3-3-1-88-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedValga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldust nr 52 tuleb käsitada tervikaktina, mille eesmärgiks oli senikehtinud kasutusloa asendamine uue kasutusloaga. Kolleegiumi enamus on aga
Legislator headnote
AI generated3-3-1-88-13 · Riigikohus: Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldust nr 52 tuleb käsitada tervikaktina, mille eesmärgiks oli senikehtinud kasutusloa asendamine uue kasutusloaga. Kolleegiumi enamus on aga
Full text
Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-88-13
Leian, et selles kohtuasjas on kolleegium kohaldanud vääralt materiaalõigust ning eksinud
menetlusnormide vastu, mistõttu on käsitletav otsus ebaõige.
1. Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldust nr 52 tuleb käsitada tervikaktina, mille
eesmärgiks oli senikehtinud kasutusloa asendamine uue kasutusloaga. Kolleegiumi enamus on aga
leidnud, et nimetatud akti on võimalik tühistada osaliselt, uue kasutusloa andmise osas, jättes jõusse
korralduse p 3, millega tühistati ka varasem kasutusluba. Leian, et selline otsustus pole põhjendatud
alljärgnevatel asjaoludel:
1.1. Olen veendunud, et linnavalitsus lähtus korralduse andmisel ja varasema kasutusloa kehtetuks
tunnistamisel sellest, et hoone kasutamise õiguslikuks aluseks saab uus kasutusluba. Kolleegiumi
valitud lahendus toob kaasa ebamõistliku olukorra, kus hoone kasutamiseks puudub õiguslik alus
hoopiski. Haldusakti osalisel tühistamisel tuleb silmas pidada ka seda, kas akti kehtima jäetav osa
eraldiseisva otsustusena vastab akti andja tahtele. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et haldusorgani
kavatsuseks oli kehtiva kasutusloa kehtetuks tunnistamise teel välistada hoone õiguspärane
kasutamine. Siinjuures on haldusorgani tahte väljaselgitamine fakti küsimus, mida
kassatsioonimenetluses lahendada ei saa. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus ei ole
vaidlusalust haldusakti tühistanud osaliselt.
1.2. Kaebaja on vaidlustanud korralduse tervikuna. Samas oli kaebaja vahetuks eesmärgiks selles
asjas uue kasutusloa kõrvaldamine. Kolleegium lähtub siin eeldusest, et kaebaja paljude seonduvate
kaebuste läbivaks eesmärgiks on asjassepuutuva hoone kasutamise välistamine, mistõttu kaebaja
huvidele vastab kõige paremini korralduse punkti 3 jõusse jätmine. Selline eesmärk võis kaebajal ju
ollagi, kuid nimetatud eesmärgist lähtuvalt ei saa lahendada käesolevat kohtuasja. Korralduse punktis
3 nimetatud kasutusloa osas on kohtuvaidlus samade poolte vahel juba toimunud. Jõustunud
kohtulahendiga on see kasutusluba tunnistatud õigusvastaseks, kuid ta kehtis kuni vaidlusaluse
korralduse nr 52 andmiseni. Selle kasutusloa kehtivuse näol on tegemist õiguslikult lahendatud
küsimusega, mille revideerimine käesolevas asjas on vastuolus res judicata põhimõttega.
2. Lisaks pean otstarbekaks peatuda ka ehitise järelevalveküsimustel. Kohtuotsusest võib järeldada, et
kaebajal on õigus nõuda ja vastustajal kohustus teostada järelevalvet hoone nõuetekohasuse üle.
Siiski on järelevalvemenetluse alustamise otsustamine haldusorgani kaalutlusotsustus. Haldusvälisel
isikul on küll õigus esitada vastav avaldus, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda
järelevalvemenetluse alustamist. Eelnev ei välista nõuet, et haldusorgan lahendab esitatud avalduse
hea halduse põhimõtteid silmas pidades ning toimingu vormis informeerib avaldajat oma otsustusest.
Eelnev välistab aga kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtus haldusorgani vastu esitatud
kohustamisnõude menetlemise, mille sisuks on haldusorgani kohustamine järelevalvemenetluse
alustamiseks.
Indrek Koolmeister