3-3-1-16-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-16-14

Otsuse kuupäev

10. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Linnamäe Lihatööstus (endine ärinimi AS Linpet) kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

30. novembri 2011. a käskkirja nr 13-6/2664 ja 13. jaanuari

2012. a vaideotsuse nr 13-4/16 tühistamiseks ning kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-12-142

Menetluse alus Riigikohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2013. a otsuse resolutsioon haldusasjas

nr 3-12-142, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Linnamäe Lihatööstus (endine ärinimi AS Linpet) on spetsialiseerunud ulukilihatoodete

valmistamisele. Ta esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllu-

majandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse

taotluse nr 160011780130, milles taotles toetust, et osta ja paigaldada automaatne pakkimisliin,

horisontaalne Flowpack süsteem, kutter vorstimassi peenestamiseks ja valmistamiseks koos segamis-

funktsiooniga, jahutussüsteemi seadmed, toiduainete käitlemiseks vajalik tarkvara ning info- ja

sidetehnoloogiline seade, termoprinter ning auruküttega keedukatel.

2. PRIA peadirektor jättis 30. novembri 2011. a käskkirjaga nr 13-6/2664 rahuldamata kaebaja

investeeringutoetuse taotluse, kuna see sai hindamisel 24 punkti. Taotluse rahuldamata jätmise alu-

seks olid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 2, § 60

lg 5 p 2 ja § 62 lg 2 p 3 ning põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 "Põllumajandus-

toodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 13 lg-d 2 ja 4. Käskkirja kohaselt

on põllumajandusministri 11. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 129 eraldatud määruse nr 85 nõuetele

vastavate investeeringuprojektide toetamiseks kokku 8 522 619 eurot ning PRIA-le esitatud taotluste

rahastamise summa ületab eelarvet. Seetõttu korraldas PRIA määruse nr 85 § 12 lg 1 alusel taotluste

hindamise määruse lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumide järgi ning koostas hindamistulemuste

põhjal taotluste paremusjärjestuse. Nõuetele mittevastavad taotlused arvati paremusjärjestusest välja.

Eraldatud eelarvevahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlustest viimasena järjekohale nr 16

kvalifitseerunud taotlejale, kelle punktisumma on 25, ning kõik taotlused, mille hindepunktide

summa jäi väiksemaks kui 25, tuleb jätta rahuldamata.

3. Kaebaja esitas PRIA-le vaide, mille PRIA peadirektor jättis 13. jaanuari 2012. a vaideotsusega

nr 13-4/16 rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) määruse nr 85 lisa 4 veerud 5.1 ja 5.3 näevad ette hindepunktide andmise investeeringu innovaati-

lisuse eest, kui soovitakse võtta kasutusele ettevõtte jaoks uut tehnoloogiat ning hakatakse tootma

suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. AS Linpet taotluses ei ole üksikasjalikke

selgitusi vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste kohta;

2) esitatud äriplaani kohaselt on investeeringu kaasabil toodetav lihamass peenem ja ühtlasem ning

pakend kvaliteetsem. Tegu ei ole uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga, vaid sisuliselt

samalaadse tegevusega, mis toimub ka praegu. Taotleja soovib jätkata varasemat tegevust – vorstide,

lihasegude ja konservide tootmist –, tootes samu tooteid peenemast ja ühtlasemast lihamassist;

3) vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK)

otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-06).

4. AS Linpet esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA peadirektori 30. novembri 2011. a

käskkirja ja 13. jaanuari 2012. a vaideotsuse tühistamist. Lisaks palus kaebaja kohustada PRIA-t

rahuldama kaebaja taotlust 30 päeva jooksul ning määrata trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise

otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1) kaebaja oleks pidanud saama hindamiskriteeriumi 5.1 "Võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus

tehnoloogia" eest 3 punkti ja hindamiskriteeriumi 5.3 "Hakatakse tootma suurema töötlemisastmega,

lõpptarbijale suunatud tooteid" eest 5 punkti. Taotluses märgitu kohaselt võtab kaebaja kasutusele uue

kutteri, mis tõstab tootlikkust 40% ja lubab tulla uute toodetega turule, sest teeb lihamassi varasemast

peenemaks ja ühtlasemaks; uue katla, mis mahutab varasema 100 l asemel 300 l, ja uued

pakkeseadmed, mis mõlemad parandavad hügieenitingimusi ja pikendavad toodete säilivusaega. Uue

pakkeseadmega pakitakse vorstid automaatselt (seni pakiti käsitsi) ning uus tehnoloogia võimaldab

tulla turule Baltimaades ainulaadse tootega (toores jahutatud ulukiliha). Kasutusele võetakse ka uus

tarkvarasüsteem;

2) uued seadmed ja tarkvara, mis muudavad tootmise efektiivsemaks, on kaebaja jaoks uus tehno-

loogia. Lisaks puudusid tal varem üldse vorsti pakkeseadmed;

3) uus kutter suurendab toodete töötlemisastet, võimaldades tulla turule uute toodetega. Pakke-

seadmed pikendavad vorsti töötlemisahelat (varem lõppes töötlemisahel vorsti valmimisega, paken-

damine toimus eraldi käsitsi). Pakkeseadmes töödeldakse tooteid gaasiga, mis pikendab nende

säilivust.

5. PRIA vaidles kaebusele vastu, esitades järgmised vastuväited:

1) kaebaja taotluses puudusid üksikasjalikud selgitused vana ja uue tehnoloogia erinevuste kohta.

Kaebaja kirjutab äriplaanis, et investeeringu kaasabil on toodetav lihamass peenem ja ühtlasem ning

tooted pakendatakse kvaliteetsemalt, samuti loetleb erinevad uued seadmed. Ka kohtule esitatud

kaebuses ei ole kaebaja sisuliselt selgitanud, milles seisneb kasutusele võetav uus tehnoloogia ning

milliseid suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid hakatakse tootma;

2) tegemist ei ole uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuga, vaid sisuliselt samalaadse tege-

vusega, mis toimub ka praegu. Varasemaga võrreldes samasuguse, kuid nüüdisaegsema ja võime-

kama mudeli ostmine ei ole käsitatav innovaatilisena. Peenemast ja ühtlasemast lihamassist hakatakse

tootma sarnaseid tooteid kui praegu. Seega ei ole tegemist senisest suurema töötlemisastmega

toodanguga;

3) kaebaja nõue kohustada PRIA-t rahuldama taotlust 30 päeva jooksul ning määrata trahv iga taot-

luse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest on alusetu ja põhjendamatu.

6. Arvamuse andmiseks kaasatud Põllumajandusministeerium selgitas, et kriteeriumi 5.1 kohaselt

käsitatakse investeeringut innovaatilisena, kui selle tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks

uus tehnoloogia. Olemasoleva seadme vahetamist nüüdisaegsema vastu ei saa lugeda piisavaks, kui

sellega ei kaasne seni kasutatud tehnoloogiliste võtete (tootmismenetluse) muutust. Kriteeriumile 5.3

vastamiseks peaks tootmismenetlusse lisanduma tehnoloogiline võte, mis toob kaasa selle, et uus

toode poleks edasist töötlemist vajav tooraine, vaid lõpptarbija saaks seda kasutada. Neile tingimus-

tele ei vasta see, kui varem kasutatud võtet tehakse suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt ja

automatiseeritult ning toote kasutamise otstarve sellest ei muutu.

7. Tartu Halduskohus rahuldas otsusega haldusasjas nr 3-12-142 kaebuse osaliselt, tühistas PRIA

käskkirja kaebajat puudutavas osas ja vaideotsuse ning tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata taotlus

uuesti läbi. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised:

1) vaidlustatud käskkirjas pole välja toodud, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel sai kaebaja kokku

24 hindepunkti. Seda ei ole esitatud ka vaide- ega kohtumenetluses. Seega pole kohtul võimalik

hinnata, kas ja milliste kriteeriumide alusel kaebajale hindepunktid anti või tulnuks anda;

2) määruse nr 85 seletuskirjas on antud selgitus, et tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise

all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ

asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

ühisturuga kokkusobivaks, art 2 p 11 tähenduses ehk investeerimist tehnoloogiasiirdesse

patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Kui

PRIA arvates polnud kaebaja taotlust piisava täpsusega põhjendanud, oli PRIA-l võimalus lasta

kaebajal seda täiendavalt teha (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). PRIA seisukoht uue

tehnoloogia puudumise kohta ei ole veenev – puudub põhjendus, miks uute seadmete toomisega ette-

võitlusesse ei kaasne ka uue tehnoloogia ettevõtlusesse toomine. See peaks selguma haldusaktist;

3) määruse nr 85 selgituse kohaselt võrreldakse kriteeriumi 5.3 hindamisel kavandatava investeeringu

järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava

investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Kriteerium 5.3 ei näe punktide andmist ette

ainult uute toodete tootmise korral, vaid toota tuleb suurema töötlemisastmega toodet, kusjuures

töötlemisahel peab pikenema. Hindamisel ei saa aluseks võtta uue tehnoloogia kasutamist, mis on

eraldi hinnatav. Kaebaja on selgitanud, et uue kutri kasutuselevõtuga, pakendamise automatiseeri-

misega ja gaasi kasutuselevõtuga pikeneb toote töötlemisahel ja suureneb töötlemisaste;

4) käskkirjas pole välja toodud, milliste kriteeriumide osas on taotleja punkte saanud. Kohut ei veena

ka vaideotsuses toodud lühike põhjendus ega kohtumenetluses esitatud selgitused, et vastustaja on

kriteeriumide 5.1 ja 5.3 puhul arvestanud kõiki asjaolusid ning jõudnud ainuõigele otsusele. Seetõttu

tuleb vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus tühistada;

5) otsuse tegemine, kas, kellele ja millises ulatuses toetust määratakse, on PRIA pädevuses ning

kohus ei saa talle konkreetset ettekirjutust teha. Rahuldamata jääb kaebaja taotlus määrata trahv, kuna

sellist õigust kohtule antud ei ole.

8. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega

tühistati PRIA peadirektori käskkiri, ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis otsusega haldusasjas nr 3-12-142 PRIA apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjen-

dustega ega pidanud vajalikuks neid korrata ning vastuseks apellatsioonkaebusele leidis järgmist:

1) PRIA käskkiri ei vasta RKHK otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 p-s 15 esitatud tingimustele.

Lahendis on viidatud sõnaselgelt haldusakti üldisele põhjendamiskohustusele (p-d 13–14). Ka

ühestki õigusaktist ei tulene erisust HMS §-st 56 tulenevast põhjendamiskohustusest. ELÜPS § 1

lg 2 sätestab haldusmenetluse kohta reservatsiooni juhtudeks, mis tulenevad EL õigusaktidest või

ELÜPS-st. ELÜPS §-d 59–62, mis käsitlevad menetlust, ei reguleeri haldusakti põhjendamise

kohustust. Erisusi ei tulene ka ühestki EL õigusaktist. Põhjendamiskohustust ei saa HMS-st erinevalt

reguleerida ka määrus nr 85, kuna tegemist on seadusest alamal seisva õigusaktiga, mis peab olema

seadusega kooskõlas;

2) praegusel juhul ei esine haldusasja nr 3-3-1-77-12 aluseks olnud erilist olukorda, kus toetuse

määramise menetlus on kaheastmeline. Praeguses asjas on hindamismenetlus üheastmeline;

3) vaidlustatud käskkirjas on viidatud paremusjärjestuse tabelile, kuid pole viidet dokumendile, kust

kaebaja võinuks aru saada, miks tema taotlus sai 24 punkti. Punktisumma moodustamine ei kujuta

endast haldusorgani kontrollivaba hindamisruumi. Kuna sellist viidet pole, ei vasta käskkiri HMS

§ 56 lg 1 teise lause ega lg-te 2 ja 3 nõuetele;

4) kaebaja taotlus mahub "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" meetme 1.6 alameetme 1.6.1 raami-

desse, samuti vastab määruse nr 85 §-dele 3–5. Määruse nr 85 lisa 2 lõpus on selgitused. Tabeli 4a

p 3.5 juures on viitenumber 8, mille teksti kohaselt on vaja põhjendada real 3.5 innovaatiliste ees-

märkide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juures lisapunktide määramise õigusta-

tust. Tegemist ei ole tavakasutaja jaoks ülemäära arusaadava ega õigusselge regulatsiooniga. Samuti

ei tohi tabeli selgitused kaugeneda seaduse ja määruse enda sätetest. Kohtu hinnangul on kaebaja

taotlust esitades põhjendatult lähtunud määruse nr 85 tekstist. Määruse lisa 2 lõpus olev selgitus läheb

määruse tekstist kaugemale, kuna innovaatiliste eesmärkide olemasolu põhjendamise ja täpsema

käsitlemise nõue ei tulene määruse §-dest 3–5 ega ka ühestki muust määruse sättest, vaid on tuletatav

üksnes kaudselt lisade 2 ja 4 koosmõjust pärast nende põhjalikku analüüsimist. Sellises olukorras ei

pruugi ka juriidiliselt haritud isikule olla mõistliku pingutuseta selge, milliseid nõudeid peab taotleja

täitma. Seega, kui PRIA arvates ei vastanud taotlus nõuetele, kuigi see vastab eesmärkide

kirjeldamise osas määruse nr 85 §-dele 3–5, tulnuks anda kaebajale võimalus puudused kõrvaldada.

Ebaselge regulatsiooni korral lasub haldusorganil uurimispõhimõttest tulenev kohustus selgitada välja

juhtumi asjaolud, sh anda taotlejale võimalus taotluse täpsustamiseks. Riigikohus on PRIA menetluse

kontekstis märkinud, et kui toetuste eest vastutav rakendusüksus kahtleb toetustaotluse vastavuses EL

õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis; taotlejal peab olema võimalus anda

probleemsemate seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid (RKHK otsus

haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 21);

5) Euroopa Komisjoni heakskiidetud "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" meetme 1.6 alameetme

1.6.1 kohaselt tuleb pidada piisavaks, kui on täidetud vähemalt üks neljast meetme eesmärgist, millest

innovatsioon on kajastatud vaid esimeses ja sedagi seostatuna lõpptoodangu, mitte tehnoloogiaga.

Kaebaja selgitused vastavad kõigile alameetme 1.6.1 eesmärkidele;

6) taotlus on kooskõlas ka määrusega nr 85. Toetuse määramise aluseks tuleb pidada määruse § 2–6,

kuid PRIA on tuginenud taotluse rahuldamata jätmisel määruse lisas 4 toodud hindamis-

kriteeriumidele 5.1 ja 5.3. Määruse §-des 2–6 ei ole viidet lisale 4, sellele on viidatud üksnes

hindamismenetlust käsitlevas §-s 12. Hindamiskriteeriumid peavad tulenema taotlusele kehtestatud

sisulistest nõuetest või vähemalt nendele vastama. Puudus on siiski normitehnilise iseloomuga ja

tõlgendamise teel ületatav. Probleem on ka selles, et innovaatilisuse nõude jaoks on määruse nr 85

§-des 2–6 ja "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" meetme 1.6 alameetmes 1.6.1 keeruline alust

leida. Seega tuleb kriteeriume 5.1 ja 5.3 tõlgendada koosmõjus eeltoodud normidega. Taotlus vastab

määruse nr 85 § 3 lg 1 p-le 1, § 4 lg 1 p-dele 1, 3, 4 ja 5 ning maaelu arengukava alameetme 1.6.1

eesmärkidele. Ei esine ka määruse § 5 lg 4 p-st 10 tulenevat välistavat tunnust (lihtsa asendus-

investeeringu kulud pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist). Norme koosmõjus tõlgen-

dades saab innovaatilisuse eest anda 0 punkti vaid siis, kui tegemist on lihtsa asendusinvesteeringu

või suisa tehnoloogilise vähikäiguga. Praegusel juhul on aga tegu nii lisandväärtuse loomise, toote

kvaliteedi kui ka tootmisefektiivsuse tõstmisega. Seetõttu peab kaebaja määruse nr 85 lisa 4

kriteeriumide 5.1 ja 5.3 eest punkte saama – kui palju, peab hindama PRIA.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. PRIA esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja halduskohtu

otsuse osas, millega tühistati PRIA peadirektori käskkiri, ning jätta AS Linpet kaebus täies ulatuses

rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) vaidlustatud haldusakt vastab RKHK otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 esitatud miinimum-

nõuetele. Haldusakti põhimotiiv on preambulas kirjas – eelarvevahendeid jätkus taotlejatele, kelle

punktisumma oli 25 või rohkem. Lisaks on aktis viide veebilehele, kus on välja toodud taotlejate

punktisummad;

2) kaebaja vaidlustab taotluse sisulist hindamist, mitte menetluskorra rikkumist, kaalumisreeglite

järgimata jätmist või põhjendamiskohustuse mittetäitmist. Seega väljusid kohtud kaebuse raamidest;

3) selle toetusliigi puhul, sarnaselt haldusasjas nr 3-3-1-77-12 käsitletuga, annab hindamiskomisjon

taotlustele hindepunkte, mille alusel moodustatakse taotlejatest paremusjärjekord, mis kinnitatakse

PRIA aktiga. Pole sisulist vahet, kas hindamiskomisjon on maavalitsuse või PRIA juures;

4) "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" kohaselt on üks alameetme 1.6.1 eesmärkidest innovaati-

liste investeeringute soodustamine. Määruse nr 85 lisa 4 p-s 5 on loetletud kriteeriumid, mille alusel

hinnatakse investeeringu innovaatilisust, sh kriteeriumid 5.1 ja 5.3. Määruse seletuskirjast § 3 kohta

tuleneb, kuidas mõista terminit "tehnoloogia" määruse tähenduses. Silmas peetakse investeeringut

immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses. Määruse nr 85

lisas 4 on kriteeriumi 5.3 kohta selgitus, et hindepunktide andmisel võrreldakse kavandatava inves-

teeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega ning taotleja peab pikendama töötlemisahelat.

Seega on selge reeglistik olemas;

5) RKHK otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-08 on öeldud, et kohus ei saa kontrollida haldusorgani

hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust. Sellegipoolest esitab PRIA seisukohad ka

otsuse sisulise põhjendatuse kohta. Kaebaja soovib soetada olemasolevate seadmete asemele uued

samalaadsed, kuid tootlikumad seadmed. Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga oleks tegemist, kui

muutuksid ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Samuti ei hakata tootma suurema

töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Taotleja kavatseb jätkata varasemaga sarnaste

toodete tootmist. Töötlemisahel ei pikene;

6) taotluste hindamine pole seotud määruse nr 85 §-dega 2–6. Need sätted käsitlevad eelkõige nõu-

deid toetuse saaja, toetatavate tegevuste, kulude abikõlbulikkuse ja hinnapakkumiste kohta. Sätteid ei

saa üks-ühele üle võtta hindamiskriteeriumide sisustamiseks. Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi

puudub hindamiskomisjoni tegevusel sisuline mõte, sest mistahes uue seadme soetamisel võib väita,

et see vastab mõnele määruse nr 85 §-s 4 toodud nõudele, ning taotlejal on automaatselt õigus saada

punkte kõigi kriteeriumide eest;

7) kohtud on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikas esitatud seisukohad. Taotlejal ei ole subjek-

tiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö eba-

mõistlikult keeruliseks.

11. Põllumajandusministeerium esitas Riigikohtule järgmised selgitused:

1) maaelu arengu investeeringutoetuse taotluste menetlemine on üldjuhul kaheastmeline: nõuetele

vastavuse kontrollimine (ELÜPS § 59 lg 3) ja taotluste hindamine (ELÜPS § 60 lg 1). Taotlusi ei

hinnata, kui toetuse liigi või toetatava tegevuse rahastamise eelarve piires on võimalik rahuldada kõik

nõuetele vastavad taotlused (ELÜPS § 60 lg 4). Kui taotlus ei vasta nõuetele, jäetakse see

rahuldamata. Hindamistulemuste puhul aga sõltub taotluse rahuldamine kohast paremusjärjestuses

(ELÜPS § 60 lg 5 p 2). Ringkonnakohus ei ole eristanud taotluse nõuetelevastavust ja taotluste

hindamiskriteeriume;

2) innovaatilisus ei kuulu toetuse saamise nõuete hulka, küll aga on see üks kriteeriume, mille eest on

võimalik saada hindepunkte – st on eelistuseks taotluste hindamisel. Selles on võimalik kõigil

taotlejatel veenduda määruse nr 85 § 12 ja lisa 4 alusel;

3) innovatsioon on EL autonoomne mõiste, mis on avatud raamistiku teaduse ja arendustegevuse

kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) p-s 2.2 (i).

12. AS Linnamäe Lihatööstus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta haldus- ja

ringkonnakohtu otsused muutmata. Kaebaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, nõustub

ringkonnakohtu põhjendustega ning leiab, et kohtud ei väljunud asja lahendamisel kaebuse raamidest.

Kassatsioonimenetluse kulud palub kaebaja jätta PRIA kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus asus seisukohale, et PRIA otsus on õigusvastane nii põhjendamispuuduste,

HMS § 6 rikkumise kui ka materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. PRIA vaidleb kõigile neile

seisukohtadele vastu.

14. PRIA hinnangul väljusid kohtud kaebuse raamest, kuna kaebaja ei vaidlustanud menetluskorra

rikkumist ega põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldab kohus

õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus

(HKMS § 41 lg 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt ka RKHK otsused haldusasjades nr 3-3-1-52-

11, p 15, ja 3-3-1-53-11, p 18).

15. Kolleegium käsitleb kõigepealt PRIA põhjendamiskohustuse täitmist (I), seejärel HMS § 6

võimalikku rikkumist (II), siis võtab seisukoha vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse sisulise õigus-

pärasuse kohta (III) ning lõpuks lahendab kassatsioonkaebuse ja menetlusosaliste taotlused (IV).

I

16. Ringkonnakohus leidis, et kuigi vaidlustatud käskkirjas oli viidatud paremusjärjestuse tabelile

ning märgitud, et toetust said taotlejad, kelle taotlus sai vähemalt 25 hindepunkti, tulnuks käskkirjas

vähemalt viidata ka dokumendile, kust kaebaja võinuks aru saada, miks tema taotlus sai 24 punkti.

Kohus märkis, et ühestki õigusaktist ei tulene PRIA otsustele erisust HMS §-s 56 sätestatud

põhjendamiskohustusest ning et punktisumma moodustamine ei kujuta endast haldusorgani

kontrollivaba hindamisruumi. Ringkonnakohus viitas RKHK otsuse haldusasjas nr 3-3-1-93-06

p-dele 13–14 ja järeldas, et ka Riigikohus on lisaks sama otsuse p-s 15 toodud asjaoludele oluliseks

pidanud, et PRIA järgiks haldusakti üldist põhjendamiskohustust.

17. Iseenesest on õige, et ei ELÜPS §-d 59–62 ega ka põllumajandusministri 27. juuli 2010. a

määrus nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" ei

sätesta erisusi haldusakti põhjendamise kohustusest. Kolleegium on siiski seisukohal, et ringkonna-

kohtu järeldused varasemast Riigikohtu praktikast on ekslikud.

18. Riigikohtu otsuse mõte haldusasjas nr 3-3-1-93-06 on, et käskkiri on piisavalt põhjendatud, kui

see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat,

kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Seda tõlgendust toetab

RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p-d 16–18), kus kolleegium põhjendas piiratud

põhjendamiskohustust sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline

põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord

muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus

esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1). Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hinde-

punktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada, nagu seda on praeguses asjas ka tehtud (vt ka RKHK

otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-09, p 15).

19. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et praegune asi erineb haldusasjast nr 3-3-1-77-12, kuna

viidatud asjas oli toetuse määramise menetlus kaheastmeline, siin aga üheastmeline. Ka praegusel

juhul nägid nii seadus kui ka seda täpsustav määrus nr 85 eraldi menetlusetappidena ette taotluste

nõuetelevastavuse kontrollimise ning hindamismenetluse ja paremusjärjestuse koostamise.

ELÜPS § 59 lg 3 alusel kontrollib PRIA taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse vastavust nõuetele

esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja

andmekogude alusel. Sama sätestab määruse nr 85 § 11 lg 1. ELÜPS § 60 lg 1 kohaselt hindab

nõuetele vastavaid taotlusi ELÜPS § 60 lg 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel Põllumajandusministeerium, PRIA, maavanem, nõukogu määruse (EÜ)

nr 1698/2005 artiklis 62 nimetatud kohalik tegevusgrupp või ELÜPS § 57 lg 4 alusel PRIA-ga

halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust. Määruse nr 85 § 12 lg 1

vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsioon sätestas, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise

summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 4

sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt.

20. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et vaidlusalune käskkiri vastab väljakujunenud

kohtupraktikas esitatud põhjendamisnõuetele ning on seetõttu piisavalt põhjendatud.

II

21. Üks vaideotsuse põhjendustest on, et kaebaja taotluses puudusid üksikasjalikud selgitused vana

tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste kohta. Ringkonnakohus leidis, et kui vastus-

taja arvates ei vastanud taotlus nõuetele, tulnuks anda kaebajale võimalus puudused kõrvaldada. Seda

põhjendas kohus asjaoluga, et määruse nr 85 regulatsioon ei ole piisavalt selge, et taotleja pidanuks

aru saama üksikasjalike selgituste esitamise vajadusest.

22. HMS § 6 sätestab uurimispõhimõtte – haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas

asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.

Haldusorgani kohustuse anda taotlejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks avalduses näeb ette HMS

§ 15. Ka ELÜPS § 59 lg 4 sätestab, et PRIA peab andma taotlejale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks juhul, kui taotluses on ilmsed ebatäpsused. Praegusel juhul ei olnud aga tegemist

ilmse ebatäpsusega, vaid pigem PRIA hinnanguga, et taotlust ei ole piisavalt põhjendatud ja seetõttu

ei saa anda punkte hindamiskriteeriumi 5.1 eest.

23. Kolleegium märgib, et arvestades ELÜPS §-de 59–62 alusel toimuva menetluse iseloomu

(taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et

taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub PRIA-l üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt

lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on PRIA hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida

eelkõige juhul, kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel vea (vt ELÜPS § 59

lg 4). Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru

saada, milliseid andmeid on vaja esitada. Lisaks on Riigikohus varasemas praktikas (RKHK otsus

haldusasjas nr 3-3-1-80-06) leidnud, et PRIA peab taotlejalt küsima täiendavaid andmeid, kui ta

kahtleb toetustaotluse vastavuses EL õiguse eesmärkidele (st kui tekib küsimus, mida esialgses

taotluses ei tulnudki käsitleda).

24. Erinevalt ringkonnakohtust on kolleegium seisukohal, et määruse nr 85 regulatsioon ei ole

sedavõrd ebaselge, et PRIA-l oli kohustus küsida kaebajalt täiendavaid andmeid. Taotlejal ei olnud

vaja määrust süvitsi analüüsida. Ta pidi täitma määruse lisadeks olevad tabelid, sh äriplaani (lisa 2),

millele on joonealuste märkustena lisatud ka selgitused selle kohta, kuidas tabelit täita. Joonealuses

märkuses 9, millele on viidatud tabeli asjakohasel real, on selgitatud, millist teavet tuleb reale 3.5

kirjutada, sh sisaldab selgitus viidet lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumile 5 (investeeringu

innovaatilisus). Kaebaja on selgitust ka mõistnud, kuivõrd ta on sellesse lahtrisse kirjutanud selgituse,

mille poolest erineb vana tehnoloogia uuest ning millised uuendused toob see kaasa toodangus.

Küsimust, kas taotlusest nähtus investeeringu innovaatilisus, käsitleb kolleegium käesoleva lahendi

III osas.

25. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et PRIA ei rikkunud vaidlusaluse käskkirja and-

misel HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiipi.

III

26. Kuigi kassaator viitab õigesti hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusele, ei ole selliste

otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud. Haldusasjas nr 3-3-1-77-12 selgitas

kolleegium (otsuse p 18): "Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik

hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. [...] Kohtul on võimalik komisjoni

liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma

põhjendustetagi." Sama on kolleegium korranud haldusasjas nr 3-3-1-71-13 (otsuse p 18). Seega võib

kohus tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui antud punktid on ilmselges vastuolus

hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega.

27. Praeguses asjas vaieldakse kahe kriteeriumi üle, mille eest kaebaja oleks enda hinnangul

pidanud punkte saama. Need kriteeriumid on järgmised:

"5.1. Võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia (3 punkti);

5.3. Hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid (5 punkti)."

Kriteeriumid on loetletud määruse nr 85 lisas 4 ning kriteeriumi 5.3 täpsustuseks on joonealuses

märkuses selgitus, et hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid

taotleja varasemate toodetega. Hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga

pikendama toodete töötlemisahelat.

28. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu lähenemisega, mis võttis hindamiskriteeriumide tõlgen-

damisel lähtekohaks määruse nr 85 §-d 3–5. Nagu selgitab ka kassaator, reguleerivad määruse nr 85

§-d 2–6 toetuse saajale, toetatavatele tegevustele, kulude abikõlbulikkusele ja hinnapakkumistele

esitatavaid nõudeid. Nagu eespool selgitatud, on toetuse määramise menetlus kaheastmeline ning

taotluste nõuetekohasuse kontroll ja taotluste hindamine paremusjärjestuse koostamiseks eraldi

menetlusetapid, kus lähtutakse erinevatest kriteeriumidest. ELÜPS § 60 lg 4 sätestab: "Maaelu arengu

toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise

võimalused, kehtestab põllumajandusminister määrusega. [...] Taotluse hindamise kriteeriumid ja

hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta." Seega on

seadusega antud põllumajandusministrile volitus kehtestada hindamiskriteeriumid, millest lähtuvalt

oleks võimalik seada kõik nõuetele vastavad taotlused paremusjärjestusse. Investeeringu

innovaatilisuse seadmine üheks eelistuseks, mille põhjal taotlusi paremusjärjestusse seada, ei ole

kolleegiumi hinnangul ka põhjendamatu. Innovaatiliste investeeringute soodustamine on "Eesti maa-

elu arengukava 2007–2013" järgi üks alameetme 1.6.1 spetsiifilistest eesmärkidest (lk 123). Samuti

seab uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise investeeringutoetuste eesmärgiks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) anta-

vate maaelu arengu toetuste kohta (preambula p-d 21 ja 23; art 4 lg 1 (a)).

Kui määruse nr 85 §-des 3–5 sätestatud nõuetele mittevastavad taotlused jäetakse igal juhul

rahuldamata (ELÜPS § 62 lg 2 p 1; määruse nr 85 § 11 lg 7), siis mõne määruse lisas 4 esitatud

kriteeriumi mittetäitmine ei pruugi kaasa tuua taotluse rahuldamata jätmist. Sel juhul sõltub taotluse

rahuldamine toetatava tegevuse rahastamise eelarve mahust, taotluste hulgast ning taotluse kohast

hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses (ELÜPS § 60 lg 5; määruse nr 85 § 13 lg-d 1

ja 2).

29. Kaebaja on taotluses (tl 15 pöördel) selgitanud investeeringu innovaatilisust järgmiselt:

- kasutusele võetakse uus kutter, mis on vajalik toodangu kvaliteedi parandamiseks, tõstab vorstide

tootmise tootlikkust vähemalt 40% ning lubab turule tulla uute toodetega, mille juures on varasemast

olulisem, et lihamass oleks peen ja ühtlane (suurema töötlemisastmega);

- tootmisjõudlust aitab suurendada uus 300-liitrine keedukatel varasema 100-liitrise asemel;

- tänu uuele keedukatlale ja uutele pakkemasinatele paranevad hügieenitingimused ning pikeneb

toodete säilivusaeg;

- uued pakkeseadmed vähendavad käsitsi tehtavate tööde hulka – uus pakkeseade on täisautomaatne

ja võrreldes täna kasutusel oleva poolautomaatse seadmega tõuseb võimsus 120%;

- kasutusse tulevad uued käepärasemad ja kvaliteetsemad ning uute suurustega pakendid, mis lubavad

AS-l Linpet tulla jaeturule Baltikumis ainulaadse tootega – toore jahutatud ulukilihaga;

- soetatakse uus täisautomaatne pakkeseade vorstiliini juurde – senise käsitsi pakkimise asemel

hakatakse vorste pakendama gaasikeskkonda uut tüüpi, keskkonnasõbralikumatesse kottidesse;

- uue lahendusena võtab ettevõte kasutusele spetsiaalselt AS Linpet tootmise jaoks välja töötatud ja

toiduainete töötlemiseks vajaliku tarkvarasüsteemi, mis optimeerib kulusid, muudab tootmise

ülevaatlikumaks ning parandab kontrolli väljamineva toodangu kvaliteedi üle.

30. Kolleegium ei nõustu PRIA hinnanguga, et taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana

tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste kohta. Taotluses on põhjalikult kirjeldatud,

mille poolest erineb uus tehnoloogia varem kasutatust. Nende selgituste põhjal on võimalik vastata

küsimusele, kas investeeringuga kaasnevad muutused vastavad hindamiskriteeriumidele 5.1 ja 5.3.

31. Kuigi ringkonnakohus lähtus kolleegiumi hinnangul ebaõigetest alustest, nõustub kolleegium

ringkonnakohtu lõppjäreldusega, et kaebajale kriteeriumide 5.1 ja 5.3 eest 0 punkti andmine ei olnud

põhjendatud ning tegemist on ilmselge hindamisveaga. Kaebaja kirjelduste kohaselt ei ole kavas

üksnes vahetada vanu seadmeid välja uuemate vastu, vaid uute seadmete soetamisega muutub ka

tootmismenetlus näiteks automatiseeritud pakendamise tõttu. Samuti võimaldavad uued seadmed

hakata tootma uut, lõpptarbijale suunatud toodet.

32. Kolleegiumi hinnangul ei kummuta seda järeldust ka Põllumajandusministeeriumi viide

protsessiinnovatsiooni mõistele, mis on defineeritud raamistiku teaduse ja arendustegevuse kohta

(ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) p-s 2.2 (i) järgmiselt: "protsessiinnovatsioon tähendab uue või olu-

liselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamist (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes

võtetes, seadme- ja/või tarkvaramuudatused). Innovatsiooniks ei loeta väiksemaid muudatusi või

täiustusi, juba kasutuselolevatele väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest põhjusta-

tud toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või

suurendamist, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, regulaar-

seid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist."

Kaebaja kavandatavad uuendused vastavad vähemalt osaliselt viidatud definitsioonile – toimuvad

muudatused pakendamise tehnilistes võtetes, samuti olulised muudatused kasutatavates seadmetes

(uus kutter, mis toob kaasa tootlikkuse tõusu vähemalt 40%), mis võimaldavad hakata tootma uudset

toodet, ning kaebaja võtab kasutusele uue tarkvarasüsteemi. Nagu märkis ka ringkonnakohus, puudub

kohtul pädevus ise kindlaks määrata, kui palju punkte pidanuks kaebaja hindamiskriteeriumide 5.1 ja

5.3 eest saama. Selle peab otsustama PRIA.

IV

33. Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium PRIA kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonna-

kohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 230 lg 5 p 6).

34. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Praeguses asjas tehti otsus PRIA kahjuks. AS Linnamäe Lihatööstus ei esitanud Riigikohtu määratud

tähtpäevaks menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ning seetõttu jäävad kassatsiooniastme

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann