3-2-1-6-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-14

Määruse kuupäev

Tartu, 16. aprill 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

OÜ Kamex Puit hagi aktsiaseltsi Alsar vastu vara

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või

alternatiivsena vara eest kahjuhüvitise 18 045 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-31446

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

aktsiaseltsi Alsar määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Kamex Puit (registrikood 11463186), esindaja

juhatuse liige Priit Jürioja

Kostja aktsiaselts Alsar (registrikood 10372911), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2013. a määrus ja Pärnu Maakohtu

21. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-31446.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Pärnu

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Advokaadibüroo Tamar OÜ-le (konto nr 221028887259, Swedbank AS)

aktsiaseltsi Alsar määruskaebuselt 15. oktoobril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kamex Puit (hageja) esitas 14. augustil 2012 Pärnu Maakohtule aktsiaseltsi Alsar (kostja)

vastu hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust kostja ebaseaduslikus valduses olevale

kuivatatud saematerjalile (57 tihumeetrit männipuitu, 3 tihumeetrit tammepuitu ja 12 tihumeetrit

saarepuitu) ja nõuda see välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Kui ilmneb, et saematerjal on hävinud

või kahjustunud, mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 18 045 eurot.

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja osaühingult Adres Grupp (AG) saematerjali kuivatusteenust.

Hageja andis endale kuuluva saematerjali (57 tihumeetrit männipuitu, 3 tihumeetrit tammepuitu ja

12 tihumeetrit saarepuitu) AG-le üle 11. mail 2011. Hageja pidi kuivatatud saematerjali tagasi saama

2011. a mai viimasel nädalal, kuid AG teatas hagejale, et kostja, kes on kuivatiruumide omanik,

lukustas ruumide väravad ja uksed ning ei lubanud AG-d enam sinna. Ruumidesse jäi ka hagejale

kuuluv saematerjal. Kostja keeldus hagejale saematerjali välja andmast. Kostjal ei ole õiguslikku

alust hagejale kuuluvat saematerjali vallata. Hageja ei tea, kas saematerjal on säilinud või on see

kahjustada saanud. Kuna saematerjal ladustati välitingimustes, võib eeldada, et see on saanud

oluliselt kahjustada. Kui saematerjal on kostja valduses olles kahjustunud või ei ole säilinud, peab

kostja hüvitama hagejale selle väärtuse või väärtuse vähenemise. Saematerjali väärtus on

18 045 eurot. Sõltuvalt saematerjali seisundist võib olla vaja kahju suurust täpsustada.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 4. veebruari 2013. a tagaseljaotsusega hagi, tunnustas hageja

omandiõigust kostja ebaseaduslikus valduses olevale saematerjalile (57 tihumeetrit männipuitu,

3 tihumeetrit tammepuitu ja 12 tihumeetrit saarepuitu) ning mõistis selle kostja ebaseaduslikust

valdusest välja. Juhul kui saematerjal on hävinenud või saanud kahjustada, mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 18 045 eurot.

3. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada.

Kostja leidis, et tagaseljaotsust ei võinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 3 järgi

teha. Hagi toimetati kostjale kätte 27. detsembril 2012. Arvestades aastalõpu pühadeaega, oli hagile

vastamiseks antud tähtaeg 20 päeva liiga lühike. Tagaseljaotsust ei võinud TsMS § 407 lg-te 1 ja 6

järgi teha, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagis ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

kostja ruumides oli hageja saematerjal. Kostjal oli ka mõjuv põhjus jätta hagile vastamata, kuna

kostja seaduslik esindaja oli haige. Kostja esindaja haigus oli pikaajaline, viimane terviseseseisundi

halvenemine toimus 20. detsembril 2012. Kostja oli töövõimetu kuni 18. aprillini 2013.

4. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Pärnu Maakohus jättis 21. juuni 2013. a määrusega kaja rahuldamata.

Maakohus leidis, et kostja esitatud põhjendusi ja tõendeid ei saa lugeda hagile vastamata jätmise

mõjuvaks põhjuseks. 6. märtsil 2013 on kostja seaduslik esindaja esitanud kohtule oma esialgse

vastuse hagile, mis on kostja seadusliku esindaja koostatud ja allkirjastatud 11. jaanuaril 2013. Seega

pidi 11. jaanuaril 2013 olema kostja seadusliku esindaja tervislik seisund selline, mis võimaldas tal

vastust koostada ja/või allkirjastada. Põhjendus, et vastus ei jõudnud kohtuni raamatupidaja eksituse

tõttu, ei ole mõjuv. Seega ei olnud kostja seadusliku esindaja haigus sellise iseloomuga, mis oleks

takistanud tal kohtule kirjalikku vastust esitamast. Tegemist ei olnud ettenägematu ja vältimatu

takistusega.

6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja rahuldada

kaja.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Täiendavalt leidis ringkonnakohus, et 20-päevane

tähtaeg on tsiviilkohtumenetluses tavapärase pikkusega ning seda ei saa lugeda TsMS § 407 lg 5 p 1

mõttes hagile vastamiseks liiga lühikeseks. Kostja oleks pidanud vajadusel taotlema tähtaja

pikendamist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kajas ega kaebuses esile toonud

mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tema seaduslikul esindajal õigel ajal hagile vastamast. Kohtule

ei ole esitatud vormikohast arstitõendit, milles arst kinnitab, et kostja seadusliku esindaja tervislik

seisund ei võimalda tal hagile vastata. Tegemist ei olnud ka kostja seadusliku esindaja ootamatu

haigestumisega. Tema pensionitunnistusest nähtub, et talle on määratud töövõimetuspension 50%

juba 12. novembril 2010 ja töövõimetuspension 80% alates 4. oktoobrist 2011. Ka kaja täpsustusest

ja määruskaebusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on pikemat aega haige. Seega ei ole kostja

seaduslik esindaja oma väidet, et ta ei saanud vastuväidet hagiavaldusele esitada tähtaegselt,

TsMS § 235 kohaselt põhistanud, st ei ole oma väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus omal algatusel TsMS § 407 lg-

tes 1 ja 5 nimetatud asjaolusid kontrollima. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Seega peab kohus

kontrollima, kas hagi saab rahuldada selles esitatud väidete omaksvõtu tingimusel. Muuhulgas

puudutab see küll hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli, kuid kostja esitatud võimalikud

vastuväited ja asjas kogutud tõendid tuleb seejuures jätta tähelepanuta. Ekslik on kostja

määruskaebuse väide, nagu oleks tulnud tõendeid hinnata.

Hageja tugines oma hagis asjaolule, et AG kasutas kostja kuivatiruume kostjaga kokkuleppel, et

hageja tellis AG-lt vaidlusaluse saematerjali kuivatusteenust, et kuivatatud saematerjal oli ladustatud

kostja kinnisasjale, et kostja sulges ruumide väravad ja lukustas uksed ning ei lubanud ei AG-d ega

hagejat enam ei kuivatiruumidesse ega oma territooriumile ning et kostja keelas hagejal vaidlusalust

saematerjali oma kinnisasjalt ära viimast ja see jäi kostja valdusesse. Tulenevalt eeltoodust sai kohus

hagi rahuldada selles esitatud väidete omaksvõtu tingimusel ning kostja tuginemine asjaolule, et

hageja väited ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii ringkonna- kui ka

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada.

Kostja leiab, et kohtud on valesti tuginenud sellele, et talle 2010. aastal määratud töövõimetuspension

50% ja alates 2011. aastast 80% tõendavad, et kostja haigestumine ei olnud ootamatu. Kohtud ei ole

hinnanud tõenditena esitatud töövõimetuslehti ega kogunud lisatõendeid.

Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei võinud TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsust

teha. Maakohtu tagaseljaotsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus on

hagi õiguslikku põhjendatust valesti hinnanud. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks

selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Hagis ei ole

esitatud väidet, et saematerjal anti üle kostjale. Ringkonnakohus on ekslikult hagist välja lugenud, et

AG kasutas kostja kuivatiruume kokkuleppel kostjaga ning et saematerjal oli ladustatud kostja

kinnisasjale.

10. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS 701 lg 3 alusel tühistada.

Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Pärnu

Maakohtule.

12. Kolleegium leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei võinud TsMS § 407 lg 1 järgi

asjas hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 teise lause ja § 415 lg 1 p 3

alusel kaja rahuldada ja menetlus taastada.

TsMS § 407 lg 1 kohustab kohut kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Hagi

õiguslikku põhjendatust peab kohus omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel (TsMS § 417

lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale,

millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud

määruskaebuse lahendamisel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma

sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse,

et kostja on need omaks võtnud (vt nt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

187-12, p 13).

13. Praeguses asjas on hageja esitanud hagis kaks alternatiivset nõuet, mis (vähemalt osaliselt)

välistavad üksteist. Hageja on esmase nõudena esitanud vindikatsiooninõude. Selle nõude

rahuldamise eelduseks on asjaõigusseaduse § 80 järgi asjaolu, et hagejale kuuluv saematerjal on

kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja tugineb oma alternatiivse kahju hüvitamise nõude alusena aga

mh asjaolule, et saematerjal võib olla hävinud. Sel juhul on aga vindikatsiooninõude rahuldamine

välistatud ning nõude aluseks on saematerjali hävimine või kaotsiminek. Asja lahendamiseks olulised

faktilised asjaolud saab kohus välja selgitada asjas esitatud tõendeid hinnates ning tuvastatud

asjaoludele tuginedes saab otsustada, kumb alternatiivnõue on põhjendatud. Sellise hagi puhul on aga

välistatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata ning

lähtutakse sellest, et kostja on hageja väited omaks võtnud. Kuivõrd hagis on esitatud faktiväiteid,

mis üksteist välistavad, ei saa üksnes hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades lugeda hagi

õiguslikult põhjendatuks. Samuti ei saa rahuldada korraga kahte üksteist välistavat alternatiivnõuet,

nagu seda tegi maakohus tagaseljaotsuses, sest sellega on maakohus lähtunud samal ajal üksteist

välistavatest asjaoludest, mida kostja loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral omaks võtnuks.

14. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus peab vajalikuks tagaseljaotsuse tegemist ning hagis

on esitatud mitu üksteist välistavat alternatiivset nõuet, peaks kohus enne tagaseljaotsuse tegemist

selgitama hagejale, et sel viisil hagi tagaseljaotsusega rahuldamine ei ole võimalik, ning küsima

hagejalt, kas ja millise nõude kohta hageja soovib tagaseljaotsuse tegemist. Praeguses asjas ei ole

maakohus seda teinud. Samas ei ole kohus TsMS § 407 lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema

isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Seega võib sellises olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid

üksteist välistavatel alustel, olla otstarbekam ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus

tegemata ning lahendada asi sisuliselt.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu