3-2-1-11-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-11-14

Määruse kuupäev

Tartu, 11. aprill 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu hagi Eesti Vabariigi vastu

lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

29 502 euro 90 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-16590

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Eesti Vabariigi

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (registrikood

80083498), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), esindaja

Merle Vilu

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-16590 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada nii Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kui ka Eesti Vabariigi määruskaebus

osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo Tamar OÜ-le (konto nr 221028887259, Swedbank AS) Eesti

Sõjahaudade Hoolde Liidu määruskaebuselt 21. oktoobril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (hageja) esitas 25. aprillil 2012 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi

(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada lepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 29 502 eurot 90 senti ja viivise.

Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2013. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 12. juulil 2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud 6678 eurot.

3. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles leidis, et

kõik õigusabikulud ei ole põhjendatud. Hagiavalduse ettevalmistamisele ja selle koostamisele

kulunud ajast on põhjendatud 4 tundi 8 tunni asemel, hagi käiguta jätmise määrusega tutvumisele ja

puuduste kõrvaldamise ja menetlusabi taotluse koostamisele kulunud ajast on põhjendatud 1 tund

2 tunni asemel, arvamuste, seisukohtade ja hagi täpsustuste koostamisele kulunud ajast on

põhjendatud 5,5 tundi 11,5 tunni asemel ning kostja 20. märtsi 2013. a seisukohaga tutvumiseks

kulunud ajast on põhjendatud 1 tund 2 tunni asemel.

4. Harju Maakohus rahuldas 19. augusti 2013. a määrusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 5261 eurot.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud riigilõivu 425 euro tasumist, tegemist on põhjendatud

kuluga ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse ettevalmistamisele ning koostamisele on

aega kulunud kokku 8 tundi. Kuna hagiavaldus on 8 lehekülge pikk ning fondi suurus tavapärasest

suurem, ei tohiks sellise hagi koostamine sedavõrd palju aega võtta. Võttes arvesse asjaolu, et hagi

koostajaks oli vandeadvokaat, kes varem oli sarnase sisuga kaebusega ka halduskohtu poole

pöördunud, on hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ja menetlusabi

taotluse koostamise ajakuluks on märgitud 2 tundi. Kuna puuduste kõrvaldamise dokument on lühem

kui 1 lehekülg ning menetlusabi taotluse blanketi täitmine ei ole eriti keeruline, ei ole neile

toimingutele kulunud 2 tundi põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on 1 tund.

Hageja esindaja on kulutanud 18. veebruari 2013. a istungiks ettevalmistamiseks ja sellel

osalemiseks, hageja seadusliku esindaja ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks kokku 6 tundi.

Istungiprotokolli kohaselt kestis istung 3 tundi. Istungiks valmistumiseks kulunud aeg on

põhjendamatult pikk. Arvestades asjaolu, et põhijoontes olid esindajale kõik asjaolud teada, ei olnud

põhjendatud istungiks ettevalmistamiseks kulutada rohkem kui ca 1 tund. Hageja menetluskulude

nimekirjast nähtub, et 8. aprillil 2013 on kulutatud 2,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning

sellel osalemiseks. Istungiprotokolli kohaselt kestis istung 0,75 tundi. Arvestades istungi pikkust, on

nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi.

Hageja avaldusest nähtub, et märkimisväärne osa ajast on kulutatud erinevatele kliendiga

kohtumistele, nõupidamistele ja selgitustele. Advokaadid ja klient võivad kohtuda omavahel nii palju,

kui nad seda parasjagu põhjendatuks peavad, kuid see ei tähenda, et kõik sellest tekkinud kulud

oleksid vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu tuleb vähendada ka arves näidatud 19. oktoobri 2012. a

kostja vastusega ja tõenditega tutvumisele, kliendile selgitamisele ja nõupidamisele kulunud aega

2 tunnini.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja 20. märtsi 2013. a seisukoha analüüsimiseks on

kulunud aega 2 tundi. Arvestades selle dokumendi mahtu, on põhjendatud ajakuluks 1 tund.

Muus osas on hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg põhjendatud, kuna pooled on

tsiviilasja menetluses esitanud mitmeid kirjalikke õigusdokumente ja toimunud on kohtuistungeid.

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nähtub, et hageja esindaja töötunni

maksumuseks 2012. aastal oli 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) ning 2013. aastal 140 eurot

(koos käibemaksuga 168 eurot). Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks 2013. aastal tehtud

menetlustoiminguid tasustama oluliselt kallimalt kui 2012. aastal tehtud menetlustoiminguid. Kui

pooltevahelises lepingulises suhtes selliseks hinnamuutuseks mõistlikud põhjendused ka

eksisteerivad, ei tähenda see, et menetluskulude väljamõistmisel peaks vastaspool maksma kinni

õigusabiteenuse märgatavaid hinnavahesid sisuliselt ühe ja sama teenuse eest. Seega tuleb 2013. aasta

vajalike ja põhjendatud kulude osas rakendada sama tunnitasu nagu 2012. aastal. Kokku on kostja

õigusabikulud põhjendatud mahus 31 tundi, mille maksumus on hageja esindaja tunnihinnast lähtudes

4836 eurot (koos käibemaksuga).

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle osaliselt tühistada ja teha

uus määrus, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult.

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. oktoobri 2013. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas

osaliselt maakohtu määruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 984 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et kostja ei vaidlustanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, mis

on kajastatud arve nr 096 p-des 4, 7 ja 13 ajakuluga kokku 12,5 tundi. Maakohus on vähendanud

nendeks toiminguteks kulutatud aega 5 tunni võrra, pidades vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks

kokku 7 tundi. Samas ei sisalda maakohtu määrus põhjendust, mis võimaldaks järeldada, et

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selles osas selgelt põhjendamatu. Arvestades

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 teises lauses sätestatut, tuleb seega viidatud

punktides kirjeldatud toimingute eest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 12,5 tundi.

Arve p-s 10 märgitud ajakulu 2 tundi (kostja 20. märtsi 2013. a seisukohaga tutvumine ja selle

analüüs) on kostja vaidlustanud 1 tunni ulatuses, kuid ei ole põhjendanud, miks peab ta seda ajakulu

ebaproportsionaalseks. Maakohus on kostjaga nõustunud, põhjendades seda üksnes nimetatud

dokumendi mahuga. Ringkonnakohus leidis, et rohkem kui 4-leheküljelise sisulisi põhjendusi

sisaldava dokumendiga tutvumisele on põhjendatud kulutada 2 tundi. Seega võrreldes maakohtu

määrusega tuleb täiendavalt arvestada 1 tunniga.

Nõustuda ei saa ka maakohtu põhjendusega, nagu ei võiks advokaadi tunnitasu suurus juba iseenesest

ajas muutuda. Inflatsiooni olemasolu ja hindade tõus ajas on üldteadaolev asjaolu ning juba ainuüksi

sellega on ka tunnitasu mõningane tõus põhjendatud. Kostja ei ole vastuväidetes õigusabi hinda

vaidlustanud, maakohtu määruses ei sisaldu põhjendust, mille põhjal võiks järeldada, et ca 7%-line

hinnatõus 2013. aastal, võrreldes eelmise aastaga (130 eurolt 140 eurole), on selgelt põhjendamatu

(TsMS § 175 lg 1 teine lause).

Ülejäänud osas ei anna määruskaebus alust määruse tühistamiseks. Seega tuleb lugeda põhjendatuks

hagejale õigusabi osutamine kokku 37 tunni ulatuses, suurendades vajalikku ja põhjendatud ajakulu

maakohtu määruse seisukohtadega võrreldes 6 tunni võrra. Kuna sellest 2 tunni hind (arve p 4) oli

130 eurot ja 4 tunni hind (arve p-d 7, 10 ja 13) oli 140 eurot, siis tuleb kostjal hagejale täiendavalt

hüvitada koos käibemaksuga 984 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle osaliselt tühistada

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 6485 eurot.

Hageja leiab, et ringkonnakohus tegi määruses arvutusvea. Ringkonnakohus on küll nõustunud

hagejaga, et tunnitasu suurendamine oli põhjendatud, kuid ei ole sellest lähtudes kogu menetluskulu

ümber arvutanud. Arvestades alates 1. jaanuarist 2013 põhjendatud tunnitasu suuruseks 140 eurot

(168 eurot koos käibemaksuga), on ringkonnakohus jätnud kokku 20 tunni eest välja mõistmata

240 eurot.

9. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta

jõusse maakohtu määrus. Kostja leiab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt ei ole kohus menetluskulude

põhjendatuse kontrollimisel seotud esitatud vastuväitega, vaid on õigustatud omal algatusel

menetluskulude põhjendatust kontrollima. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on põhjendanud, miks ta pidas hageja esindajakulu osaliselt

ebavajalikuks.

10. Pooled vaidlesid teineteise määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Nii hageja kui ka kostja määruskaebus tuleb

osaliselt rahuldada.

12. Kolleegium käsitleb esmalt kostja määruskaebust. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei

olnud menetluskulude kindlaksmääramisel seotud kostja vastuväidetega, vaid pidi esindajakulude

põhjendatust ja vajalikkust omal algatusel kontrollima. Ringkonnakohus kohaldas ekslikult alates

1. jaanuarist 2013 kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni, millest tulenevalt leidis, et maakohus võis

kontrollida hageja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust üksnes osas, milles kostja esitas

vastuväite või milles need olid selgelt põhjendamatud. Kolleegium jääb 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas

nr 3-2-1-107-13 tehtud määruse p-s 14 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt saab alates

1. jaanuarist 2013 kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni kohaldada üksnes nendes asjades, milles

hagi on esitatud pärast seda kuupäeva. Praeguses asjas on hagi esitatud enne 1. jaanuari 2013,

mistõttu tuli asjas kohaldada enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, mille kohaselt peab

kohus kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest. Seetõttu

tuleb saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks, lähtudes enne 1. jaanuari 2013 kehtinud

TsMS § 175 lg-st 1.

13. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu lähenemine ei olnuks õige ka juhul, kui asja tulnuks

lahendada pärast 1. jaanuari 2013 kehtiva TsMS § 175 lg 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel

tuleb arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175

lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid

siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

107-13, p 15).

14. Hageja esitas samuti ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja tugines sellele, et

ringkonnakohus on küll erinevalt maakohtust pidanud põhjendatuks alates 1. jaanuarist 2013 hageja

esindaja tunnitasu 140 eurot, kuid ei ole sellest lähtudes kogu esindajatasu ümber arvutanud.

Kolleegium nõustub selle väitega. Ringkonnakohus on lähtunud väljamõistetava esindajatasu

arvutamisel 140 euro suurusest tunnitasust üksnes nende esindaja töötundide osas, mida

ringkonnakohus luges täiendavalt võrreldes maakohtuga põhjendatuks. Samas ei arvutanud

ringkonnakohus esindajatasu ümber nende töötundide osas, mida juba maakohus oli põhjendatuks

pidanud. Kuivõrd aga kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu saadetakse asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, ei ole kolleegiumil võimalik endal seda viga parandada,

vaid esindajatasu suurus tuleb arvutada asja uuel lahendamisel, lähtudes sellest, millise tunnitasu loeb

ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks.

15. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu, tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kostja oli TsMS § 145 alusel kautsjoni tasumisest

vabastatud.

16. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu