3-3-1-13-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-13-14

Otsuse kuupäev

3. aprill 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Eduard-Andres Dejevi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Põhja

Pensioniameti otsuse tühistamiseks ja vastustajale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-11-136

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-11-136. Jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-136, täiendades otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Jätta menetluskulud poolte kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard-Andres Dejevile määrati 28. detsembrist 2001 soodustingimustel vanaduspension.

Soodusstaaži hulka arvati töötamine allmaatöödel vastavalt soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel kinnitatud nimekirja nr 1 järgi alates 27. juulist 1987 kuni

27. detsembrini 2001. Soodustingimustel pension küll määrati, kuid seda ei hakatud välja maksma,

kuna kaebaja jätkas töötamist allmaatöödel (SVPS § 4 esimene lause).

E.-A. Dejev esitas 1. oktoobril 2010 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile (Pensioniamet)

avalduse, milles palus arvata pensionistaaži hulka ka töötamise aeg pärast pensioni määramist.

Avalduse kohaselt töötas ta kaevanduse allmaatöödel 17. juunist 1992 kuni 17. märtsini 2005.

2. Pensioniamet jättis 11. oktoobri 2010. a otsusega nr 6.V43-2/13969-2 avalduse rahuldamata,

kuna SVPS §-st 41 tulenevalt ei suurendata soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni

määramist omandatud soodusstaaži alusel.

3. E-A. Dejev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Pensioniameti otsus tühistada ja

kohustada Pensioniametit võtma kaebaja pensioni määramise asjas vastu uus otsus, millega arvata

soodusstaaži hulka ka hilisem töötamine pärast pensioni määramist. Kaebaja palus ka tunnistada

SVPS § 41 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna puudub mõjuv põhjus, miks sellest sättest

tulenevalt koheldakse pärast pensioni määramist lisanduva staaži arvestamisel isikuid erinevalt

sõltuvalt ajast, mil nad esitasid avalduse pensioni määramiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 31. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-136 kaebuse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et vastustaja jättis avalduse õiguspäraselt rahuldamata. Alates 1. aprillist 2000

kehtiv SVPS § 41 näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensioni ei suurendata pärast selle pensioni

määramist omandatud soodusstaaži alusel. Kaebaja viidatud ebavõrdne kohtlemine seisneb järgnevas.

Isikul, kes esitas taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, kuid jätkas töötamist

soodustingimustel pensionile õigust andval tootmisalal või tööl tingimusel, et pensioni välja maksma

ei hakata, ei suurendata pensioni pärast pensioni määramist omandatud tööstaaži alusel. Samas aga

võetakse staaž arvesse isikul, kes esitas soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotluse pärast

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töötamise lõppemist.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajat koheldud ebasoodsamalt võrreldes isikutega, kes esitasid soodus-

tingimustel vanaduspensioni määramise taotluse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmis-

aladel või töödel töötamise lõpetamist ja kelle soodusstaaži hulka arvatakse kogu sellise töötamise

aeg. Kaebaja ei saa end võrrelda isikutega, kes soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

vajaliku staaži täitumisel töötasid edasi ega lasknud endale pensioni määrata. SVPS § 41 ei ole

põhiseadusega vastuolus. Kohus leidis ka, et ta ei saa asuda haldusorgani asemele ega rahuldada

kohustamisnõuet, mille sisuks on kaebaja näidatud töötamise aja arvesse võtmine tema soodus-

tingimustel vanaduspensioni staaži arvutamisel.

5. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebajat koheldud meele-

valdselt ebavõrdselt võrreldes isikutega, kes esitasid taotluse soodustingimustel pensioni saamiseks

pärast sellele pensionile õigust andval töökohal töötamise lõpetamist.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. juuni 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse. Ringkonna-

kohus tunnistas SVPS § 41 põhiseaduse vastaseks ja jättis selle kohaldamata osas, milles säte ei

võimalda suurendada soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud

soodusstaaži alusel isikutel, kellel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsuse

"Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta" punkti 7 alusel õigus nõuda

pensioni määramist pärast 1. aprilli 2000 ja samal ajal jätkata mäetöödel töötamist. Ringkonnakohus

tühistas halduskohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega kaebuse, tühistades Sotsiaalkindlustusameti

vaidlustatud otsuse ja kohustades vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja kasuks

mõisteti välja ka menetluskulud.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 3. detsembri 2013. a otsusega asjas

nr 3-4-1-32-13 Tartu Ringkonnakohtu taotluse rahuldamata. Riigikohus leidis, et vaidlusalune säte ei

ole põhiseadusega vastuolus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja

jätta jõusse halduskohtu otsus või teha uus otsus ilma asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator

palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Tuginedes Riigikohtu otsusele asjas nr 3-4-1-32-13,

leiab kassaator, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud SVPS § 41. Kuna Riigikohtu otsuse

kohaselt on see norm põhiseaduspärane, on ringkonnakohus jätnud normi põhjendamatult

kohaldamata. Vastustaja vaidlustatud otsus on tema hinnangul kooskõlas kehtiva õigusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Asjas on vaidlus alates 1. aprillist 2000 kehtiva SVPS § 41 kohaldamise üle. Selle sätte järgi ei

suurendata soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodus-

staaži alusel.

10. Vastustaja jättis vaidlustatud otsusega rahuldamata avalduse, milles kaebaja palus lisada soodus-

staaži hulka töötamise aeg soodusstaaži andval tööl pärast pensioni määramist. Vastustaja tugines

SVPS §-le 41 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 1. jaanuari 2013 kehtinud § 33 lg 2 p-le 1,

millega sätestati pensionikomisjoni pädevus lahendada pensioni ümberarvutamisega seotud vaidlusi.

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse, tühistades vastustaja vaidlustatud

otsuse ja kohustades vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Seejuures tunnistas ringkonna-

kohus SVPS § 41 põhiseaduse vastaseks ja jättis selle kohaldamata ning algatas põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse.

Riigikohus asus asjas nr 3-4-1-32-13 seisukohale, et SVPS § 41 on põhiseaduspärane ning ei põhjusta

isikute ebaproportsionaalselt erinevat kohtlemist ega riku isikute õiguspärast ootust.

11. Kaebaja on isik, kellele määrati soodustingimustel vanaduspension selle pensioni saamise õigust

andva vanuse täitumisel 28. detsembrist 2001 ning ta jätkas pärast pensioni määramist töötamist

nimekirjas nr 1 nimetatud töökohal. Kaebaja esitas taotluse arvestada töötamise jätkamisel kujunenud

staaži tema soodustingimustel pensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka 1. oktoobril 2010.

Seega on kaebaja vaieldamatult isik, kelle suhtes kohaldub SVPS § 41.

12. Kuna SVPS § 41 ei võimalda suurendada soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni

määramist omandatud soodusstaaži alusel, keeldus vastustaja põhjendatult kaebaja taotlust

rahuldamast.

Kaebaja on apellatsioonimenetluses väitnud, et 2001. aastal pensioni taotlemiseks vajalikke

dokumente vormistades öeldi talle personaliosakonnas, et pensioni on edaspidi võimalik ümber

arvutada (tl-d 115 ja 116). Sellise eksitava teabe andmine pole tõendatud. Pealegi pole tegemist

pensionit määrava haldusorgani eksitava käitumisega. Niisugusel eraõigusliku tööandja antud teabel

ei saa olla avalik-õiguslikku tähendust ning see ei saa tingida pensioni ümberarvutamist seaduses

sätestatust erinevalt.

13. Eeltoodu tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja jõusse

jätta halduskohtu otsus, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud

poolte kanda.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann