3-1-1-12-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-12-14

Otsuse kuupäev

14. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi

Aleksander

Dintšenko

karistamises

korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. oktoobri 2013. a otsus väärteoasjas

nr 4-13-4460

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander

Dintšenko

kaitsja

vandeadvokaat

Maano

Saareväli, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. veebruar 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. oktoobri 2013. a otsus Aleksander Dintšenko karistamises

1999. a korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi.

2. Lõpetada väärteomenetlus Aleksander Dintšenko suhtes osas, mis puudutab 1999. a

korruptsioonivastase seaduse § 22 lg 1 rikkumist Kaitseväega käsunduslepingu sõlmimisel ja

selle täitmisel.

3. Saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus osas, mis

puudutab Aleksander Dintšenko karistamist 1999. a korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1

rikkumise eest Ämari lennuvälja üle järelevalve teostamisel.

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksander Dintšenko kasuks välja 2137 eurot 20 senti, millest

798 eurot valitud kaitsjatele maakohtu menetluses makstud tasu katteks ja 1339 eurot 20 senti

valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses kantud kulude katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri 14. juuni 2013. a otsusega karistati Aleksander Dintšenkot alates 28. veebruarist

1999 kuni 31. märtsini 2013 kehtinud korruptsioonivastase seaduse (1999. a KVS) § 263 alusel

toimingupiirangute rikkumise eest. Alates 1. aprillist 2013 on vastav tegu karistatav

korruptsioonivastase seaduse (2013. a KVS) § 19 alusel. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

rikkus A. Dintšenko oma tegevusega 1999. a KVS § 22 lg-s 1 ja § 24 lg-s 1 (2013. a KVS § 11 lg 1 p-

des 1-3) sätestatud toimingupiiranguid. A. Dintšenkot karistati rahatrahviga 400 eurot. Teo kirjeldus

on kokkuvõtvalt järgmine.

2. A. Dintšenko töötas alates 8. märtsist 1999 kuni 29. märtsini 2013 Lennuametis, alates

2012. aastast lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna lennuväljade vaneminspektori

ametikohal, kelle teenistusülesannete hulka kuulus muu hulgas järelevalve lennuväljade üle; nende

sertifitseerimine;

ehitusprojektide

kooskõlastamine

ning

kasutuslubade

väljastamine.

Vaneminspektori pädevuses oli anda järelevalve ja inspekteerimise käigus soovitusi lennuohutuse

tagamiseks, puuduste avastamisel teha ettepanekuid ettekirjutuste ja trahvide määramiseks ning

teostada väärteomenetlusi ja teha ettekirjutusi lennundusseaduses sätestatud juhtudel ja osakonna

põhimääruses sätestatud ulatuses. Seega oli tegemist ametiisikuga 1999. a KVS § 4 lg 1 ja 2013. a

KVS § 2 lg 1 tähenduses.

2.1 A. Dintšenko pani toime 1999. a KVS § 22 lg 1 rikkumise. Lennuameti teadmata sõlmis ta

Kaitseväega 2012. a aprillis käsunduslepingu, millega kohustus koostama õhuväele 31. detsembriks

2012 Ämari lennuvälja käsiraamatu. Tegelikult oli A. Dintšenko üks käsiraamatu koostajatest, kes

vaatas üle erinevaid protseduure, tegi märkusi, andis nõu, käis Ämaris kohtumistel. Lõpliku

käsiraamatu pani kokku Kaitseväe Ämari lennubaasi kvaliteedijuhtimise spetsialist K. V. Kaitsevägi

maksis menetlusalusele isikule selle töö eest kokku 5400 eurot. Seega sai A. Dintšenko tasu osaliselt

soovituste andmise eest ehk selle eest, mida ta pidi Lennuametis teenistuses olles tasuta tegema.

1999. a KVS § 22 lg 1 kohaselt oli ametiisikul, kes peab tasuta osutama teenuseid või langetama

otsuseid, keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasus või vastuteenena.

2.2 Samuti rikkus A. Dintšenko KVS § 24 lg 1, mille kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada

tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid.

A. Dintšenko osales kahel korral Ämari lennuvälja seadmete inspekteerimisel vaatlejana, ühel korral

Ämari käsiraamatu koostamise ajal ja teisel korral enne Kaitseväe tsiviilsertifikaadi taotluse esitamist

Lennuametile. 18. oktoobril 2012 inspekteerisid Lennuameti vaneminspektorid I. S. ja A. Dintšenko

Ämari lennuvälja. Inspekteerimise eesmärk oli tuvastada lennuvälja seadmete vastavus kehtestatud

nõuetele, et neid sertifitseerida. Samal päeval enne seadmete inspekteerimist kohtus A. Dintšenko

Ämari lennubaasis Kaitseväe esindajatega. Kohtumisel arutati Ämari käsiraamatuga seotud küsimusi.

22. jaanuaril 2013 vaatasid vaneminspektorid I. S. ja A. Dintšenko inspekteerimise käigus üle Ämari

lennuvälja raadiomajakad ning sideseadmed. Lennuamet väljastas inspekteerimise tulemusena

seadmete nõuetele vastavuse kohta sertifikaadid. Seega osales A. Dintšenko järelevalves Ämari

lennuvälja üle, olles ise samal ajal teenistusväliselt Ämari lennuvälja käsiraamatu üks koostajaid, s.t

osales toimingute tegemises endaga seotud subjekti suhtes, kes maksis talle käsiraamatu koostamise

eest raha.

2.3 LennS § 37 lg 4 kohaselt sertifitseerib lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid ja väljastab

sertifikaate Lennuamet. Seega tasu saamine inspekteerimisele kuuluvalt subjektilt võib mõjutada

Kaitseväe õhuväe lennubaasile seadmesertifikaadi andmist, kui ametiisik osaleb toimingutes ja saab

suunata toiminguid ja Lennuameti otsuseid, kas väljastada seadmele sertifikaat või mitte. A.

Dintšenko pidanuks loobuma ametiisikuna Ämari lennuvälja üle järelevalves osalemisest, olles

teadlik majanduslikust huvist, mis tulenes tema ja Kaitseväe vahel 2012. a aprillis sõlmitud

käsunduslepingust.

2.4 5. veebruaril 2013 esitas Kaitsevägi Lennuametile taotluse Ämari lennuvälja sertifitseerimiseks.

Koos

taotlusega

esitati

Lennuametile

kooskõlastamiseks

Ämari

lennuvälja

käsiraamat.

Teenistusalaselt pidanuks A. Dintšenko tegema ametnikuna järelevalvet sama käsiraamatu üle, mida

ta aitas koostada. Algul määrati menetlusalune isik käsiraamatu ülevaatamise osas tööülesande

vastutavaks täitjaks.

2.5 Tegu on karistatav ka 2013. a KVS § 19 järgi. 2013. a KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on

ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või

temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust

huvist või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ja ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust. A. Dintšenko pidi ametnikuna olema teadlik, et tema osalemine 18. oktoobril

2012 ja 22. jaanuaril 2013 järelevalves vaatlejana, olles varem osalenud Ämari lennuvälja

käsiraamatu koostamises, tekitas ilmse korruptsiooniohu. Järelevalve tegemine lennuvälja

käsiraamatu üle, otsustused seadmete käitamise üle ja Ämari lennuväljal järelevalve tegemine ei

pruugi olla enam objektiivsed, vaid sõltuvad käsiraamatu kvaliteedist, mille koostamises ametiisik ise

osales, ning tasust, mida Kaitsevägi tasus talle käsunduslepingust lähtudes. A. Dintšenko selline

tegevus seab kahtluse alla lennuohutuse järelevalve erapooletuse ja usaldusväärsuse, mis kujundab

riski lennuohutusele.

3. Harju Maakohtu 7. oktoobri 2013. a otsusega loeti A. Dintšenkole etteheidetavad teod tuvastatuks

ja õigesti kvalifitseerituks ning jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis, et

sõlmides Kaitseväega tasulise lepingu Ämari lennuvälja käsiraamatu koostamiseks ja nõustades

samal ajal ka igapäevaste töökohustuste täitmise raames Ämari lennuvälja käsiraamatu koostamist

ning osaledes Ämari lennuvälja seadmete inspekteerimisel, rikkus A. Dintšenko 1999. a KVS § 24 lg-

s 1 sätestatud huvide konfliktiga seotud tehingu sõlmimise keeldu ja 1999. a KVS § 22 lg-s 1

sätestatud keeldu võtta vastu raha teenuse eest, mida ta oli kohustatud osutama tasuta, kuivõrd

käsiraamatu koostamise nõustamine kuulus A. Dintšenko igapäevaste tööülesannete hulka ja sellega

seoses premeeriti ka tema tööd. Tegu on 2013. a KVS § 11 lg 1 järgi jätkuvalt keelatud. Seega pani

A. Dintšenko toime 1999. a KVS § 263 järgi kvalifitseeritava väärteo (2013. a KVS § 19).

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano

Saareväli, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist või asja saatmist uueks

arutamiseks. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt.

5. Väärteoasja arutamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust.

5.1 Väärteomenetluses rikuti väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2 p 1 nõuet.

Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollist ei nähtu konkreetset väärteokirjeldust.

Laialivalgunud väärteokirjeldus on loonud olukorra, kus menetlusalusel isikul ja kohtuvälisel

menetlejal ning kohtul ei ole võimalik piisavalt selgelt kindlaks määrata, millised on väärteoasja

arutamise piirid.

5.2 Samuti rikkus kohus väärteoasja arutamisel oluliselt põhistamiskohustust VTMS § 150 lg 1 p 7

tähenduses. Maakohus ei põhjendanud, miks pidas ta ebausaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi

selle kohta, et tema pädevusse ei kuulunud kontroll lennuväljade käsiraamatute üle, mida kinnitab ka

tema ametijuhend. Kummatigi on maakohus pidanud usaldusväärsemaks tunnistajate ütlusi, mille

sisu erineb oluliselt isiku ametijuhendiga sätestatust.

6. Väärteoasja arutamisel kohaldati ebaõigesti materiaalõigust.

6.1 Menetlusalune isik ei rikkunud 1999. a KVS § 22 lg-s 1 sätestatud keeldu. Ämari lennuvälja

käsiraamatu koostamise nõustamine ei olnud perioodil 10. aprillist kuni 31. detsembrini 2012

teenuseks, mida menetlusalune isik pidi osutama tasuta või langetama selle kohta mis tahes muid oma

ametiseisundist tulenevaid otsuseid. Harju Maakohus on ekslikult leidnud, et Ämari lennuvälja

lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimine ja Ämari lennuvälja sertifitseerimine

(mille osaks on ka lennuvälja käsiraamatu kooskõlastamine) on üks ja sama toiming. Seetõttu on

maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et menetlusalune isik sõlmis tasulise käsunduslepingu

teenuse osutamiseks, mida ta oleks pidanud osutama tasuta oma ametiülesannete tõttu.

6.2 Menetlusalusele isikule ei saa ette heita ka 1999. a KVS § 24 rikkumist. Kohus tuvastas

tunnistajate ütlustega, et menetlusaluse isiku ülesanne käsunduslepingu raames oli nõustada Ämari

lennuvälja käsiraamatu koostamist. Ei ole aga tõendatud, et menetlusalune isik oleks osalenud kasvõi

ühegi otsuse tegemisel, mis puudutas Ämari lennuvälja käsiraamatu vastuvõtmist või heakskiitmist.

Menetlusalune isik ei osalenud otsuste tegemisel, mis tuli teha või tehti seoses Ämari lennuvälja

käsiraamatuga või muude käsiraamatu või lennuvälja sertifitseerimisega seotud asjaoludega.

6.3 1999. a KVS § 25 lg 1 kohaselt peab töö- või teenistuskohustuste raames tehtav otsus mõjutama

isiku või temaga 1999. a KVS § 25 lg 1 p-des 1-8 nimetatud viisil seotud isikute majandushuve

oluliselt. Sellist mõju ei ole kohus tuvastanud. Menetlusalune isik osales Ämari lennuvälja seadmete

inspekteerimisel 18. oktoobril 2012 ja 22. jaanuaril 2013 vaatlejana. Seega ei saanud menetlusalune

isik neil juhtudel olla asjas otsustaja ega sattuda huvide konflikti. Kõik kohtus ütlusi andnud isikud

kinnitasid, et lennujuhtimis- ja navigatsiooniseadmete sertifitseerimise protsess, milles menetlusalune

isik vaatlejana osales, on täiesti eraldiseisev sertifitseerimisprotsess ega ole seotud lennuvälja

käsiraamatuga. Menetlusalune isik osales Ämari lennuvälja lennujuhtimis- ja navigatsiooniseadmete

sertifitseerimise protsessis käsunduslepingu esemeks oleva käsiraamatuga mitteseotud aspektides

ning selles osas huvide konflikti ei esinenud ega saanudki esineda. Menetlusalune isik ei saanud

seadmete sertifitseerimismenetluses osalemise eest Kaitseväelt tasu ning samuti ei hõlmanud

lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete inspekteerimisel vaatlejana osalemine käsiraamatu

koostamisega seotud ülesandeid. Seega puudub seos inspekteerimisel osalemise ja tasu saamise

vahel.

6.4 Maakohus asus vääralt seisukohale, et menetlusalune isik nõustas käsunduslepingu sõlmimise ajal

igapäevaste töökohustuste raames Ämari lennuvälja käsiraamatu koostamist. Selline asjaolu ei tulene

ühestki kohtus uuritud tõendist. Kohtu järeldus ei ole ka loogiline, kuivõrd käsunduslepingut

sõlmides leppisidki pooled alles kokku, et menetlusalune isik hakkab Kaitseväge Ämari lennuvälja

käsiraamatu koostamisel nõustama. Lepingu sõlmimise ajal ei teinud Lennuamet Ämari lennuvälja

üle järelevalvet, mistõttu puudus põhjus hoiduda käsunduslepingu sõlmimisest. Sellise tehingu

tegemine toimingupiirangu puudumisel on lubatud ka 2013. a KVS § 10 lg 1 järgi. Ämari lennuväli

oli käsunduslepingu sõlmimise ajal militaarlennuväli ning Kaitseväe eesmärk ja tulevikuvisioon oli

hakata võimalusel pakkuma tulevikus ka tsiviillennuvälja teenust. Lennuameti põhimääruse § 11

kohaselt teostab Lennuamet järelevalvet tsiviillennunduse valdkonnas. Kuivõrd Lennuamet ei teinud

Ämari lennuvälja üle käsunduslepingu sõlmimise ajal ei seadusest ega põhimäärusest tulenevat

järelevalvet, ei saanud esineda ka huvide konflikti käsunduslepingu sõlmimisel.

6.5 Menetlusaluse isiku suhtes kohaldati 2013. a KVS § 11 lg 1, mis ei kehtinud väärteo

toimepanemise ajal. Kui 1999. a KVS § 24 sätestas keelu teha tehinguid, siis 2013. a KVS § 11 lg 1

keelab otsuste või toimingute tegemise, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku

majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Seega 1999. a KVS § 24 lg

1 ei andnud käitumisjuhiseid ametialaste toimingute tegemise puhuks (keeld teha toiminguid või

võtta vastu otsuseid) ning menetlusaluse isiku tegu saab sisustada üksnes 1999. a KVS § 24 lg 1

kohase tehingu tegemise lubatavuse kaudu.

6.6 Maakohus leidis, et olles teadlik käsunduslepingu sõlmimisest, oleks menetlusalune isik pidanud

ennast taandama igasugustest järelevalvetoimingutest. Sisuliselt on menetlusalusele isikule ette

heidetud seda, et osaledes käsunduslepingu täitmise järel Ämari lennuvälja lennujuhtimis- ja

navigatsiooniseadmete inspekteerimismenetluses, jättis ta ennast taandamata ja sisenes seetõttu

korruptsiooniohtlikku suhtesse. Kohtu selline järeldus puudutab alates 1. aprillist 2013 kehtiva

KVS § 11 lg-s 1 sätestatud keelde. Sellised keelud ei kehtinud käsunduslepingu kehtivuse ajal ning

neid ei saa menetlusalusele isikule tagasiulatuvalt omistada.

6.7 2013. a KVS § 10 lg 1 kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes

muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. 2013. a KVS §

11 lg 1 ei keela ametiisikule tehingute tegemist, vaid sätestab keelu hiljem eelkõige sama tehingulise

suhtega seotud asjas otsuste tegemise ja toimingutes osalemise osas. Olukorras, kus Ämari lennuvälja

ja Lennuameti vahel puudus selge järelevalvealane suhe, ei olnud käsunduslepingu sõlmimine

lennuvälja käsiraamatu nõustamiseks keelatud. Kui tulevikus oleks ilmnenud, et menetlusalune isik

peab hakkama sama käsiraamatu üle tegema ka ametiülesannetest tulenevat järelevalvet, oleks

ametnik pidanud 2013. a KVS § 11 lg 1 kohaselt hoiduma sama asjaga puutumuses olevate

menetluslike otsuste või toimingute tegemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et menetlusalune isik

ei ole teinud ühtegi otsust või toimingut, mis oli seotud Ämari lennuvälja käsiraamatu

heakskiitmisega või lennuväljale sertifikaadi andmisega. On tuvastatud, et menetlusalune isik ei

osalenud Lennuameti poolt Ämari lennuvälja käsiraamatu heakskiitmise või sertifitseerimisega

seotud toimingutes ja otsustusprotsessides. Seega ei ole menetlusalune isik rikkunud kehtiva KVS §

11 lg 1 kohaseid keelde.

7. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on õige ja

põhjendatud. Väärteoprotokoll sisaldab väga põhjalikku väärteokirjeldust. Kohtuväline menetleja ja

kohus on viidanud teo kvalifitseerimisel teo toimepanemisel kehtinud korruptsioonivastase seaduse

sätetele, ühtlasi kontrollides, kas tegu on jätkuvalt karistatav 1. aprillil 2013 jõustunud

korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Menetlusalune isik rikkus vaieldamatult 1999. a KVS § 22

lg 1, sest käsiraamatu osas konsultatsioonide andmine oli üks A. Dintšenko töökohustusi, mida

tasustas Lennuamet. Lisaks sai menetlusalune isik 5400 eurot Kaitseväega sõlmitud käsunduslepingu

alusel. Ilmselgelt oli tema tegu seega vastuolus 1999. a KVS § 22 lg-ga 1.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et väärteomenetluse protokolli põhjal võib jõuda erinevate

järeldusteni küsimuses, milline menetlusaluse isiku tegevus on vastuolus ühe või teise

korruptsioonivastases seaduses ettenähtud piiranguga. Ühest küljest heidetakse A. Dintšenkole ette

korruptsioonivastase seaduse rikkumisena juba käsunduslepingu sõlmimist Kaitseväega ja selle alusel

tasu vastuvõtmist, teisalt aga osalemist Ämari lennuvälja ja käsiraamatu üle järelevalve tegemises.

Nimetatud rikkumised on erineva sisuga.

9. Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas käsunduslepingu sõlmimine ja selle alusel Kaitseväelt

tasu vastuvõtmine on käsitatav korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu

rikkumisena.

9.1 1999. a KVS § 22 lg 1 kohaselt oli ametiisikul, kes pidi tasuta osutama teenuseid või tegema

otsuseid, keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena.

Väärteoasjas on tuvastatud, et A. Dintšenko sõlmis Kaitseväega lepingu Ämari lennuvälja

käsiraamatu koostamiseks, mille alusel maksti talle 5400 eurot. Lisaks maksti talle Lennuameti

27. novembri 2012. a käskkirjaga lisatasu 350 eurot muu hulgas panuse eest Ämari lennuvälja

käsiraamatu koostamisel. Kohus tuvastas, et järelevalvesubjekti nõustamine, sh käsiraamatu

koostamisel, kuulus ametiisiku tööülesannete hulka.

9.2 Kuigi A. Dintšenko tegu vastas teo toimepanemise ajal 1999. a KVS § 22 lg-le 1, ei nähtu

väärteoprotokollist ega kohtuotsusest, millise sätte järgi on see tegu karistatav alates 1. aprillist 2013,

kui viidatud säte muutus kehtetuks. 2013. a jõustunud korruptsioonivastase seaduse seletuskirja

kohaselt on kõnealune tegu hõlmatud KarS §-ga 293 ehk pistise võtmise koosseisuga.

9.3 1999. a KVS § 22 lg 1 pidas silmas olukorda, kus ametiisik võttis raha sellise ametialase

pädevuse hulka kuuluva teo (teenuse või otsuse) eest, mida ta pidi tegema tasuta. KarS § 293 näeb

ette vastutuse selle eest, et ametiisik võtab vastu või nõustub vara või muu soodustuse lubamisega

endale või kolmandale isikule vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades

toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on

seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

Seega eeldab vastav koosseis vara või muu soodustuse vastuvõtmist või sellega nõustumist seadusega

lubatud teo eest, kusjuures oluline on teo toimepanemisel ametiisiku ametiseisundi kasutamine.

Ametialase otsuse teeb ametiisik alati ametiseisundist tulenevalt ja seda ka kasutades. Teisiti võib olla

aga teenusega. Väärteoprotokollist ega kohtuotsusest ei nähtu, et käsiraamatu koostamine või

sellekohane nõustamine eeldas A. Dintšenko poolt ametiseisundi kasutamist ehk ametialase pädevuse

rakendamist või vähemalt ametikohaga seotud ressursside kasutamist. Selle vastu räägib ka tõsiasi, et

juhul, kui see tegu nõuaks ametiseisundi kasutamist, ei oleks lennuvälja käsiraamatu koostamine

kellegi teise kui Lennuameti ametniku poolt ka mõeldav. Seadus aga sellist kohustust Lennuametile

ei pane. Sisuliselt sõlmis menetlusalune isik eraviisiliselt lepingu enda oskusteavet kasutades teenuse

osutamiseks, mis ei täida KarS § 293 kuriteokoosseisu.

10. Kohtuotsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik ka 1999. a KVS § 24 lg 1, mille kohaselt

ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või teha muid sarnase iseloomuga või huvide

konfliktiga seotud tehinguid. Väärteoprotokollist ei selgu aga üheselt, kas tehingu sõlmimise all

mõeldakse käsunduslepingu sõlmimist või järelevalvetoimingute tegemist. Samuti ei ole täpsustatud,

millist 1999. a KVS §-s 24 kirjeldatud olukordadest peetakse silmas. 1999. a KVS § 24 lg 1 kohaselt

on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide

konfliktiga seotud tehinguid. 1999. a KVS § 24 lg 2 sisaldab loetelu tehingutest iseendaga ja 1999. a

KVS § 25 määratleb huvide konflikti mõistet.

10.1 Käsunduslepingu sõlmimine ei ole käsitatav iseendaga tehtud tehinguna 1999. a KVS § 24 lg 2

mõttes, sest selles sättes esitatud loetelus peetakse silmas tehinguid, mida ametiisik teeb ametiasutuse

esindajana. Ka 1999. a KVS § 25 lg 1 kirjeldab huvide konfliktina olukorda, kus ametiisik tegutseb

tehingu sõlmimisel oma teenistuskohustuste raames. See on ka mõistetav, sest absurdne oleks väita,

et karistatav on iga tehingu või otsuse tegemine ametiisiku poolt väljaspool tema teenistuskohustusi,

kui see mõjutab oluliselt tema majandushuve. Väärteoprotokollis kirjeldatud lepingut ei sõlminud A.

Dintšenko ilmselgelt Lennuameti esindajana.

10.2 Samas saab väärteoprotokolli ja kohtuotsuse põhjal järeldada, et KVS § 24 lg 1 rikkumiseks on

peetud ka Ämari lennuväljaga seotud järelevalvetoimingutes osalemist 18. oktoobril 2012 ja

22. jaanuaril 2013. Kolleegium märgib, et järelevalvemenetluse läbiviimine ei ole käsitatav

ametiasutuse esindaja poolt tehingu tegemisena KVS § 24 lg 1 tähenduses. Järelevalvemenetluse

käigus tehtavas otsuse tegemises osalemine võib olla keelatud KVS § 25 lg 1 järgi huvide konflikti

korral, kuid selle sätte eeldusi ei ole maakohus kontrollinud. Samas nõuab viidatud säte, et tehtav

otsus mõjutaks oluliselt ametiisiku enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või temaga seotud

juriidiliste isikute majandushuve. Kohtuotsusest aga ei nähtu, mil viisil mõjutas Ämari lennuvälja

seadmete sertifitseerimise üle otsustamine menetlusaluse isiku majandushuve ja kas tegemist oli

olulise mõjuga. Muu hulgas ei ole tuvastatud, et sellest sõltunuks näiteks menetlusaluse isiku

lepingujärgne tasu lennuvälja käsiraamatu koostamise eest. Kohtuotsuses on märgitud vaid seda, et

tunnistaja A. O. ütluste kohaselt võis seadmete sertifitseerimine mõjutada ka käsiraamatu

sertifitseerimist.

10.3 A. Dintšenkole heideti 1999. a KVS § 24 lg 1 järgi ette veel järgmist. 5. veebruaril 2013 esitas

Kaitsevägi Lennuametile taotluse Ämari lennuvälja sertifitseerimiseks. Koos taotlusega esitati

Lennuametile kooskõlastamiseks Ämari lennuvälja käsiraamat. Algul määrati menetlusalune isik

käsiraamatu ülevaatamise osas tööülesande vastutavaks täitjaks. Kui seejärel selgus, et A. Dintšenko

oli seotud käsiraamatu koostamisega, siis ta kõrvaldati ülesande täitmiselt. Kolleegium leiab, et ka

siin võiks kõne alla tulla 1999. a KVS § 25 lg-s 1 ette nähtud toimingupiirangu rikkumine, kuid

esmalt vajanuks tuvastamist, kas vastava otsuse tegemine oleks oluliselt mõjutanud ametiisiku

majandushuve, ja seejärel tulnuks hinnata, mis hetkest alates oli tegemist menetlusaluse isiku poolt

toime pandud toimingupiirangu rikkumisega (otsuse tegemisega) või vähemalt selle katsega. Seda

aga ei ole tehtud.

11. Kolleegiumi hinnangul väärib äramärkimist, et 2013. a KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kohaselt on

ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või

temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust

huvist või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, ja ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust. Seotud isiku mõiste tuleneb KVS §-st 7. Kohtuotsuses ei ole selgitatud, millise

KVS § 7 punkti järgi on Kaitsevägi loetud A. Dintšenkoga seotud isikuks.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, tühistab

kriminaalkolleegium maakohtu otsuse A. Dintšenko karistamises 1999. a KVS § 22 lg 1 järgi

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja lõpetab selles osas väärteomenetluse. VTMS § 174 p 7

ja VTMS § 175 p 1 alusel tühistab kolleegium maakohtu otsuse A. Dintšenko karistamises 1999. a

KVS § 24 lg 1 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja saadab väärteoasja selles osas

maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.

13. Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada A. Dintšenkole seoses väärteomenetlusega

valitud kaitsjale makstud tasu 1596 eurot. Kaitsja taotlus hüvitada maakohtu menetluses makstud tasu

tuleb hüvitada VTMS § 23 alusel osaliselt, kuna ka väärteomenetlus lõpetatakse osaliselt. Kolleegium

peab mõistlikuks hüvitada kaitsja tasu pooles ulatuses, s.o 798 eurot. Kaitsja taotlus

kassatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamiseks 1339 euro 20 sendi ulatuses tuleb rahuldada.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Kolleegiumi hinnangul olid tehtud toimingud A. Dintšenko kaitseõiguse teostamiseks vajalikud

ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna

Riigikohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks,

tuleb valitud kaitsjale makstud tasu KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt A. Dintšenko kasuks

välja mõista.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi