3-2-1-10-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Vihje hagi OÜ Balti Spoon vastu

dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-32010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Vihje kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Vihje (registrikood 11431944), esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus

Kostja OÜ Balti Spoon (registrikood 10333719), esindaja

vandeadvokaat Maivi Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

10. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-32010 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Osaühingule Vihje kassatsioonkaebuselt 8. novembril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Vihje (hageja) esitas 11. juulil 2011 OÜ Balti Spoon (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat esitama hagejale oma raamatupidamisdokumendid ja muu teabe selle kohta, mis

puudutab kostja toodete müüki Hispaanias alates 18. veebruarist 2010. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt alustas hageja poolte suulisel kokkuleppel 18. veebruaril

2010 tegutsemist kostja toodete müügiesindajana Hispaania turul. Hageja ülesandeks oli leida

kostjale uusi kliente ja hoida suhteid samal turul varem leitud klientidega, kellest peamiseks

partneriks oli äriühing Maderas Raimundo Diaz, S.A.

Hageja kohtus Hispaanias erinevate potentsiaalsete klientidega ja pidas nendega läbirääkimisi

eesmärgiga leida kostja toodetele ostjaid. Hageja tegutses iseseisvalt ja hagejale teadaolevalt asus

kostja vähemalt ühele tema vahendatud kliendile ka kaupu müüma.

Hagejal oli õigus saada kohe agenditasu olemasolevate klientide müügiarvetelt, mis võimaldas

hagejal katta agendi tegevuse käivitamisega seotud kulusid. Hageja esitas kostjale kokkuleppe alusel

arveid, millelt nähtub kokkulepitud agenditasu suurus 3% müügi summast.

2010. aasta teisel poolel sattus kostja peamine klient, Maderas Raimundo Diaz, S.A. arvete

tasumisega raskustesse ja 8. novembril 2010 teatas kostja hagejale, et peatab tegevuse Hispaania

turul.

Hageja sai 2011. aasta alguses teada, et kostja müüb Hispaania turul oma kaupa hageja vahendatud

klientidele, kuid ei ole hagejat sellest teavitanud ega hagejale müügi kohta teavet esitanud. Kuna

pooltel oli agendileping, nõudis hageja 11. mail 2011 kostjale saadetud kirjas täielikku ülevaadet

Hispaania turul toimunud müükide kohta, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 682 lg-te 3 ja 4 järgi on

hagejal õigus nõuda raamatupidamisdokumente ja muud teavet, mis on olulised agenditasu

arvutamiseks. Kostja keeldus 6. novembril 2011 edastatud vastuses ülevaadet esitamast ja eitas

agendilepingu sõlmimist, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei ole sõlminud agendilepingut. Pooled kasutasid ekslikult omavahelises suhtluses küll

agendilepingule viitavaid mõisteid, kuid lepingu sisuks oli tõlketeenuse osutamine. Hageja ei

tegutsenud iseseisvalt, vaid vahendas potentsiaalsetele klientidele kostja edastatud infot kostja juhiste

järgi ning edastas klientidelt saadud info kostjale. Kuna hagejal ei olnud piisavalt teadmisi ega

kogemusi spoontoodete valdkonnas, ei saanud hageja pidada iseseisvalt läbirääkimisi ega vahendada

lepinguid, s.o tegutseda agendina.

Ka juhul kui kohus tuvastab, et pooltel oli agendileping, ei ole alust hagi täielikult rahuldada, sest

leping lõppes 8. detsembril 2010, kuna kostja lõpetas lepingu 8. novembri 2010. a e-kirjaga, kus

teatas hagejale, et ta lähiajal enam Hispaanias ei tegutse, millest hageja pidi mõistma, et leping

lõpetati. Seega saaks hagejal olla juurdepääsuõigus üksnes kuni 8. detsembrini 2010 toimunud

müügitehingute dokumentatsioonile. Kostja kinnitab, et pärast seda ei ole ta sõlminud lepingut ühegi

hageja vahendatud isikuga. Lisaks oleks hagejal õigus saada teavet ja dokumente üksnes ühe kliendi

(Radisa) tehingute kohta, sest hagejal oli õigus saada tasu üksnes selle kliendi tellimustelt. Nimetatud

asjaolu tõendab nii poolte kirjavahetus kui ka hageja esitatud arved, millest saab järeldada, et hagejal

oli õigus saada tasu mingi protsendina just selle kliendi tellimustelt.

3. Harju Maakohus jättis 28. mai 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas tuvastada, kas pooled sõlmisid agendi- või

tavapärase käsunduslepingu.

VÕS § 670 lg 1 kohaselt kohustub agendilepinguga agent käsundiandja jaoks ja tema huvides

iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima,

käsundiandja kohustub agendile maksma selle eest tasu. Seega on agent küll iseseisev ettevõtja, kuid

tegutseb püsivalt käsundiandja heaks, olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate

tegutsemispiirangutega. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses iseseisvalt ja püsivalt lepingute

vahendajana, ega seda, et ta sõlmis kostja nimel ja arvel lepinguid. Seda ei tõenda kogumis poolte

kirjavahetus, tunnistaja ütlused, kostja 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruanded ega hageja

esitatud arved. Lepingu tõendamiseks ei piisa vastavalt pealkirjastatud arvetest. Kohus jättis

arvestamata Sergio Bardisa Adriani kirjaliku kinnituse kui ilmselt ebausaldusväärse tõendi.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas 2010. a veebruaris kostjale tõlketeenust. Ainuüksi asjaolu,

et hageja vahendas kostjale teavet, sh tõlkis hispaaniakeelseid seisukohti eesti keelde ja vastupidi,

järgides kostja juhtnööre ja tegusemissuuniseid, ei anna alust lugeda pooltevahelist käsundussuhet

agendilepinguks.

Seega ei sõlminud pooled agendilepingut, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 682 lg-

te 3 ja 4 alusel teavet.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja arvates ei ole maakohtu otsus

seaduslik ega põhjendatud. Maakohus hindas tõendeid vääralt ja jättis otsuse põhjendamata, kui asus

seisukohale, et pooltel ei olnud agendilepingut.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud

jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus asja läbi vaadates

menetlusõiguse normi. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt

tõendanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole

õigeks võtnud ega muul viisil kohtumenetluses möönnud, et pooled oleks sõlminud agendilepingu.

Kostja on läbivalt väitnud, et pooltel oli käsundusleping tõlketeenuse osutamiseks.

VÕS § 670 lg-te 1 ja 2 ning § 673 lg 1 kohaselt tegutseb agent iseseisvalt. Agent kujundab oma

tegevust põhiliselt vabalt ja on tegutsemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega

on agendi põhikohustuseks vahendada lepingu sõlmimist käsundiandja ja kolmanda isiku vahel või

sõlmida käsundiandja nimel lepinguid. Lepingut saab lugeda agendi vahendatuks, kui agent on selle

sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Agendilepingu peatükis on eraldi

reguleeritud kindlustusagendi (VÕS § 677) ja laevaagendi (VÕS § 691) tegevus. Agendina

tegutsevad praktikas lennuki- või laevapileteid, hotelle, autode üürimist ja turismiteenuseid

vahendavad reisibürood. Agendilepingut kasutatakse ka toodete turustamiseks mootorsõiduki-

tööstuses müügiesindajate näol.

Seega tuli hagejal tuua hagiavalduses välja need elulised asjaolud, millel tema nõue põhineb, ja

kohtumenetluses neid asjaolusid tõendada. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid lepinguid hageja

iseseisvalt vahendas või sõlmis. Suulises vormis agendilepingu sõlmimist ei tõenda hageja enda

väljastatud arvetel tehtud märked. Lepingute vahendamiseks ei saa lugeda hageja sellist tegevust, kus

hageja edastab vaid käsundisaaja juhiste kohaselt temalt saadud informatsiooni ja vahendab

klientidelt saadud informatsiooni omakorda käsundisaajale. Maakohus on põhjendatult asjas esitatud

tõendite alusel leidnud, et hageja vahendas informatsiooni, mitte lepinguid. Õige on kostja väide, et

iseseisvalt lepingute vahendamise teenuse osutamise vältimatuks eelduseks on vastava ala teadmised,

kogemused ja sellest tulenev sõltumatus käsundiandjast. Kostja väitel puudusid hagejal 2010. aastal

piisavad teadmised ja kogemused agenditeenuse osutamiseks spooni turustamise alal. Hageja ei ole

oma pädevust sel alal esile toonud hagiavalduses ega menetluse kestel kostja vastuväiteid ümber

lükanud. Asjaolu, et hagejal puudus vastav pädevus, kinnitavad ka tunnistaja ütlused.

Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mitte

agendilepingu. Seega jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindasid kohtud vääralt tõendeid, kui asusid seisukohale, et

tegemist ei ole agendilepinguga, sh hindasid tõendeid valikuliselt. Kuigi hageja esitas agendilepingu

tõendamiseks kirjavahetuse, kostjale esitatud arved ja vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja käis

iseseisvalt Hispaanias klientidega kontakte loomas, mitte tõlkimas, jätsid kohtud need tõendid

põhjendamatult arvestamata. Asjaolu, et pooled sõlmisid agendilepingu, kinnitab ka see, et kostja

pidas kirjavahetuses hageja tasu agenditasuks.

Kohtud tuvastasid vääralt, et pooled ei sõlminud agendilepingut, ning jätsid otsuse põhjendamata.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Asjas ei ole alust tõendeid uuesti hinnata ega asjaolusid uuesti tuvastada, sest kohtud ei ole

menetlusõiguse normi rikkunud. Kohtud hindasid õigesti tõendeid ja asusid põhjendatult seisukohale,

et pooled ei ole agendilepingut sõlminud. Kohtud on oma seisukohta piisavalt põhjendanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maa- ja ringkonnakohtu

otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ega kohaldanud

vääralt materiaalõiguse normi, kui tuvastasid, et pooled ei sõlminud agendilepingut VÕS § 670 lg 1

mõttes. Selles osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (TsMS § 689 lg 5).

Ülalmärgitust hoolimata tuleb aga nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada, sest kohtud on

asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna pooled ei sõlminud agendilepingut, ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt dokumente ega teavet.

11. Kolleegium juhib tähelepanu, et hageja palus kohustada kostjat esitama

raamatupidamisdokumendid ja muu teabe selle kohta, mis puudutab kostja toodete müüki Hispaanias

alates 18. veebruarist 2010. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et pooled sõlmisid agendilepingu,

millest tulenevalt oli hagejal õigus saada kostjalt agenditasu 3% kostja toodete müügist Hispaania

turul. Kuigi kostja vaidles vastu sellele, et pooled sõlmisid agendilepingu, nõustus kostja, et pooltel

oli käsundusleping tõlke ja vahendusteenuse osutamiseks ja kokkulepe, et hagejal on õigus saada tasu

protsendina kostja toodete müügist ühele Hispaania kliendile.

Kuna poolte väidetest nähtub, et pooltel oli kokkulepe tasus, mille suurus sõltus kostja toodete

müügist Hispaanias, ei välista kolleegiumi hinnangul hageja nõuet asjaolu, et pooled ei sõlminud

agendilepingut, nagu leidsid ekslikult kohtud. Kuigi VÕS § 680 lg-te 1 ja 2 järgi arvutatakse

teistsuguse kokkuleppe puudumise korral agenditasu agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingu

järgi makstavalt summalt ja selles tulenevalt peab käsundiandja edastama agendile VÕS § 682 lg 2

järgi tasuarvestuse ning agendil on VÕS § 682 lg-te 3 ja 4 järgi õigus nõuda

raamatupidamisdokumentide väljavõtteid ja muud teavet, mis on olulised agenditasu suuruse

seisukohalt, võib lepingupoolel olla õigustatud huvi tutvuda teise lepingupoole

raamatupidamisdokumentidega ja saada teavet ka juhul, kui pooled ei ole sõlminud agendilepingut,

kuid on sarnaselt agendilepingule leppinud kokku tasu arvutamises.

Teise lepingupoole dokumentidega tutvumise õigus võib sellisel juhul tuleneda VÕS §-st 1015, mille

kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik

nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda

sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline

õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise

lubamiseks tuleb eelkõige tuvastada, et dokument on koostatud nõude esitanud isiku huvides (seotud

selle isiku õigusliku positsiooniga), isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (dokumendiga

tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või

kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks) ning dokument on

vastaspoole valduses (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p-d 11–

15). Ülalmärgitut arvestades võivad kostja raamatupidamis- ja muud dokumendid puudutada hageja

õiguslikku positsiooni ja hagejal võib olla õigustatud huvi tutvuda kostja dokumentidega, kui need

sisaldavad hageja tasunõude arvutamiseks vajalikku teavet.

12. Eeltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendamatult hagi rahuldamata põhjusel, et pooled ei

sõlminud agendilepingut. Kui pooled sõlmisid käsunduslepingu, milles leppisid kokku, et hageja tasu

suurus sõltub kostja toodete müügist Hispaania turul, tuli kohtutel selgitada, kas hageja nõude saab

rahuldada VÕS § 1015 alusel.

Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi seotud poolte

õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust vastavalt asjas tuvastatud

asjaoludele ise. Kohus peab hagis esitatud asjaolude alusel nõude kvalifitseerima ja seda

menetlusosalistega arutama, et nõude kvalifikatsioon ei oleks menetlusosalistele üllatuslik.

TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 järgi ei ole ka ringkonnakohus ega Riigikohus poolte õigusliku

hinnanguga seotud (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 10; 10. aprilli

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 16).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, kas hageja nõude saab rahuldada VÕS § 1015

alusel.

13. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni hageja.

Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull