3-2-1-22-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-22-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu hagi Piret Torm-Kriisi

(Torm-Kriis), Tarmo Kriisi (Kriis) ja

Mittetulundusühingu Tantsutrupp Modus vastu

korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse,

sealhulgas tantsutundide korraldamise, samuti

kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks

kasutusõiguse andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-34488

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Silvia Reinpuu, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Hageja Sulev Reinpuu, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja Piret Torm-Kriis, esindaja vandeadvokaat Margus

Mugu

Kostja Tarmo Kriis, esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Kostja Mittetulundusühing Tantsutrupp Modus (registrikood

80010774), esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34488 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu kassatsioonkaebuselt 19. novembril 2013 tasutud

kautsjon 70 (seitsekümmend) eurot Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kontole

nr 17000681438 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu (hagejad) esitasid 30. augustil 2012 Harju Maakohtule hagi Piret

Torm-Kriisi (kostja I), Tarmo Kriisi (kostja II) ja Mittetulundusühingu Tantsutrupp Modus (kostja III)

vastu, milles palusid keelata kostjatel Tallinnas Juhkentali 22 asuva hoone (hoone) esimesel korrusel

paikneva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevus, sealhulgas tantsutundide korraldamine,

samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad hoone teisel korrusel paikneva eluruumi nr 4 ühisomanikud ja

elavad selles korteris. Kostjad I ja II on hoone esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18

ühisomanikud. Kostja III on mittetulundusühing, mis põhikirja p 1 kohaselt ühendab tantsimist

harrastavaid inimesi. Kostja II on kostja III juhatuse liige. Kostja I on tantsustuudio peamine

eestvedaja, kes tegutseb tantsu- ja võimlemisõpetajana.

Kostjatel ei ole õigust tegeleda hoone esimesel korrusel tantsutundide andmise ja tantsimisega.

Hoonet võib kasutada vaid ehitise jaoks ettenähtud kasutusotstarbel. Hoone kasutamine tantsustuudio

pidamiseks on vastuolus hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega. Kuna hoone

kasutamine tantsustuudio või huviringi pidamiseks ei ole kooskõlas kasutusloaga, siis on selline

tegevus vastuolus ehitusseaduse (EhS) § 32 lg-ga 3. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 3 kohaselt

on hagejatel õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid korteriomandit õiguspäraselt. Seetõttu

tuleb kostjate eelnimetatud tegevus keelata.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Kostjad kasutavad ruumi nr 18 juba alates 2001. aastast. 23. märtsi 2006. a ülevaatuse akti kohaselt

esitati kasutusloa taotlemisel ülevaatuseks ainult ümberehitatud korterelamu pealeehitus, mitte kogu

ehitis. Kasutusluba kogu hoone kohta ei olegi, sest hoone on valminud 1938. aastal, mil praegused

seadused ja nõuded ei kehtinud.

Tantsuga tegelemine ei saa olla õigusvastane ega hagejate huve kahjustav. Hagejate õigusi võib

teoreetiliselt rikkuda kostjate ruumidest lähtuv mõjutus, kuid mitte mingi konkreetne tegevuse liik.

1. jaanuaril 2013 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 78 § 1 lg 4 järgi on

ehitise kasutamise otstarvete loetelu toodud nimetatud määruse lisas. Loetelus sisaldub muu hulgas

ka koodi nr 12331 all ilu- ja isikuteenuste hoone. Tantsuõpetus kui inimese esteetilise ja füüsilise

harimise teenus kuulub isikuteenuste alla.

3. Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2013. a otsusega hagi ja keelas kostjatel hoone esimesel korrusel

asuva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas igasuguste tantsutundide

korraldamise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevusteks kasutusõiguse andmise.

Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt laieneb kasutusluba kogu hoonele. Kasutusloa p 2 järgi on

kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks muuhulgas märgitud „muu kolme või enama korteriga elamu;

ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun". Selline

kasutusluba ei anna õigust pidada tantsustuudiot. Tantsustuudio pidamine ei ole ilu- ega isikuteenuse

osutamine. Kuna hoone kasutamine tantsustuudio pidamiseks on vastuolus kasutusloas märgitud

kasutamise otstarvetega, samuti EhS § 32 lg-ga 3 ja KOS § 12 lg-ga 3, siis tuleb keelata kostjatel

tantsustuudio pidamine ja tantsutundide korraldamine.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades

hagejate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuavad hagejad kostjatelt I ja II, et nimetatud isikud ei

kasutaks neile kuuluvat korteriomandit tantsustuudiona. Teiseks nõuavad hagejad, et kostjad I ja II ei

annaks oma korteriomandit samasuguseks tegevuseks kasutada kolmandatele isikutele. Kolmandaks

nõuavad hagejad kui korteriomanikud korteriomanikuks mitteolevalt kostjalt III, et viimane ei

kasutaks kostjatele I ja II kuuluvat korterit tantsustuudiona ega annaks sellist õigust ka kolmandatele

isikutele. Esimese nõude aluseks on KOS § 12 lg 3 ja KOS § 11 lg 1 p 1, teise nõude aluseks

KOS § 12 lg 3, § 11 lg 2, § 11 lg 1 p 1. Kolmanda nõude aluseks on asjaõigusseaduse § 89 ja § 71

lg 4. Hagejad on väitnud, et kostjad kasutavad korteriomandit vastuolus kasutusloas märgitud

kasutusotstarbega.

Hagejad on tuginenud ka sellele, et kostjad tekitavad lubamatut müra. Lubamatu müra tekitamine ei

ole aga tõendatud. Hagejad on soovinud seda tõendada tsiviilasjas nr 2-08-74721 tehtud Harju

Maakohtu otsusega, see ei ole aga piisav. Asjaolu, et kunagi põhjustasid kostjad lubamatut müra, ei

tähenda, et seda jätkuvalt tehakse. Hagejate kasuks on tehtud jõustunud kohtuotsus, mida ei ole

täitmisele pööratud.

Hagi rahuldamiseks ei anna alust see, kui kostjatele I ja II kuuluva reaalosa kasutamine on vastuolus

hoonele väljastatud kasutusloas näidatud ehitise kasutusotstarbega. KOS § 12 lg 3 kohaselt võib

korteriomanik nõuda, et korterit kasutatakse seaduse kohaselt. Kasutusluba on haldusakt, mitte

seadus. Korteriomanikele ei ole antud õigust nõuda ehitise haldusakti vastase kasutamise lõpetamist.

Seadusest ei tulene korteriomaniku õigust nõuda eraõiguslikus suhtes tsiviilkohtumenetluse korras

avalik-õiguslike nõuete täitmist. Kui korteriomanik leiab, et teine korteriomanik kasutab oma

korteriomandit vastuolus kasutusloa kui haldusaktiga, võib ta pöörduda avaliku võimu poole

taotlusega, et avalik võim täidaks tal lasuvaid ülesandeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

otsus.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest

ringkonnakohtu otsusele on alla kirjutanud kohtunik Ülle Jänes, kes asja arutamisel ei osalenud. See

on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis on otsuse tingimusteta tühistamise aluseks.

Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et hagejad ei saa nõuda, et

kostjad kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.

Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, et kasutusluba ei ole seadus, vaid haldusakt. Kuna hoone

kasutamine tantsustuudiona ei ole kooskõlas kasutusloas märgitud kasutusotstarbega, siis on kostjate

korteriomandi kasutamine tantsutundide andmiseks ja tantsimiseks vastuolus EhS § 32 lg-ga 3, mille

kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Hagejad

on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et kostjad kasutavad ehitist vastuolus ehitusseadusega.

7. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 669

lg 1 p 3 ning § 692 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi

tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Toimiku materjalide kohaselt (tl 142) on ringkonnakohus asja 4. oktoobri 2013. a istungil arutanud

koosseisus kohtunikud Kaupo Paal, Ele Liiv ja Reet Allikvere. Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a

otsusele on aga alla kirjutanud kohtunikud K. Paal, R. Allikvere ja Ülle Jänes. Seega asendus asja

lahendamisel kohtukoosseis.

Nii kohtute seaduse § 37 lg-st 3 kui ka TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt võib kohtukoosseis asja

arutamisel vahetuda. TsMS § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub,

arutatakse asja algusest peale.

10. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 669 lg 1 p 3 alusel tühistada,

kuna asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis.

Kuna otsusele kirjutas alla kohtunik, kes ei osalenud viimasel istungil ja järgitud ei ole

kohtukoosseisu vahetumise, siis on tegemist TsMS § 669 lg 1 p-s 3 nimetatud rikkumisega ja seda

rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kassatsiooniastmes. Hagejad on sellele rikkumisele

kassatsioonkaebuses ka tuginenud.

11. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

12. Tasutud kassatsioonikautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa