3-4-1-8-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-8-14

Otsuse kuupäev

21. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Lea Laarmaa, Jaak Luik

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 22 koostoimes lisaga 1

(1.

jaanuarist

2011

kuni

30. juunini

2012

kehtinud

redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse

kontroll

osas,

milles

tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot

98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot

14 senti

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2014. aasta määrus

tsiviilasjas nr 2-09-60039

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22

koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346

eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aime Ploom (hageja) esitas 16. novembril 2009 Harju Maakohtule hagi Maris Alasi-Ojaveere,

Valmar Moritza, Tanel Moritza, Milvi Linroosi, Katrin-Annika Poelli, Guido Laini, Greta Puhmi,

Annleena Reieri, Bernhard Lõhmuspuu, Marit Mangussoni, Tiiu Akmaeli, Monika Ashbrooke'i, Jüri

Kelleri, Galina Lapukhina, Lembit Noore, Liia Algvere, Andres Algvere, Aado Algvere, Maria Brigitta

Jesse ja Olga Tenno (kostjad) vastu, milles palus tuvastada lepingute tühisus ja kustutada ebaõiged

kanded kinnistusraamatust. Hagi hind kõigi hageja vaidlustatud korteriomandite koguväärtusena oli

5 800 000 krooni.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2012. a otsusega hagi Maris Alasi-Ojaveere, Greta Puhmi,

Annleena Reieri, Bernhard Lõhmuspuu, Liia Algvere, Andres Algvere, Aado Algvere, Tanel Moritza ja

Valmar Moritza vastu.

4. Kostjad Valmar Moritz ja Tanel Moritz esitasid maakohtu otsuse peale 15. veebruaril 2012

apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse hind oli 34 311 eurot ja 1 sent. 7. mail 2012 tasus V. Moritz

kaebuse esitamisel riigilõivu 3515 eurot ja 14 senti.

5. Apellandid esitasid apellatsioonimenetluse ajal, 21. novembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtule

taotluse jätta põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-d 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti

tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. Apellandid taotlesid, et

põhiseaduspäraseks riigilõivuks määrataks sama nõudesumma kohta alates 1. juunist 2012 kehtestatud

riigilõivu määr 1000 eurot ja et neile tagastataks riigilõivu enamtasutud osa 2515 eurot 14 senti.

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

6. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 10. märtsi 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-60039 mainitud

riigilõivuseaduse sätted apellatsioonkaebuse osas põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jättis need

kohaldamata. Kohus rahuldas taotluse tagastada V. Moritzale enamtasutud riigilõiv 2515 eurot 14 senti.

Kohus leidis, et apellandi tasutud riigilõiv on ebaproportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgi ja

kohtusse pöördumise õiguse suhtes.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu on seisukohal, et enne 30. juunit 2012 kehtinud riigilõivud kohtumenetluses olid

ebaproportsionaalsed ja tuleb seetõttu põhiseaduse vastaseks tunnistada.

8. Kostjad Tanel Moritz, Valmar Moritz, Andres Algvere, Aado Algvere, Liia Algvere, Bernhard

Lõhmuspuu, Greta Puhm ja Liis Reier (Annleena Reieri pärija) leiavad, et vaidlustatud riigilõivu määr

on põhiseadusega vastuolus, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika.

9. Hageja Aime Ploom leiab, et vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega vastuolus.

10. Õiguskantsleri arvates oli RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning lisa 1 koostoime regulatsioon praeguses asjas

asjassepuutuvate riigilõivumäärade osas vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 11.

11. Justiitsministri hinnangul on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega kooskõlas.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

12. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 "Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine"

"(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

"(22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama

palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust."

13. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

"Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

31 955,82

3 195,58

38 346,98

3 515,14

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv

(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2).

15. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata. Kuna ringkonnakohus menetles apellatsioonkaebust hinnaga

34 311 eurot ja 1 sent, mille esitamisel tulenes RLS § 57 lg-st 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 kohustus

tasuda riigilõivu 3515 eurot ja 14 senti, oleks ringkonnakohus pidanud vaidlusaluste sätete

põhiseaduspärasuse korral tegema teistsuguse otsustuse (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a

otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 takistasid kohtul määramast

tema hinnangul menetlusökonoomia eesmärgi ja kohtusse pöördumise õiguse suhtes proportsionaalset

riigilõivu kooskõlas põhiseadusega. Sätted olid seega otsustava tähtsusega. Kolleegium leiab seetõttu, et

kostjate apellatsioonkaebuse lahendamise ajal Tallinna Ringkonnakohtus olid RLS § 57 lg-d 1 ja 22

koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis

asjassepuutuvad sätted osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98

senti tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

16. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).

Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lg 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (vt Riigikohtu

4. novembri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-28-13, p 17). Samuti riivab see

PS § 14 ja § 15 lg 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale

õigusemõistmisele (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a

otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, p-d 15, 20 ja 22) ning PS § 24 lg-ga 5 tagatud edasikaebeõigust.

Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-13, p 18).

17. Riigikohus on tunnistanud 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57

lg 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi

kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot ja 14 senti (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. jaanuari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-53-13).

Riigikohus on samas redaktsioonis RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 tunnistanud

põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3195

eurot ja 58 senti (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. aprilli 2013. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-31-12). Eeltoodu alusel on Riigikohus tunnistanud vaidlusaluse riigilõivu määra

3515 euro ja 14 sendiga võrreldes hagiavalduselt sama suure ja apellatsioonkaebuselt ka väiksema

riigilõivu tasumise kohustuse ebaproportsionaalseks abinõuks menetlusökonoomia ja õigusemõistmise

kulude kandmises osalemise legitiimsete eesmärkide tagamisel (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p-d 44 ja 45; Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, p-d 27–28). Tulenevalt PS §-s 14 ja § 15 lg-s 1 ning § 24 lg-s 5 tagatud

põhiõiguste ebaproportsionaalse riive kindlakstegemisest ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda

võimalikku omandipõhiõiguse rikkumist (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-62-10, p 50; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-38-13, p 33).

18. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas kujundatud kaalutluste juurde ja tunnistab PSJKS § 15

lg 1 p-st 5 juhindudes, et RLS (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg-d 1 ja 22 koosmõjus

lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega

vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Jaak Luik