3-3-1-88-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-88-13

Otsuse kuupäev

16. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo

Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010.

a korralduse nr 52 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-10-883

Menetluse alus Riigikohtus

Siiri Reiljani ja Valga Linnavalitsuse kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Siiri Reiljani kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2011. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni

2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-883 osas, millega tühistati Valga Linnavalitsuse 15. veebruari

2010. a korraldus nr 52 täies ulatuses. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Valga

Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 p-d 1 ja 2.

3. Ülejäänud osas jätta Siiri Reiljani kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonna-

kohtu 28. juuni 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-10-883 resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

4. Jätta Valga Linnavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Tagastada Siiri Reiljani tasutud kautsjon. Arvata Valga Linnavalitsuse tasutud kautsjon

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kungla 46 ning Karja 6 on kõrvuti asetsevad kinnistud Valga linnas. Kinnistu aadressil Karja 6

kuulub Siiri Reiljanile ning kinnistu aadressil Kungla 46 Aare Järvele. 16. oktoobri 2006. a korral-

dusega nr 94 väljastas Valga Linnavalitsus ehitusloa Kungla 46 elamu ehitamiseks. 2. mai 2007. a

korraldusega nr 132 algatas Valga Linnavalitsus Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu

(DP). 16. juuli 2008. a korraldusega nr 222 väljastas Valga Linnavalitsus Kungla 46 elamule kasutus-

loa vastavalt elamu kasutusotstarbele. 18. juulil 2008 registreeris Valga Linnavalitsuse linnavara- ja

registriamet majandustegevuse registris kodumajutusteenuse osutamise aadressil Kungla 46. 2. sep-

tembri 2009. a korraldusega nr 266 kehtestas Valga Linnavalitsus Valga linna Kungla 46 ja selle

lähiümbruse DP, mis näeb ette Kungla 46 katastriüksusele sihtotstarbeks 75% elamumaa ja 25%

ärimaa. DP koostamisel on lähtutud Valga linna üldplaneeringuga (ÜP) seatud maakasutuse

tingimusest, et väikeelamumaa juhtotstarbega maaüksusel on lubatud kuni 25% ulatuses hoonete

põrandapinnast ärimaa kõrvalfunktsioon. 4. novembri 2009. a korraldusega nr 345 „Valga linna

Kungla 46 katastriüksuse sihtotstarbe määramine“ määras Valga Linnavalitsus Kungla 46 katastri-

üksuse uueks sihtotstarbeks elamumaa 75% ja ärimaa 25%. 8. detsembril 2009 esitas A. Järve Kungla

46 elamu kasutamise otstarbe muutmise tõttu kasutusloa osalise muutmise taotluse, milles avaldas

soovi võtta hoones üks ruum kasutusele ärilisel eesmärgil (ruumi rentimine sünnipäevapidude jm

koosviibimiste korraldamiseks). Koos taotlusega esitas A. Järve linnavalitsusele ehitusprojekti.

31. mai 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1902 tunnistas Tartu Halduskohus Valga Linnavalitsuse

10. oktoobri 2006. a korralduse nr 94 (ehitusloa) ja Valga Linnavalitsuse 16. juuli 2008. a korralduse

nr 222 (kasutusloa) õigusvastaseks. Kohus leidis, et korraldus nr 94 on vastuolus planeerimisseaduse

(PlanS) § 3 lg 2 p-ga 1, kuna elamu ehitati ilma DP-ta, samuti ei olnud ehitamist kooskõlastatud

kaebajaga. Otsus on jõustunud. 21. oktoobri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-751 tühistas Tartu

Halduskohus Valga Linnavalitsuse 4. novembri 2009. a korralduse nr 345. Kohus leidis, et korraldus

on vastuolus Valga Linnavalitsuse 2. septembri 2009. a korraldusega nr 266 ja sellega kehtestatud

Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse DP p-dega 1 ja 5, samuti Valga linna ÜP p-

ga 3.2.2.1.0010, kuna vastustaja oli kohustatud enne katastriüksuse sihtotstarbe määramist veenduma,

et katastriüksuse sihtotstarvet on vaja DP-ga antud ehitusõiguse realiseerimiseks muuta. Otsus on

jõustunud.

2. Valga Linnavalitsus kohustas 15. veebruari 2010. a korraldusega nr 52 ehitusametit väljastama

Kungla 46 elamule kasutusloa järgmistele kasutusotstarvetele: ühele osale (äriruum 43,6 m2) kasutus-

otstarve koodiga 12339 (muu teenindushoone) ning ülejäänud osale (100,1 m2) koodiga 11101

(elamu). Kasutusloa kõrvaltingimusena kohustati A. Järvet hiljemalt 1. detsembriks 2010 rajama

Kungla 46 kinnistule DP kohase parkla. Sama korraldusega tunnistas Valga Linnavalitsus kehtetuks

16. juuli 2008. a korralduse nr 222 ning Kungla 46 elamule elamu kasutusotstarbele väljastatud

kasutusloa nr 12-08. Korraldus tugineb Valga linna ÜP-le. Vastustaja on enne korralduse andmist

küsinud üheksalt naaberkinnistu omanikult, kas nad soovivad seada lisatingimusi äriruumi kasutusloa

väljastamisele. Korralduse põhjenduste kohaselt ei saa pelgalt elamu naaberkruntidele kosta võiva

lärmi ohu tõttu keelata ettevõtlust, kuna müra reguleerimiseks on Valga linn vastu võtnud avaliku ja

heakorra eeskirjad.

3. Siiri Reiljan esitas Valga Linnavalitsusele 15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 peale vaide, mis

jäeti 8. märtsi 2010. a korraldusega nr 62 rahuldamata.

4. S. Reiljan esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Valga Linnavalitsuse

15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 ning kohustada Valga Linnavalitsust tagama kinnistu Kungla

46 elamu vastavusse viimine Valga linna ÜP-s fikseeritud piirangutega ja DP-s määratud ehitus-

õigusega ning ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud tehniliste andmetega.

Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1) vaidlusalune ehitis ei vasta taotletud kasutusotstarbeks ettenähtud nõuetele – ehitatud on

perekonna omatarbeks üksikelamu, mitte klientide teenindamiseks ettenähtud hoone. Taotletav

kasutamise otstarve ei vasta DP-s ettenähtule (100% elamumaa), projekteerimistingimustele ega

ehitusloas ja selle aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud kasutusotstarbele ja tehnilistele

andmetele;

2) kasutusloa taotlus on puudustega (puudub ehitamise tehniline dokumentatsioon ja mõõdistus-

projekt). Esitatud rekonstrueerimise projekt pole ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ega kasutusloa

alusena nõutav mõõdistusprojekt. Rekonstrueerimisprojekt ja teised dokumendid sisaldavad vale-

andmeid (ehitise kõrgus, ehitusalune pind, pööning, korruselisus). Ehitis ei vasta ka tuleohutus-

nõuetele (puudub ettenähtud tulemüür);

3) A. Järve rikkus ebaseadusliku ehitustegevusega teadlikult kaebaja elamu vahetus naabruses DP

ja ehituslubadega kehtestatud maa kasutamise korda ning rikkus piirkonna arhitektuurse ilme;

4) vaidlusaluse elamu kasutamise ja liikluse intensiivsus on oluliselt kasvanud. Kuna nõuetekohane

parkla on ehitamata, on suurenenud parkimisprobleemid;

5) vaidlustatud korralduses hoone kasutamise sihtotstarbeks märgitud osaline ärifunktsioon ei

vasta ehitusloas fikseeritud otstarbele "elamu". DP-s määratud sihtotstarbe muutmiseks tuleb muuta

DP-d. Ehitusloaga on lubatud 8 m kõrgune, 507 m3 mahuga, kahekorruseline ja 45° katusekalde

nurgaga hoone; ehitatud on vähemalt 8,45 m kõrgune, 667 m3 mahuga ja 58° katusekalde nurgaga

hoone. DP-s lubatud 90 m2 asemel on hoone ehitusalune pind 104 m2.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 5. detsembri 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-883 kaebuse

osaliselt, tühistas Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 ning jättis rahuldamata

kohustamisnõude. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) ehitise kasutusotstarbe muutus on ehitise oluliste tingimuste muutus, mille puhul tuleb taotleda

ehitusluba. ÜP-s märgitu, et DP-ta väikeelamumaa juhtotstarbega maaüksusel võib kuni 25% ulatuses

hoonete põrandapinnast olla ärimaa funktsioon, ei tähenda, et ÜP annab iga kinnistu omanikule

õiguse kasutada 25% põrandapinnast ärilisel otstarbel. Praegusel juhul näeb rekonstrueerimisprojekt

ette ehitamise ehitise kasutusotstarbe muutmiseks, mistõttu tuli kasutusotstarve määrata ehitusloaga,

kaaludes seejuures kolmandate isikute õigusi;

2) kasutusloa andmise korralduses esitatud põhjendused ei veena kohut, et arvestatud on kõiki olulisi

asjaolusid, ning see võis viia ebaõige otsuseni. Naaberkinnistute omanikud on menetlusse kaasatud

alles etapis, kus äriruum oli valmis ja küsimus ainult lisatingimustes. Samuti puudus selge põhjendus,

miks naabrite huvid on vähem tähtsad kui ettevõtlushuvid. Äritegevus naaberkinnistul võib riivata

naabrite õigust eraelu puutumatusele ja privaatsusele ning kaasa tuua nt kinnistute turuväärtuse

vähenemise;

3) kohustamiskaebust pole põhjust rahuldada. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitis ei

vasta tuleohutusnõuetele. Tulemüüri pole Lõuna-Eesti Päästekeskuse esindaja sõnul vaja, piisab

tuletõkkeseinast. Tunnistaja kinnitusel vastab olemasolev tuletõkkesein nõuetele;

4) elamu tehniliste andmete erinevused ehitusloas ja ehitusprojektis määratust ei riiva kaebaja sub-

jektiivseid õigusi – ei kitsenda tema maakasutust, ehitamise õigust ega privaatsust või kodu esteetilist

väärtust. Hoonet ei ole väliselt ümber ehitatud;

5) halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse mõista vastustajalt välja 50 050 krooni õigusabi-

kulusid ning mõistis välja üksnes 2/3 riigilõivust. Õigusabi on osutanud kaebaja abikaasa, kellel ei

ole õigusalast kõrgharidust, mistõttu ta esindas kaebajat tema abikaasana tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 5 alusel.

6. Nii S. Reiljan, Valga Linnavalitsus kui ka kolmas isik A. Järve esitasid apellatsioonkaebused.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-10-883 apellatsioon-

kaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades halduskohtu otsuse

põhjendused enda otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised:

1) kasutusloa andmisel ei või kohalik omavalitsus piirduda ehitise projektikohasuse formaalse

kontrolliga – loa andmise välistab ka see, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel oleks õigus-

vastane, nt rikuks naabrite õigusi. Kuna varasem kasutusluba tühistati täies ulatuses, tuli kasutusloa

väljastamisel kontrollida ehitisele tervikuna kasutusloa väljastamise võimalikkust. Ehitusloa formaal-

ne õigusvastasus ei too automaatselt kaasa kehtiva ehitusloa alusel ehitatud ehitisele väljastatud

kasutusloa õigusvastasust. Üldjuhul ei saa naaber keelata ehitustegevust, mis on kooskõlas kehtiva

ehitusloaga ja asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Küll aga võib naabri õigusi rikkuda

kasutusloa andmine juhul, kui elamu ei vasta ehitusprojektile, millele oli antud ehitusluba;

2) kuigi A. Järve esitas koos kasutusloa taotlusega elamu rekonstrueerimise põhiprojekti, pidi vastus-

taja taotluse lahendamisel kontrollima elamu vastavust ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile,

mitte nimetatud põhiprojektile. Uues põhiprojektis kajastatud elamu olulised tingimused ei tohtinud

erineda elamu esialgse projekti tingimustest määral, mis võinuks kaasa tuua vajaduse väljastada

ehitusluba. Korraldusest ei nähtu, et vastustaja on selle küsimusega tegelenud, ta on kaalunud vaid

äriruumi kasutuselevõtuga seonduvaid asjaolusid. Tegu on olulise kaalumisveaga;

3) vastustaja on alles apellatsioonkaebuses leidnud, et ehitamist ehitusseaduse (EhS) tähenduses põhi-

projekti alusel ei toimunud. Projekte kõrvutades ei ole võimalik selgelt veenduda, kas seoses garaaži

muutmisega äriruumiks on elamut rekonstrueeritud (EhS § 2 lg 8) või laiendatud (EhS § 2 lg 7). Küll

aga ilmnevad vastuolud ehitise tehnilistes andmetes (elamu kõrgus, pikkus, maht, kande-

konstruktsioonide materjalid) ja kasutamise otstarbes. Ka nende vastuolude olulisust ei ole korraldu-

ses hinnatud. EhS § 23 lg 81 (vastu võetud 2009) kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue

ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad

ehitise olulised tingimused, nt tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, kandevõime. Seega

tulnuks enne kasutusloa andmist muuta ehitusluba kasutusotstarbe osas, mida ÜP ega DP ei keela. Ka

EhS § 34 lg 1 p 61 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui kasutusloa taotlemisel esitatav

ehitusprojekt erineb oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;

4) üldjuhul on elamu seniste elanike õigused ja huvid, mis on suunatud senise kasutusotstarbe säilita-

misele, kaalukamad kui ettevõtlusvabadus ja huvi alustada elamus äritegevust. Linnas ei saa siiski

eeldada samasugust rahu ja vaikust nagu maa-asulas ning pelgalt lärmi ohu tõttu ei ole ettevõtluse

keelamine proportsionaalne. Linnavalitsus tagab avaliku ja heakorra eeskirjade täitmise linna terri-

tooriumil, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja õigused jääksid kaitseta;

5) ehitusloa väljastamise ajal ei kehtinud DP ega ÜP – seega ei ole tähtis elamu vastavus planee-

ringutele, vaid ehitusloale ja selle aluseks olevale ehitusprojektile;

6) kohustamistaotlusega soovitud eesmärgi saavutas kaebaja juba vaidlustatud korralduse tühistami-

sega. Kasutusloa taotluse uuel lahendamisel peab vastustaja nagunii kaaluma, kas kõrvalekalded

ehitusprojektist on sedavõrd olulised, et on vaja väljastada uus ehitusluba, muuta senist ehitusluba või

lammutada elamu osaliselt. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub aga alus, kuna kasutusloa

kehtivuse ajal ei olnud vastustajal sellist kohustust. Seega pole tuvastatud õigusvastast tegevusetust;

7) haldusasjas nr 3-08-1902 tuvastas halduskohus, et Valga Linnavalitsus ei esitanud dokumente selle

kohta, et Kungla 46 elamul on nõuetekohane tuletõkkesein. Seetõttu leidis halduskohus praeguses

asjas ekslikult, et tuleohutusnõuded on täidetud. Tõendid kogumis kinnitavad, et ka vaidlusaluse

korralduse andmisel ei kontrollinud vastustaja tuletõkkeseina ehitamise nõuetekohasust, vaid tugines

asjas nr 3-08-1902 käsitletud teatisele, mis Päästeameti samas asjas antud arvamuse valguses ei kin-

nitanud nõuetekohase tuletõkkeseina ehitamist;

8) õigusabikulusid saab välja mõista ainult juhul, kui sellist abi on osutanud TsMS § 218 lg 1 p-des 1

ja 2 nimetatud isikud. TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul menetluskulu säästa

sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse abikaasat.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. S. Reiljan esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks mõned ringkonna-

kohtu põhjendused ning tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kohustamis-

nõue ja kaebaja taotlus mõista vastustajalt välja õigusabikulud. Kohustamisnõude osas palub

S. Reiljan saata asi tagasi ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohus leidis otsuse p-s 27 ekslikult, et ÜP-st ega DP-st ei tulene keeldu muuta ehitus-

luba kasutusotstarbe osas. Ehitusluba väljastati õigusvastaselt ilma DP-t kehtestamata (tuvastatud

jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1902). Hiljem kehtestatud DP-ga määrati kolme

väljastatud ehitusloaga ehitise, sh vaidlusaluse elamu kasutamise sihtotstarbeks 100% elamumaa. DP-

s nähti ette neljanda, ärilisel otstarbel kasutatava hoone püstitamine kinnistule ehitusaluse pinnaga

68 m2. Valga Linnavalitsuse korraldus, millega muudeti kinnistu sihtotstarvet, on kohtuotsusega

tühistatud põhjusel, et ÜP järgi ei ole kinnistule võimalik neljandat hoonet rajada. See osa

ringkonnakohtu otsuse põhjendustest on eraldi vaidlustatav, kuna mõjutab iseseisvalt kaebaja huve;

2) ringkonnakohus käsitles tuleohutusnõudeid ekslikult kohustamiskaebuse raames, kuigi kaebaja

esitas selle väite kasutusloa tühistamise nõude raames halduskohtu esitatud põhjenduste muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustus selles küsimuses kaebajaga, kuid jättis sellegipoolest kohtuotsuse resolut-

sioonis apellatsioonkaebuse rahuldamata, sh halduskohtu põhjenduse muutmata;

3) ehitusprojekt vastab ÜP-le ja DP-le. DP menetlemise käigus ei muudetud ehitusloas fikseeritud

ehitusõigust. Seega ei saa kasutusloa väljastamisel kalduda kõrvale ÜP-s ja DP-s kehtestatud piiran-

gutest. Väljaantavad ehitus- ja kasutusload peavad vastama kehtivatele planeeringutele;

4) kaebaja ei saavutanud tühistamiskaebusega kohustamiskaebuse eesmärki, sest vastustaja on seisu-

kohal, et vaidlusaluse kasutusloa tühistamisel hakkab uuesti kehtima vana kasutusluba, mille osas

kohus tuvastas haldusasjas nr 3-08-1902 üksnes õigusvastasuse, sest ei pidanud võimalikuks

kehtetuks tunnistatud kasutusloa tühistamist;

5) ringkonnakohus jättis ebaõigesti kaebaja õigusabikulud vastustajalt välja mõistmata, tuginemata

seejuures ühelegi seadusesättele. Kaebaja seisukohta toetab ka õiguskantsler. Kohus kohtleb põhjen-

damatult ebavõrdselt õigusharidusega ja mittejuristist esindajaid;

6) ringkonnakohus rahuldas ühe apellatsioonkaebuse põhinõude – halduskohtu tuleohutust puudutava

põhjenduse muutmine –, kuid menetluskulude jagamisel märkis, et apellatsioonkaebused jäid

rahuldamata. Tegemist on menetlusveaga.

9. Valga Linnavalitsus vaidleb S. Reiljani kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) kassatsioonkaebusest ei nähtu, millist iseseisvat mõju avaldavad ringkonnakohtu põhjendused

kaebaja õigustele. ÜP sätestab sõnaselgelt, et kuni 25% põrandapinnast võib kasutada ärilisel ots-

tarbel. Sama tuleneb kehtestatud DP-st;

2) kohustamisnõue on õigesti jäetud rahuldamata. Kaebaja esitatud taotlus on sõnastuselt ebaselge,

mistõttu ei oleks selline ettekirjutus kohtuotsusena täidetav ega selle täitmine kontrollitav. Samuti

teostaks kohus sellise nõude rahuldamise korral kohaliku omavalitsuse asemel kaalutlusõigust, mis ei

ole kohtupraktika kohaselt lubatud;

3) osaliselt vaidlustab kassaator ringkonnakohtu poolt tõendite hindamist, mida halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 211 lg 1 ei võimalda;

4) kaebaja õigusabikulud on põhjendatult jäetud vastustajalt välja mõistmata. Lisaks ringkonnakohtu

argumentidele märgib vastustaja, et J. Reiljan ei saa FIE-na osutada õigusabiteenust, sest tal puudub

selleks haridus.

10. Kolmas isik A. Järve vaidleb samuti S. Reiljani kassatsioonkaebusele vastu. Kassatsioon-

kaebuses ei ole selgelt väljendatud, milles seisneb materiaal- või menetlusõiguse ebaõige kohalda-

mine ringkonnakohtus. Kaebaja õigusabikulude osas nõustub kolmas isik ringkonnakohtuga.

11. Valga Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus

osas, millega jäeti Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata, ning saata asi ringkonna-

kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) vaidlusalune haldusakt ei saa täies ulatuses kaebaja õigusi rikkuda, sest juba 16. juuli 2008. a

kasutusloa alusel võis elamus osutada kodumajutusteenust. Kontrollida tuli üksnes, kas uus kasutus-

luba rikub kaebaja õigusi intensiivsemalt kui varasem kasutusluba, mis kehtis uue kasutusloa andmi-

seni. Sisuliselt muudeti kasutusluba üksnes osaliselt. Olukorras, kus ehitisele oli varem antud kehtiv

kasutusluba, ei pidanud kohalik omavalitsus kasutamise otstarbe muutmise puhul kasutusloas

kontrollima enam ehitise vastavust ehitusprojektile, kui täiendavat ehitamist ei toimunud. Seetõttu ei

olnud ka vaja kaaluda uue ehitusloa väljastamist;

2) ka kasutusotstarbe muutmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, sest võimalus kasutada kuni 25%

maast ärimaana tuleneb juba DP-st;

3) ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kuigi korralduses ei põhjendatud, et ehitustegevust elamus

ei toimunud, on seda selgitatud vaideotsuses, mille põhjendusi tuleks kohtumenetluses samuti arvesse

võtta.

12. S. Reiljan vaidleb Valga Linnavalitsuse kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta

rahuldamata. Valga Linnavalitsuse viide 2008. a kasutusloale on kohatu, sest kaebaja oli selle kohtus

vaidlustanud ning vastustaja ise tunnistas selle vaidlusaluse korraldusega kehtetuks, mistõttu varase-

mast kasutusloast ei tulene kellelegi mingeid õigusi, piiranguid ega kohustusi. Sellises olukorras ei

saa varasema kasutusloa kehtivus taastuda ka uue kasutusloa tühistamise tagajärjel. Lisaks on

eksperdiarvamusega tõendatud, et hoones on toimunud ehitustegevus.

13. A. Järve toetab Valga Linnavalitsuse kassatsioonkaebust.

14. S. Reiljan esitas 5. jaanuaril 2014 Riigikohtule menetluskulude nimekirja. Kaebaja palub

vastustajalt välja mõista FIE Janno Reiljanile tasutud kassatsiooniastme õigusabikulud 1575 eurot

ning kolme kohtuastme eest kokku 8264 eurot 91 senti. Valga Linnavalitsus vaidleb õigusabikulude

väljamõistmisele endiselt vastu. Juhul kui Riigikohus peab võimalikuks mõista vastustajalt välja

kaebaja abikaasale tasutud õigusabikulud, palub Valga Linnavalitsus summat vähendada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha tühistamiskaebuse kohta (I), siis käsitleb kohustamis-

kaebust (II) ning lõpuks lahendab kassatsioonkaebused ja menetlusosaliste taotlused (III).

I

16. Praeguses asjas vaidlustatud 15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 resolutsiooniga otsustas

Valga Linnavalitsus järgmist:

"1. Ehitusametil väljastada kasutusluba Valga linnas Kungla tn 46 elamule (ehitisregistri kood

120313112) järgmistele kasutusotstarvetele:

1.1. ühele osale (äriruum 43,6 m2) antakse kasutamise otstarve koodiga 12339 (muu teenindus-

hoone)

1.2. ülejäänud osale (100,1 m2) antakse kasutamise otstarve koodiga 11101 (elamu).

2. Kasutusloa kõrvaltingimusega kohustada omanikku hiljemalt 1. detsembriks 2010 rajada Kungla tn

46 kinnistule detailplaneeringu kohane parkla. Valga Linnavalitsusel on õigus muuta või kehtetuks

tunnistada käesolev haldusakt, kui muutuvad haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud.

3. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavalitsuse 16. juuli 2008 korraldus nr 222 "Kasutusloa väljasta-

mine" ning Valga linnas Kungla tn 46 elamule (ehitisregistri kood 120313112) 16. juuli 2008 elamu

kasutusotstarbele väljastatud kasutusluba nr 12-08. […]"

17. Halduskohtule esitatud kaebuse sõnastusest nähtuvalt taotles S. Reiljan korralduse nr 52 õigus-

vastaseks ja kehtetuks tunnistamist täies ulatuses. Kaebuses ei ole täpsustatud, et tühistamiskaebus

hõlmab vaid osa korraldusest (I kd, tl-d 210 ja 233). Sellest hoolimata on kolleegium seisukohal, et

kohtud tühistasid ekslikult korralduse tervikuna.

18. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS v.r) § 7

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga

on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 koha-

selt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema

õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HKMS v.r § 26 lg 1 p 1 järgi on halduskohtul kaebuse

sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt. HKMS v.r

§ 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole see-

juures seotud kaebuse sõnastusega.

19. Haldusasjas nr 3-3-1-78-06 (p 11) leidis kolleegium järgmist: "Kohus ei tohi […] haldusorgani

tegevuse õiguspärasust kontrollida omal algatusel suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on

taotlenud. Väär on arusaam, et haldusakti tervikuna vaidlustamine tähendab alati taotlust kõigi selle

üksikute osade õiguspärasuse kontrolliks. Kuna esitatud taotluse ulatuse kindlakstegemisel ei saa

lähtuda üksnes kaebuse sõnastusest, tuleb arvesse võtta ka isiku eesmärki kaebuse esitamisel. AS

XXXXX eesmärk kaebuse esitamisel oli võimaluse saamine maa erastamiseks suuremas ulatuses, kui

vaidlustatud korraldus seda võimaldab. AS XXXXX ei taotle kontrolli selle üle, kas erastatava maa

piiridesse määratud maa erastamise võimaldamine on vaidlustatud korralduses õiguspärane. Selline

kontroll läheks vastuollu kaebuse esitaja eesmärgiga, kuna kohtuotsuse tagajärjel võiks erastatava

maa suurus hoopis väheneda ning kaebaja õiguslik positsioon erastamismenetluses nõrgeneda.

Kaebaja soovib, et kohus kontrolliks, kas taotletud maast osa väljajätmine erastatava maa piiridest on

toimunud õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt on kohtud käesolevas asjas tehtud otsustes väljunud

kaebuses esitatud taotluse ulatusest."

20. Vaidlusaluse haldusakti andmise ajal oli halduskohtu menetluses S. Reiljani kaebus Valga

Linnavalitsuse 16. juuli 2008. a korralduse nr 222 (varasema kasutusloa) tühistamiseks (haldusasi

nr 3-08-1902). Seega vastas korralduse nr 52 resolutsiooni p 3 kaebaja eesmärgile saavutada

2008. aastal Kungla tn 46 elamule väljastatud kasutusloa kehtetus. Haldusasjas nr 3-08-1902 jäi

kasutusloa tühistamise nõue sisulise lahenduseta just põhjusel, et vastustaja oli kasutusloa kehtetuks

tunnistanud (Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsus asjas nr 3-08-1902, p 48). Samas asjas tuvastati

varasema kasutusloa õigusvastasus.

21. Praeguse kaebuse eesmärgiks oli kaebuse tekstist ja kaebaja kohtumenetluses väljendatud

seisukohtadest nähtuvalt Kungla 46 elamule väljastatud uue kasutusloa kehtetuks tunnistamine, mitte

aga 2008. a kasutusloa kehtivuse taastamine, mis on korralduse resolutsiooni p 3 tühistamise tagajärg.

Järelikult oli kaebaja eesmärgiks ainult korralduse resolutsiooni p 1 ja sellega kaasneva kõrval-

tingimuse (p 2) tühistamine. Korralduse p 3 ei saa rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi – vastu-

pidi, selle tühistamine nõrgestaks kaebaja õiguslikku positsiooni.

22. Juhul kui kohtu hinnangul ei selgunud kaebaja eesmärk kaebusest piisavalt selgelt või kui

kaebuses ei esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivaid taotlusi, tulnuks kaebus jätta käiguta ning

selgitada välja kaebaja tegelik tahe (HKMS v.r § 11 lg 1 p 3 ja lg 2). Kolleegiumi hinnangul puudus

selleks aga vajadus, sest kaebusest koosmõjus varasema kohtumenetlusega selgub kaebaja eesmärk

üheselt. Seega tuleb kaebust tõlgendada selliselt, et S. Reiljan soovis üksnes vaidlusaluse haldusakti

p-de 1 ja 2 tühistamist.

23. Vaidlustatud korralduse õigusvastasuse osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisu-

kohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus leidis õigesti, et ehitisele tervikuna kasutusloa

andmise otsustamisel tuli vastustajal hinnata muu hulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olnud

ehitusprojektile ning ehitusloa muutmise võimalikku vajadust (EhS § 23 lg 81 ja § 34 lg 1 p 61;

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-04, p 10). Valga Linnavalitsuse

kassatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

24. S. Reiljan märgib kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus nõustus kaebaja väidetega

tuleohutusnõuete rikkumise kohta, kuid jättis otsuse resolutsioonis apellatsioonkaebuse rahuldamata,

kuigi kaebaja taotles selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste muutmist. Kolleegium nõustub

kaebaja seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused ei ole selles osas oma-

vahel kooskõlas. Tegemist ei ole siiski olulise menetlusveaga, sest sisuliselt rahuldas kohus otsuse

resolutsiooniga kaebaja taotluse, asendades halduskohtu otsuse põhjendused oma otsuse põhjendus-

tega.

II

25. S. Reiljan taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata

tema nõude kohustada Valga Linnavalitsust tagama Kungla tn 46 elamu vastavusse viimine Valga

linna üldplaneeringus esitatud piirangutega ja kinnistu detailplaneeringus määratud ehitusõigusega

ning ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga määratud tehniliste andmetega.

Ringkonnakohus jättis selle nõude rahuldamata põhjendusega, et S. Reiljan saavutas kohustamis-

taotlusega soovitud eesmärgi vaidlustatud korralduse tühistamisega ning vaidlusaluse korralduse

alusel väljastatud kasutusloa kehtivuse ajal ei olnud Valga Linnavalitsusel seadusest tulenevat kohus-

tust hinnata A. Järve elamu vastavust ehitusloale ning otsustada elamu ehitusloaga vastavusse viimi-

ne. Kuna üks kohustamisnõude rahuldamise eeldustest on haldusorgani kohustus toiming sooritada,

kuid vastustajal ei olnud pärast kasutusloa väljastamist täiendavat kohustust kontrollida elamu vas-

tavust ehitusloale ning tuleohutusnõuetele, ei saa kohus tuvastada õigusvastast tegevusetust.

26. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega osas, milles viimane andis hinnangu

vajaduse kohta kontrollida ehitise tehniliste andmete vastavust ehitusloa aluseks olevale ehitus-

projektile. Nimetatud asjaolusid tuleb EhS §-dest 32–34 tulenevalt kontrollida eelkõige kasutusloa

andmise otsustamisel. EhS § 32 lg 11 kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või

selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Seega juhul,

kui ehitisel on kehtiv kasutusluba, võib eeldada, et ehitise vastavust ehitusprojektile on kontrollitud,

ning puudub alus täiendava järelevalve teostamiseks.

27. Lisaks ehitise ehitusprojektile mittevastavusele oli üks põhjendustest, miks S. Reiljan taotles

vastustajalt ettekirjutuse tegemist Kungla tn 46 elamu omanikule, elamu mittevastavus tuleohutus-

nõuetele (I kd, tl-d 125, 132 ja 133). EhS § 61 lg 1 p 7 sätestab, et ehitusjärelevalvet teostav ameti-

isik teeb ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või

keskkonnale. EhS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise ohtlikkus inimese elule, tervisele või varale või

keskkonnale alus kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kohalikul

omavalitsusel kui ehitusjärelevalve teostajal (EhS § 59 lg 2) võimalik teostada järelevalvet ehitise

ohtlikkuse üle sõltumata kasutusloa olemasolust. Sellegipoolest ei pea kolleegium põhjendatuks

kohustamiskaebuse rahuldamist ka tuleohutusnõuete küsimuses.

28. S. Reiljani 29. jaanuaril 2014 Riigikohtule edastatud Päästeameti 28. jaanuari 2014. a vaide-

otsusest nr 7.2-8/69-8 nähtuvalt on Kungla tn 46 kinnistul teostatud paikvaatlus, mille käigus on

tuvastatud tuleohutusalaseid puudusi (sh Karja tn 6 poolse tuletõkkeseina nõuetele mittevastavus,

vaideotsuse lk 3). Rikkumiste kõrvaldamiseks on Päästeametil kavas teha Kungla tn 46 omanikule

ettekirjutus, mille täpne sisu selgub pärast menetlusosalise ärakuulamist. Seega on Päästeametil

pooleli järelevalvemenetlus Kungla tn 46 tuleohutusnõuete täitmise üle, mistõttu ei pea vastustaja

kaaluma samasisulise järelevalve teostamist (vt ka EhS § 59 lg 3). Kuna kohustamiskaebuse rahul-

damiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on haldusorganile kohustuslik ja lubatud

kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise

ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-13-13, p 11, 3-3-1-1-12, p 20, ja

seal viidatud varasem praktika), ei ole tähtsust sellel, et tegemist on kohtumenetluse kestel muutunud

asjaoluga.

III

29. Riigikohus rahuldab S. Reiljani kassatsioonkaebuse osaliselt ning jätab Valga Linnavalitsuse

kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kuivõrd haldus- ja ringkonnakohus on ekslikult tühistanud

vaidlusaluse haldusakti täies ulatuses, tuleb haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega

tühistati Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldus nr 52 tervikuna, ning teha selles osas

uus otsus, millega tühistada Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korralduse nr 52 p-d 1 ja 2.

Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

30. Kolleegium on seisukohal, et kohtud jätsid õigesti rahuldamata S. Reiljani taotluse mõista

vastustajalt välja õigusabikulud. TsMS § 218 lg-s 1 eristatakse menetlusosalise esindajatena advo-

kaati (p 1), muud isikut, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni (p 2) ning menetlusosalise ülenejat või alanejat

sugulast või abikaasat (p 5). J. Reiljan lubati praeguses asjas kaebajat esindama tema abikaasana

TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel ning tal puudub juriidiline kõrgharidus. Kolleegium nõustub ringkonna-

kohtu seisukohaga, et TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul säästa menetluskulusid

sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse abikaasat. Isikut, kes ei vasta TsMS § 218

lg 1 p-des 1 või 2 esitatud tingimustele, ei saa pidada õigusabi andjaks. Tegemist ei ole põhjenda-

matu ebavõrdse kohtlemisega, sest õigusharidusega esindaja on isiku esindamiseks paremini

kvalifitseeritud kui mittejuristist esindaja ning nende esindajate kasutamise eesmärgid on erinevad.

Samadel põhjustel jääb rahuldamata ka S. Reiljani taotlus mõista vastustajalt välja kassatsiooniastme

õigusabikulud. HKMS § 32 lg 1 regulatsiooni (p-d 1, 2 ja 7) sisu ei erine oluliselt TsMS § 218

lg-st 1.

31. Arvestades, et S. Reiljani kaebuse rahuldamise ulatus ei ole võrreldes haldus- ja ringkonna-

kohtu otsustega oluliselt muutunud, jätab kolleegium muutmata haldus- ja ringkonnakohtu kindlaks

määratud menetluskulude jaotuse.

S. Reiljani kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause

alusel tagastada ning Valga Linnavalitsuse tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 viimase lause

alusel riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann