhjendavas osas leitud, et kaitsja apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu

järelduste ümberhindamiseks. Seetõttu on kohtuotsuse lugejale arusaadav, et maakohtu otsus jäeti

tervikuna muutmata ja selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.

9.2. A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ suhtes koostatud süüdistusakt vastab selle esitamise

ajal kehtinud seaduse nõuetele. Süüdistuses on piisava täpsusega kirjeldatud etteheidetavat käitumist

ja märgitud kuriteo kvalifikatsioon. Prokuröril polnud kohustust süüdistusaktis loetletud tõendeid

süüdistuse aluseks olevate asjaoludega seostada.

9.3. Kohtud on andnud hinnangu kõikidele kaitsja tõenditele ja vastanud subjektiivse koosseisu

puudumise kohta. Seetõttu taotleb kaitsja A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamist

vaidlustades üksnes tõendite ümberhindamist. Arvete ega maksudeklaratsioonide hilisem

ümbertegemine ei välista A. Tsahkna ega Balti Radiodiagnostika OÜ vastutusele võtmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Asudes

prokuröri

ja

kaitsja

apellatsioonide

alusel

kontrollima

Harju

Maakohtu

14. jaanuari 2013. a otsuse õiguspärasust, märkis Tallinna Ringkonnakohus 15. oktoobri 2013. a

otsuse põhiosa p-s 6, et maakohtu otsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Seejärel selgitas

ringkonnakohus, et kuni 31. augustini 2011 kehtinud KrMS § 154 lg 2 p 4 redaktsiooni kohaselt tuli

süüdistusakti põhiosas märkida üksnes süüdistust kinnitavate tõendite loetelu, ja järeldas eeltoodust,

et prokurör pole loetletud tõendite ja süüdistuse aluseks olevate asjaolude seostamata jätmisega

menetlusõigust rikkunud. Etteheidet, et A. Tsahknale esitatud süüdistus pole piisavalt selge, polnud

kaitsja ringkonnakohtu hinnangul põhjendanud (vt ringkonnakohtu otsuse p 6.3). Edasi vastas

ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni argumentidele (vt ringkonnakohtu otsuse p 6.4) ja peatus

viimaks kaitsja väitel KarS §-de 344 ning 345 subjektiivse koosseisu puudumise kohta. Seejuures

märkis ringkonnakohus, et ta ei nõustu kaitsja taotlusega mõista A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika

OÜ õigeks, ning asus seisukohale, et maakohtu otsus tuleb muutmata jätta (vt ringkonnakohtu otsuse

p 6.5). Kuna eeltoodust nähtudes on ringkonnakohus vastanud kõikidele kaitsja apellatsiooni

argumentidele, on kassatsiooni etteheide Balti Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamise seaduslikkuse

kontrollimata jätmise kohta alusetu.

11. Samas on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis jäetud märkimata seisukoht Balti

Radiodiagnostika OÜ kohta.

11.1. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kohtuotsuse legitiimsuse tagamiseks

peab kohtuotsus olema üheselt mõistetav ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

6. märtsi 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-13, p 10). Eelnevast tulenevalt peab kohus

sõnastama oma seisukohad nii põhi- kui ka resolutiivosas võimalikult selgelt. Kohtuotsuse

resolutsiooni täpsus on iseäranis oluline põhjusel, et KrMS § 315 lg 4 ja § 343 lg 2 kohaselt võib nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa. Kuna

kohtumenetluse pooled tuginevad kaebeõiguse teostamisel kohtuotsuse resolutiivosas esitatud

järeldustele, peavad kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud seisukohad olema üheselt mõistetavad ka

ilma kohtuotsuse põhiosas esitatud motiivideta. Samuti täidetakse kohtuotsuse jõustumise korral

kohtuotsust selle resolutsiooni järgi. Resolutsiooni selge sõnastus aitab vältida kohtuotsuse täitmisel

nii arusaamatusi kui ka isikute põhiõiguste lubamatut riivet.

11.2. Praeguses asjas märkis ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et jätab maakohtu otsuse

muutmata A. Tsahkna osas, kuigi kontrollis otsuse põhiosas ka Balti Radiodiagnostika OÜ

süüditunnistamise seaduslikkust. Eelnevast nähtudes ei kajasta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon

apellatsioonimenetluse tulemusi ega vasta seetõttu kohtuotsuse selguse nõudele. Kolleegiumi

hinnangul saab kõnealuse vea kõrvaldada KrMS § 361 lg 1 p 2 alusel ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni täpsustamisega. Nimelt nähtub nii ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast kui ka

resolutsioonist, et ringkonnakohus jättis mõlemad maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonid

rahuldamata ega teinud maakohtu otsusesse ka apellatsioonide piiridest väljudes ühtki muudatust.

Samuti tugines kaitsja A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamise vaidlustamisel

samadele argumentidele. A. Tsahkna osas on maakohtu otsuse muutmata jätmine ringkonnakohtu

otsuse resolutsioonis kajastatud. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohtu tahe jätta maakohtu otsus

täies ulatuses muutmata kohtuotsuse lugejale selge. Seetõttu on Balti Radiodiagnostika OÜ

märkimata jätmine ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis käsitatav veana, mille kõrvaldamine

kassatsioonimenetluses ei raskenda Balti Radiodiagnostika OÜ olukorda.

12. Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis vaidlustab kaitsja ka A. Tsahkna ja Balti

Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamise seaduslikkust, leides, et esitatud süüdistusakt ei vasta

KrMS § 154 lg 3 p-de 2 ja 3 nõuetele. Sellist seisukohta põhjendab kaitsja asjaoluga, et erinevalt

süüdistuses märgitust ei esitanud A. Tsahkna võltsitud arveid OÜ-le Overall Medical mitte

ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2008 kuni 31. maini 2009, vaid üksnes 2009. aastal. Samuti ei nähtu

kaitsja hinnangul süüdistusaktist faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et A. Tsahkna pani

etteheidetavad teod toime tahtlikult. Kolleegium ei nõustu kaitsja etteheidetega. Esiteks on väide, et

kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kasutas A. Tsahkna võltsitud arveid vaid 2009. aastal,

vastuolus kohtute poolt tuvastatud asjaoludega. Teiseks annaks võltsitud arvete kasutamine ainult

2009. aastal selle tõendatuse korral alust üksnes süüdistuse mahu vähendamiseks ega osutaks kuidagi

süüdistusakti vastuolule KrMS § 154 lg 3 p-dega 2 või 3. Ning viimaks lähtusid kohtud A. Tsahkna

tahtluse tuvastamisel asjaolust, et A. Tsahkna on tegelenud tervishoiuvaldkonnas aastaid, olles sel ajal

nii Sotsiaalministeeriumis ministri nõunik kui ka mitme äriühingu juhtorgani liige. Eeltoodu tõttu oli

A. Tsahkna

teadlik

meditsiinivaldkonda

ja

äriühingute

majandustegevuse

maksustamist

reguleerivatest õigusaktidest ega saanud pidada seaduslikuks süüdistuses nimetatud arvete

koostamist, esitamist ja kajastamist maksuvaba käibena. Süüdistusaktis on märgitud, et A. Tsahkna

töötas ajavahemikul alates 17. märtsist 2008 kuni 10. juunini 2009 Sotsiaalministeeriumis ministri

nõunikuna, alates 5. augustist 2008 kuni 1. juulini 2009 Eesti E-tervise Sihtasutuse nõukogu

liikmena, alates 13. aprillist 2007 kuni 12. juunini 2009 Balti Radiodiagnostika OÜ ja alates

5. aprillist 2007 ka OÜ Lavinor Baltic juhatuse liikmena. Seega pole kohtud A. Tsahkna tahtluse

aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamisega süüdistuse piiridest väljunud.

13. Kolleegiumi hinnangul ei anna vaidlustatud kohtuotsuste tühistamiseks alust ka ülejäänud

kassatsiooni etteheited. Nii on kaitsja väited selle kohta, et A. Tsahkna ei pannud KarS § 344 lg 1

ega § 345 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastavaid tegusid toime tahtlikult, kummutatud

ammendavalt ringkonnakohtu otsuses. Vaidlustades tunnistaja T. T. ütlustele antud hinnangut ja leides

jätkuvalt, et need lükkavad ümber A. Tsahknale ja Balti Radiodiagnostika OÜ-le esitatud süüdistused,

taotleb kaitsja üksnes tõendite ümberhindamist. Arvestades, et A. Tsahkna poolt maakohtu

12. oktoobri 2012. a istungil antud ütluste kohaselt pole tema deklaratsioone parandanud, on

A. Tsahkna ja Balti Radiodiagnostika OÜ süüditunnistamise seaduslikkuse seisukohalt asjakohatu ka

küsimus, kas maksudeklaratsioone parandas Balti Radiodiagnostika OÜ uus juhatuse liige A. R. või

raamatupidaja.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2013. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle

resolutsiooni, lisades, et Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013. a otsus jääb muutmata ka Balti

Radiodiagnostika OÜ suhtes. Riigikohus jätab kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

Ott Järvesaar, Lea Kivi, Saale Laos