3-3-1-88-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-88-13

Leian, et selles kohtuasjas on kolleegium kohaldanud vääralt materiaalõigust ning eksinud

menetlusnormide vastu, mistõttu on käsitletav otsus ebaõige.

1. Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldust nr 52 tuleb käsitada tervikaktina, mille

eesmärgiks oli senikehtinud kasutusloa asendamine uue kasutusloaga. Kolleegiumi enamus on aga

leidnud, et nimetatud akti on võimalik tühistada osaliselt, uue kasutusloa andmise osas, jättes jõusse

korralduse p 3, millega tühistati ka varasem kasutusluba. Leian, et selline otsustus pole põhjendatud

alljärgnevatel asjaoludel:

1.1. Olen veendunud, et linnavalitsus lähtus korralduse andmisel ja varasema kasutusloa kehtetuks

tunnistamisel sellest, et hoone kasutamise õiguslikuks aluseks saab uus kasutusluba. Kolleegiumi

valitud lahendus toob kaasa ebamõistliku olukorra, kus hoone kasutamiseks puudub õiguslik alus

hoopiski. Haldusakti osalisel tühistamisel tuleb silmas pidada ka seda, kas akti kehtima jäetav osa

eraldiseisva otsustusena vastab akti andja tahtele. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et haldusorgani

kavatsuseks oli kehtiva kasutusloa kehtetuks tunnistamise teel välistada hoone õiguspärane

kasutamine. Siinjuures on haldusorgani tahte väljaselgitamine fakti küsimus, mida

kassatsioonimenetluses lahendada ei saa. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus ei ole

vaidlusalust haldusakti tühistanud osaliselt.

1.2. Kaebaja on vaidlustanud korralduse tervikuna. Samas oli kaebaja vahetuks eesmärgiks selles

asjas uue kasutusloa kõrvaldamine. Kolleegium lähtub siin eeldusest, et kaebaja paljude seonduvate

kaebuste läbivaks eesmärgiks on asjassepuutuva hoone kasutamise välistamine, mistõttu kaebaja

huvidele vastab kõige paremini korralduse punkti 3 jõusse jätmine. Selline eesmärk võis kaebajal ju

ollagi, kuid nimetatud eesmärgist lähtuvalt ei saa lahendada käesolevat kohtuasja. Korralduse punktis

3 nimetatud kasutusloa osas on kohtuvaidlus samade poolte vahel juba toimunud. Jõustunud

kohtulahendiga on see kasutusluba tunnistatud õigusvastaseks, kuid ta kehtis kuni vaidlusaluse

korralduse nr 52 andmiseni. Selle kasutusloa kehtivuse näol on tegemist õiguslikult lahendatud

küsimusega, mille revideerimine käesolevas asjas on vastuolus res judicata põhimõttega.

2. Lisaks pean otstarbekaks peatuda ka ehitise järelevalveküsimustel. Kohtuotsusest võib järeldada, et

kaebajal on õigus nõuda ja vastustajal kohustus teostada järelevalvet hoone nõuetekohasuse üle.

Siiski on järelevalvemenetluse alustamise otsustamine haldusorgani kaalutlusotsustus. Haldusvälisel

isikul on küll õigus esitada vastav avaldus, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse alustamist. Eelnev ei välista nõuet, et haldusorgan lahendab esitatud avalduse

hea halduse põhimõtteid silmas pidades ning toimingu vormis informeerib avaldajat oma otsustusest.

Eelnev välistab aga kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtus haldusorgani vastu esitatud

kohustamisnõude menetlemise, mille sisuks on haldusorgani kohustamine järelevalvemenetluse

alustamiseks.

Indrek Koolmeister