3-2-1-16-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-16-14

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

OOO Algoritm hagi OÜ Bonell Finance vastu

käsunduslepingu täitmiseks saadu tagastamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-54935

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OOO Algoritm kassatsioonkaebus (määruskaebus)

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OOO Algoritm (Venemaa registrikood 7839391421,

asukoht Bolshaja Raznochinnaja 14a, 197110 Sankt-

Peterburg, Vene Föderatsioon), esindaja vandeadvokaat Denis

Polman

Kostja OÜ Bonell Finance (registrikood 11544861), esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-54935 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus (määruskaebus) rahuldada osaliselt.

3.Tagastada Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ-le kassatsioonkaebuselt

(määruskaebuselt) 29. novembril 2013 tasutud kautsjon 3000 (kolm tuhat) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OOO Algoritm (hageja) esitas 21. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Bonell Finance

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja käsunduslepingu täitmiseks üleantu tagastamisena

või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel 646 687 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt

välja seadusjärgses määras viivis täitmata rahalise kohustuse pealt alates 24. märtsist 2011 kuni

nõude täitmiseni (seisuga 21. detsember 2012 oli viivise suurus 91 386 eurot 62 senti). Hagiavalduses

esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostja arvelduskonto haginõude ulatuses.

Hageja väitel olid hagejal lepingulised suhted Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühinguga

Discount Provider of USA, Inc (Discount). Hageja pidi Discountile tegema makseid. Discounti

korraldusel kandis hageja maksed Discountile üle kostja arvelduskonto vahendusel. Kostja tegutses

finantseerimisasutusena, kellega Discountil oli sõlmitud leping finantsteenuste osutamiseks. Lepingu

järgi kohustus kostja vahendama Discountilt saadud korralduste alusel Discountile tema

lepingupartneritelt laekuvaid makseid.

22. ja 23. septembril 2010 kandis hageja kostja arvelduskontole kahe maksega kokku 646 687 eurot.

Seda summat kostja Discountile ega tema osutatud isikule edasi ei kandnud. Hageja ja Discountini

jõudis teave, et Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo on nimetatud summa kostja

arvelduskontol arestinud, kuivõrd kostjal lasub rahapesu kahtlus. Discount ütles finantsteenuste

osutamise lepingu üles ja palus korduvalt (sh ka koos hagejaga) hagejalt saadud raha edastada kas

Discounti arvelduskontole või tagastada hageja arvelduskontole. Vaatamata asjaolule, et Rahapesu

Andmebüroo ei teinud takistusi raha tagasikandmiseks hagejale, ei täitnud kostja korraldust.

Kostja tegi korduvalt katseid kanda saadud raha madala maksumääraga piirkonnas asutatud kolmanda

isiku (offshore-ühingu) Phonetex Ltd. arvelduskontole eesmärgiga raha ebaseaduslikult omastada.

28. aprillil 2011 edastas Discount hagejale nendevaheliste lepingute ülesütlemisavalduse, mille

kohaselt ütles Discount pooltevahelised lepingud üles ning loovutas hagejale nõudeõiguse

vaidlusalusele summale. Kostja juhatuse liikmete T. Vajaku ja V. Borotini vastu alustati eespool

kirjeldatud asjaolude alusel kriminaalmenetlust. Kriminaalasjas tehtud otsusega mõisteti T. Vajak ja

V. Borodin süüdi hagejale kuuluva raha omastamise katses.

Kostja peab lepingu täitmiseks saadu võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 alusel või alternatiivselt alusetu

rikastumise sätete alusel tagastama.

2. 14. jaanuari 2013. a määrusega tagas Harju Maakohus hageja taotlusel hagi ja arestis kostja

arvelduskonto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 789 802 euro 58 sendi ulatuses.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole hageja

väitnud ega tõendanud, et hageja ja kostja oleksid sõlminud käsunduslepingu, mille alusel saab

VÕS § 626 lg-s 1 sätestatud kohustus tekkida. Kostja vaidles vastu ka hagi menetlusse võtmisele,

kuna hageja on samadele faktilistele asjaoludele tuginedes esitanud sama nõude kostja vastu

kriminaalasjas nr 1-11-14132 ning kriminaalasjas tehtud otsusega on see jäetud rahuldamata.

4. Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 646 687 eurot, viivise kuni kohtuotsuse kuulutamiseni (109 812 eurot 82 senti) ja

alates 1. maist 2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui 536 874 eurot 18 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ei tule tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428

lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kriminaalasjas nr 1-11-14312 esitatud tsiviilhagi ja praeguse hagi puhul ei

ole tegemist samade poolte vahel asjaga, mis oleks esitatud sama eseme kohta samal alusel

(TsMS § 423 lg 1 p 4). Sama asjaga oleks tegemist siis, kui nii hagi ese kui ka alus oleksid samad.

Kriminaalasjas esitas hageja tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning Tallinna

Ringkonnakohus leidis kriminaalasjas tehtud otsuses, et hageja valis vale hagi aluse (I kd, tl 77).

Praegusel juhul on hageja hagi alusena tuginenud käsunduslepingu alusel saadu tagastamise (nõue

loovutatud) ja alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele (I kd, tl 178). Seega ei ole jõustunud

kohtulahendit samal alusel sama hagieseme kohta.

Maakohus leidis, et hagejal on õigus VÕS § 626 lg 1 alusel nõuda kostjalt tagasi käsundi täitmiseks

kostjale kantud 646 687 eurot. Samuti tuleb viivitamise tõttu maksta viivist.

5. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha määrus, millega lõpetatakse

tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus asub seisukohale, et menetlust ei saa

lõpetada, tuleb hagi jätta uue otsusega rahuldamata.

6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Ringkonnakohus tühistas ka hagi tagamise. Maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on kriminaalasjas nr 1-11-14132 tehtud Harju Maakohtu 8. oktoobri

2012. a otsus jõustunud (Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilhagi rahuldamata jätmist ei

muudetud ja 18. märtsil 2013 tegi Riigikohus määruse, millega ei antud selles asjas esitatud

kassatsioonkaebusele menetlusluba).

Ringkonnakohus hindas TsMS § 428 lg 1 p 2 eeldusi kriminaalasjas nr 1-11-14132 tehtud otsuse ja

praeguse tsiviilasja materjalide alusel. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi asjaolusid on kirjeldatud

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. a otsuse lk 31 jj (I kd, tl 166 jj). Sealt nähtub, et tsiviilhagi esitas

kriminaalasjas sama hageja sama kostja vastu. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis nõudis hageja

kostjalt sama põhivõla ning viivise väljamõistmist. Seega on tegemist samade poolte vahel sama

nõudega. Ka hagi alus oli kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi puhul sama mis praeguses tsiviilasjas. Ka

kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis tugines hageja sellele, et hageja ja Discount sõlmisid lepingu,

mille järgi pidi hageja tasuma Discountile kostja vahendusel, et hageja kandis kostja arvelduskontole

kokku 646 687 eurot, et kostjal oli kohustus vahendada see raha Discountile ning et leping öeldi üles,

millest tulenevalt tuli kostjal raha hagejale tagastada. Viidatud kriminaalasjas määras Harju

Maakohus kohtuotsuse resolutsioonis selgesti, et see tsiviilhagi jäetakse rahuldamata.

Määrav on kohtuotsuse resolutsioon. Olukorras, kus kohus, sh ka kriminaalmenetluses tsiviilhagi

menetlev kohus määrab kohtuotsuse resolutsioonis, et kohus jätab hagi rahuldamata, teeb kohus hagi

kohta sisulise otsuse. Seega on praeguseks tehtud selles nõudes kohtuotsus, mis on jõustunud.

Olukorras, kus kriminaalasjas tsiviilhagi menetlenud kohus leidis, et kostja ei ole kuriteos süüdi ja

seetõttu ei saa kriminaalmenetluses tsiviilhagi rahuldada, võiks diskuteerida selle üle, kas oleks olnud

kohasem jätta tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, kuid kuna tsiviilhagi on nüüdseks

jõustunud kohtuotsusega lahendatud ja tsiviilhagi on jäetud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse

resolutsiooniga rahuldamata, ei saaks selline diskussioon muuta praeguse asja lahendust, sest

seadusjõus otsusega on samade poolte vahel ja samadel asjaoludel esitatud sama nõue jäetud

rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et praeguse asja hagi alus erineb kriminaalmenetluses

esitatud tsiviilhagi alusest. Hagi alus on mingit elusündmust kirjeldavad elulised asjaolud

(faktikogum), mille alusel tuleb kohtul anda õiguslik hinnang. Hagi alusena ei saa käsitada õiguslikke

hinnanguid. See, kas kellegi käitumist saab käsitada kuriteona, on õigusliku hinnangu küsimus.

Selline õiguslik hinnang tuleb anda kriminaalasja menetleval kohtul. Kuriteo toimepanemine ei ole

faktiline asjaolu. Seega ei saa küsimus sellest, kas kostja pani toime kuriteo, olla tsiviilhagi alusesse

kuuluv eluline asjaolu. Samuti ei saa hagi alusena käsitada seda, kas hageja, kostja ja kolmanda isiku

vahelisi suhteid tuleb vaadelda käsunduslepinguna või rikastumisõiguse olukorrana. Ka need on

õigusliku hinnangu küsimused. Hageja otsustab hagi esitades, millistele elulistele asjaoludele

tugineva hagi ta esitab, ja praeguses tsiviilasjas on hageja otsustanud esitada samadele elulistele

asjaoludele tugineva hagi, nagu seda menetleti kriminaalmenetluses. Juhul, kui praeguses hagis kohtu

ette toodud elulised asjaolud on kitsamad kui varasema tsiviilhagi puhul, ei saa see muuta asja

lahendust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja

palub ka tagastada hagi tagamise tagatise.

Kaebuse väidetel on kriminaalasjas esitatud hagil ja tsiviilasja hagil erinevad alused. Kriminaalasjas

võib esitada vaid sellise tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse

aluseks olevate faktiliste asjaoludega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-79-09). Kriminaalasja alus oli

asjaolu, et T. Vajak ja V. Borodin läksid kostja seaduslike esindajatena panka ja üritasid hagejale

kuuluva raha üle kanda offshore-ühingule. Nõuti seega kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist.

Kriminaalasjas leiti, et see tegevus ei tekitanud hagejale kahju, kuna raha jäi üle kandmata, ning et

kostjat ei saa pidada vastutavaks T. Vajaku ja V. Borodini käitumise eest. Küll mõisteti füüsilised

isikud selle käitumise eest süüdi omastamise katses.

Praeguses tsiviilasjas on aga hagi aluseks järgmised asjaolud: kostja sai hagejalt käsunduslepingu

alusel raha, kostja ei ole täitnud käsunduslepingut, kostja ei ole tagastanud käsunduslepingu

täitmiseks saadud raha. Seega hagi alused ei kattu. Erinev on ka hagi ese – kriminaalasjas ei nõutud

viivist.

9. Kostja arvates tuleb hageja kaebus jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus (määruskaebus) tuleb osaliselt rahuldada ja

ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja taotlus tagastada hagi tagamise tagatis jääb rahuldamata.

11. Kolleegium märgib kõigepealt seda, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 431 lg 1 esimest

lauset ja lg-t 2, kui lahendas menetluse lõpetamise ja maakohtu otsuse tühistamise otsusega.

TsMS § 431 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt lahendatakse menetluse lõpetamine määrusega.

See eksimus ning hageja tähelepanematus on toonud kaasa olukorra, kus hageja on tasunud

kassatsioonkaebuselt kautsjonit 3000 eurot. TsMS § 140 lg 2 teise lause järgi tulnuks tasuda

määruskaebuse esitamise pealt kautsjonit 50 eurot.

Kolleegium loeb hageja kassatsioonkaebuse määruskaebuseks ja lahendab kaebuse määrusega.

12. Vaidluses tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas esitatud hagi kohta saab kohaldada TsMS § 428

lg 1 p 2, mille kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. TsMS § 363

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

13. Kolleegium selgitab esmalt lühidalt, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid

tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude

(vt nt Riigikohtu 17. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10 tehtud määruse p 11). Hagiavalduses

viidatud materiaalõiguse normid hagi aluse hulka ei kuulu. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata

jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt Riigikohtu 10. oktoobril 2007 tsiviilasjas nr 3-

2-1-53-07 tehtud otsuse p 14).

14. Kolleegium nõustub eelneva põhjal ringkonnakohtuga, et õiguslikud asjaolud ei kuulu hagi aluse

hulka.

Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu otsuse lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb menetlus

praeguses tsiviilasjas lõpetada, ja põhjendab seda järgmiselt.

Õiged on ringkonnakohtu järeldused selle kohta, et hageja on nii kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis

kui ka praeguses hagis tuginenud laiemas mõttes samale tegeliku elu juhtumile – et hageja ja

Discount sõlmisid lepingu, mille järgi pidi hageja tegema Discountile kostja vahendusel makseid, et

hageja kandis kostja arvelduskontole kokku 646 687 eurot, et kostjal oli kohustus vahendada see raha

Discountile ning et leping öeldi üles, millest tulenevalt tuli kostjal raha hagejale tagastada, kuid

kostja ei ole seda teinud. Kolleegium on aga seisukohal, et kriminaalasjas ei tehtud nende eluliste

asjaolude kohta sisulist otsust samade poolte vahel, mis annaks alust kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 2.

15. Tsiviilasja õigeks lahendamiseks on kõigepealt oluline selgitada, millist hagi saab kriminaalasjas

menetleda tsiviilhagina. Riigikohus on 28. jaanuaril 2010 kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09 tehtud otsuse

p-s 11 leidnud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks

olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Toimikus olevatest kriminaalasjas tehtud otsustest nähtub, et süüdistuse aluseks olevad faktilised

asjaolud puudutasid mh kostja juhatuse liikmete T. Vajaku ja V. Borodini käitumist, kui nad üritasid

pangakontoris teha ülekannet hagejalt kostjale kantud 646 687 euro edasikandmiseks kolmanda isiku

kontole. Kostjat kriminaalasjas ei süüdistatud.

Sellest süüdistusest on kriminaalasja lahendanud kohtud lähtunud ka kostja kui juriidilise isiku vastu

esitatud tsiviilhagi lahendades. Nii on maakohus leidnud, et T. Vajak ja V. Borodin panid toime

kelmuse katse, kuid nad ei käitunud seejuures kostja huvides. Kostja juriidilise isikuna ei vastuta

maakohtu otsuse järgi tema kontol olevate vahendite omastamise või selle katse eest. Seega on

ebaõige tsiviilhageja väide, et hageja jäi kostja tegevuse tulemusena ilma 646 687 eurost. Hageja

ülekantud raha üritasid omastada füüsilised isikud, mitte kostja. Seega ei ole kostja hagejale kahju

tekitanud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

16. Kolleegiumi arvates on kriminaalasjas tehtud otsusest üheselt näha, et kohus ei analüüsinud kostja

tegevust raha tagastamata jätmisel, vaid piirdus vastavalt süüdistusele (ja eespool viidatud Riigikohtu

seisukohale asjas nr 3-1-1-79-09) füüsiliste isikute käitumise analüüsimisega. Kuna seda käitumist ei

saanud maakohtu arvates omistada kostjale, jättis maakohus kostja vastu esitatud kahju hüvitamise

tsiviilhagi rahuldamata.

Määrav praeguse tsiviilasja lahendamise seisukohast on see, et kriminaalasjas tehtud otsuses ei

võetud seisukohta hagis esitatud ülejäänud eluliste asjaolude kohta (kas hagejal oli leping kostja ja

Discountiga, kas see leping on üles öeldud, kas kostjal on kohustus raha tagastada või oli ta

õigustatud selle endale jätma jms).

Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et praeguses tsiviilasjas on hageja otsustanud esitada

samadele elulistele asjaoludele tugineva hagi, nagu seda menetleti ja mille kohta tehti otsus

kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses ei menetletud hagi sisuliselt just neis küsimustes, mida

hageja on kohtu ette toonud praeguses tsiviilasjas. Piirduti kostja juhatuse liikmete, füüsiliste isikute

käitumise uurimisega.

17. Kokkuvõttes on kriminaalmenetluses tehtud otsusega jäetud kostja käitumisele hageja esitatud

tegeliku elu juhtumis hinnang andmata. Seda hinnangu andmata jätmist saab kolleegiumi arvates

praegusel juhul võrdsustada hagi läbi vaatamata jätmisega TsMS § 423 lg 2 tähenduses. Hagi läbi

vaatamata jätmine võimaldab hagejal TsMS § 426 lg 1 kohaselt esitada sama hagi uuesti.

Määruses eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata tsiviilasi sisuliseks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kolleegium ei pea võimalikuks jätta jõusse maakohtu otsust, sest

selle otsuse peale oli esitatud apellatsioonkaebus, mille sisulisi põhjendusi ei ole ringkonnakohus

hinnanud. Menetluse jätkumise tõttu jääb rahuldamata ka hageja taotlus tagastada hagi tagamise

tagatis.

Kolleegium märgib täiendavalt, et ringkonnakohtu seisukoht selle kohta, et kriminaalasjas tehti

lahend samade poolte vahel, on ekslik ka formaaljuriidiliselt. Kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt

loeti kostja kolmandaks isikuks. Pooled tsiviilkohtumenetluses on aga TsMS § 205 lg 1 järgi hageja ja

kostja.

18. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja kaebuselt tasutud

kautsjon tagastada. Kautsjonist 2950 eurot tulnuks tagastada ka kaebuse rahuldamata jätmise korral,

vt määruse p 11.

19. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Jüri Ilvest