3-1-1-13-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-13-14

Otsuse kuupäev

27. märts 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi

K.G süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi;

L.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 järgi ja

OÜ Kassetiabi süüdistuses KarS § 345 lg 2 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

23. septembri

2013.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-11-14397

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu Kasseti Expert OÜ esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi kaitsja vandeadvokaat Margo

Normann;

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Merry Tiitus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

26. veebruar 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a otsus sisuliselt muutmata, asendades nii ringkonnakohtu

otsuse kui ka Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsuse põhistused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjuste ja

õigusliku aluse kohta Riigikohtu otsuse põhistustega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. K.G anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1, § 377 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes; L.N süüdistatuna KarS § 209 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes ning OÜ Kassetiabi süüdistatuna KarS § 345 lg 2 ja § 394 lg 4 järgi kvalifitseeritavates

kuritegudes.

1.1 K.G süüdistati KarS § 209 lg 1 järgi selles, et ta pettis L.N-i kaasabil Kasseti Expert OÜ-lt välja vara järgmistel

asjaoludel:

1) K.G töötas Kasseti Expert OÜ kaupluses müüja-tehniku ametikohal ja täitis kaupluse juhataja ülesandeid;

2) 10. märtsil 2008. a tegi ta Kasseti Expert OÜ juhatuse liikmele M. M.-ile ja tegevjuhile J. A.-le ettepaneku anda OÜ-le

Fregatid frantsiisilepingu alusel tasu eest üle Kasseti Expert OÜ tegevuskohas Pärnus Vanapargi 1 asuva kaupluse ruumid,

Kasseti Expert OÜ-le kuuluvad kaubad ja muud esemed ning Kasseti Expert OÜ kasutuses olev telefoninumber;

3) 17. märtsil 2008 sai K.G OÜ Fregatid ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. Samal päeval asutasid L.N ja H. V.-P. OÜ

Kassetiabi;

4) 28. märtsil 2008 sõlmisid OÜ Fregatid (esindaja K.G) ja Kasseti Expert OÜ (esindaja M. M.) frantsiisilepingu. Sellega

omandas OÜ Fregatid õiguse kasutada kaubamärki Kasseti Expert, toodetel kasutatavat ärilist tähistust ja printerite ning

paljundusmasinate kulumaterjalide kasutamise oskusteavet; tegutseda Pärnumaa piirkonnas, täita ja müüa kassette Kasseti

Expert kaubamärgi all; kasutada printerite täitmiseks Kasseti Expert OÜ-lt saadud kaupu väärtuses 83 200 krooni.

Lepinguga kohustus OÜ Fregatid tasuma saadud kauba eest 10 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Oskusteabe ja

investeeringute eest kohustus OÜ Fregatid tasuma 20 kuu jooksul vastavalt 20 000 krooni ja 5 000 krooni. Lepingu punkt

9.8 sätestas, et Kasseti Expert OÜ kohustub lepingu sõlmimisel andma üle frantsiisivõtjale renditud kaupluse ruumid ning

sisutuse (sh müügiks oleva kauba) ja telefoninumbri. Lepingu punkti 9.9 kohaselt kohustus frantsiisivõtja punktis 9.8

saadud lepingud ja hüved andma üle frantsiisiandjale lepingu lõpetamisel. 28. märtsil 2008 allkirjastati frantsiisilepingu

poolte vahel ka vara üleandmise akt;

5) K.G lõi Kasseti Expert OÜ esindajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades frantsiisilepingu

sõlmimisel OÜ Fregatid esindajana tahet frantsiisilepingust tulenevaid kohustusi täita. Seetõttu andis Kasseti Expert OÜ

K.G-le kui OÜ Fregatid seaduslikule esindajale 28. märtsi 2008. a aktis nimetatud esemed koguväärtusega 232 700 krooni

(ilma käibemaksuta). Üleantud vara koosseis oli järgmine: kaup, mis oli mõeldud printerikassettide täitmiseks

frantsiisilepingu järgi väärtusega 83 200 krooni (ilma käibemaksuta); 2 arvutit väärtusega 13 000 krooni; 2 monitori

väärtusega 6000 krooni; müügiletid väärtusega 14 000 krooni; tindi- ja laserkassettide originaalid müügiks väärtusega

36 000 krooni; kompressor väärtusega 4000 krooni; konditsioneer väärtusega 5000 krooni; diivan väärtusega 2000 krooni;

akukruvikeeraja väärtusega 2000 krooni; akudrell väärtusega 1000 krooni; tõmbeventilaator väärtusega 2000 krooni;

testprinterid väärtusega kokku 8500 krooni; poe avamiseks tehtud remont ja kulutused väärtusega 45 000 krooni; printer

HP müügiks väärtusega 8500 krooni; kassettide täitmise tööriistad väärtusega 2500 krooni. Samuti loobus Kasseti Expert

OÜ OÜ Fregatid kasuks kaupluse kasutuses olnud telefoninumbrist ja sellega seotud äripaketist ning volitas K.G lõpetama

ruumide rendilepingu OÜ-ga Vanapargi;

6) tegelikult ei kavatsenud K.G sõlmitud frantsiisilepingut täitma asuda. 31. märtsil 2008 loobus ta OÜ Fregatid esindajana

Kasseti Expert OÜ-lt saadud telefoninumbrist ja kaupluse ruumidest OÜ Kassetiabi kasuks. 3. aprillil 2008 võõrandas ta

oma osaluse OÜ-s Fregatid R. V.-ile ja hakkas tegutsema L.N-i ning H. V.-P. asutatud OÜ-s Kassetiabi ostu-müügijuhina.

Ühtlasi andis ta OÜ-le Kassetiabi üle Kasseti Expert OÜ-lt pettuse teel saadud vara väärtuses 247 676 krooni, Kasseti

Expert OÜ kaupluse ruumid ja Kasseti Expert OÜ telefoninumbri, millele helistasid Kasseti Expert OÜ kliendid.

1.2 L.N süüdistati KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta aitas K.G punktis 1.1 kirjeldatud asjaoludel Kasseti Expert

OÜ-lt vara välja petta. L.N-i kaasaaitamistegu seisnes süüdistuse kohaselt selles, et ta asutas uue Kasseti Expert OÜ-ga

samal tegevusalal tegutseva äriühingu OÜ Kassetiabi selleks, et see äriühing võtaks üle Kasseti Expert OÜ-lt pettusega

saadud vara väärtuses 247 676 krooni, Kasseti Expert OÜ kaupluse ruumid ja telefoninumbri.

1.3 Samuti süüdistati L.N KarS § 345 lg 1 järgi selles, et ta OÜ Kassetiabi juhatuse liikmena kasutas 2008. a aprilli- ja

maikuus äriühingu raamatupidamises OÜ Vargost nimel väljastatud võltsitud dokumente. Seda tegi L.N eesmärgiga näidata

OÜ Kassetiabi raamatupidamises, nagu oleks OÜ Kassetiabi ostnud Kasseti Expert OÜ-le kuuluvad originaalkassetid,

toonerid, trumlid, rullid, printerid ja moodulletid Vargost OÜ-lt, ja tõendada nii OÜ Kassetiabi omandiõigust sellele varale.

1.4 OÜ-d Kassetiabi süüdistati KarS § 345 lg 2 järgi käesoleva otsuse punktis 1.3 kirjeldatud teos.

Tsiviilhagi ja selle täiendus

2. Kannatanu Kasseti Expert OÜ esitas 24. septembril 2009 Lääne Politseiprefektuurile tsiviilhagi, milles palus mõista

K.G-lt, L.N-ilt, H. V.-P.-lt, R.V.-ilt, OÜ-lt Kassetiabi ja OÜ-lt Fregatid solidaarselt välja põhivõla summas 4 300 000

krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 594 776 krooni ning 1118 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni.

2.1 Kannatanu tugines oma tsiviilhagis järgmistele asjaoludele:

1) K.G koos L.N-i ja teiste kostjatega võtsid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel kannatanult üle

viimasele kuulunud Kasseti Experdi kaubamärgi all tegutsenud ettevõtte Pärnus. Kannatanu töötajad K.G ja L.N tegid

kannatanule ettepaneku, et nende äriühing OÜ Fregatid võtab tasu eest frantsiisilepingu alusel üle Kasseti Expert OÜ

Pärnus asuva kaupluse, kaubad ja ruumid. Kannatanu sõlmiski 28. märtsil 2008 OÜ-ga Fregatid frantsiisilepingu. Selle

alusel sai K.G ja L.N-i kontrolli all tegutsenud OÜ Fregatid õiguse kasutada oma majandustegevuses kannatanule

kuuluvaid õigusi, teavet ja vara. Sisuliselt anti üle kogu äritegevus, ruumid, mööbel, tarvikud jne;

2) K.G ja L.N koos teiste kostjatega olid lepingu sõlmimise ajaks teinud ettevalmistused, mille tulemusena pidi kannatanu

kaotama oma vara nii, et selle eest keegi ei tasu ja et see läheb OÜ Fregatid asemel hoopis K.G ja L.N-iga seotud OÜ-le

Kassetiabi. OÜ Kassetiabi asutati vahetult enne frantsiisilepingu sõlmimist. Kohe pärast seda, kui kannatanu oli vara OÜ-le

Fregatid üle andnud, asus OÜ Kassetiabi tegutsema üleantud ruumides ja võõrandama kannatanult pettuse teel saadud vara;

3) OÜ Fregatid frantsiisiandja kaubamärgi all tegevust ei alustanudki ega tasunud kannatanult saadud vara eest. Üleantud

ruumide uut üürilepingut ei sõlminud mitte OÜ Fregatid, vaid OÜ Kassetiabi. Vahetult pärast vara kättesaamist võõrandas

K.G OÜ Fregatid osa ja lahkus selle äriühingu juhatusest. Pärast K.G sai OÜ Fregatid ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks

R. V., kelle näol on tõenäoliselt tegemist "tankistiga" ja kes ei kavatse äriühingu kohustusi täita;

4) K.G ja L.N asusid kasutama kannatanult välja petetud vara OÜ Kassetiabi tegevuses. Kaupluse asukohas on Kasseti

Experdi välireklaam asendatud Kassetiabi omaga;

5) eelkirjeldatud käitumisega sekkusid kostjad kannatanu majandustegevusse, võttes kelmusega üle kannatanu poe ja

teenindusettevõtte;

6) ettevõtte ülevõtmisega on kannatanule tekitatud kahju ettevõtte väärtuse ulatuses (ülevõtmisele eelnenud aja seisuga).

Rimess OÜ hinnangu kohaselt oli ettevõtte väärtus 4 300 000 krooni.

2.2 Tsiviilhagis leiti, et K.G, L.N, H. V.-P., R. V., OÜ Kassetiabi ja OÜ Fregatid vastutavad kannatanule tekitatud kahju

hüvitamise eest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 6 ja lg-st 4 ning § 1054 lg-st 1. VÕS § 113

lg 1 kohaselt on kannatanul õigus nõuda viivise tasumist.

3. 16. aprillil 2013 Pärnu Maakohtule esitatud tsiviilhagi täienduses palus kannatanu talle tekitatud kahju (274 820 eurot) ja

viivised välja mõista solidaarselt K.G-lt, L.N-ilt ja OÜ-lt Kassetiabi.

3.1 Tsiviilhagi täienduses märgiti, et kannatanu nõue, mis tuleneb OÜ-ga Fregatid 28. märtsil 2008 sõlmitud

frantsiisilepingust, on väärtusetu. Seda põhjusel, et OÜ Fregatid on maksejõuetu ja tal pole kunagi olnud raha kannatanule

tasumiseks. OÜ-l Fregatid ei ole majandustegevust ja ta ei ole 2010. aastast ka majandusaasta aruandeid esitanud. Ühtlasi

kinnitas kannatanu, et on valmis loovutama oma võimalikud nõuded OÜ Fregatid vastu isikule, kellelt kannatanu kasuks

kahjuhüvitis välja mõistetakse.

3.2 Kannatanu leidis, et kuna Kasseti Expert OÜ-l puudub L.N-i, K.G ja OÜ-ga Kassetiabi lepinguline suhe, vastutavad

nad kannatanu ees lepinguvälisel alusel. Kannatanu nõue süüdistatavate vastu tuleneb sellest, et viimased tekitasid ühiselt

tegutsedes kannatanule tahtlikult heade kommete vastaselt kahju. Süüdistatavate tahtlik heade kommete vastane käitumine

seisnes selles, et nad ei avaldanud lepingueelsetel läbirääkimistel oma tegelikku kavatsust võtta üleantav ettevõte kasutusse

kolmandas ühingus. Süüdistatavad vastutavad ka tulenevalt VÕS §-dest 14 ja 115. Süüdistatavate poolt valeandmete

esitamise tõttu nõustus kannatanu sõlmima lepingu OÜ-ga Fregatid ja loovutama oma ettevõtte. Kannatanu nõude

materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 8, samuti § 1045 lg 1 p-st 7 koostoimes KarS §-ga 209.

Menetlus Pärnu Maakohtus

4. Prokuratuur saatis kriminaalasja maakohtule arutamiseks üldmenetluse korras. 16. aprilli 2013. a kohtuistungil esitas

kaitsja lühimenetluse kohaldamise taotluse, millega nõustus ka prokuratuur. Maakohus rahuldas taotluse ja jätkas ajas

menetlemist lühimenetluses.

5. Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsusega tunnistati K.G süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 1 järgi. Süüdistuses KarS

§ 377 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi mõistis kohus K.G õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati L.N süüdi ja teda karistati KarS

§ 209 lg 1 - § 22 lg 3 ning § 345 lg 1 järgi. KarS § 394 lg 2 p 1 järgi mõisteti L.N õigeks. OÜ Kassetiabi tunnistati süüdi ja

teda karistati KarS § 345 lg 2 järgi. KarS § 394 lg 4 järgi mõisteti OÜ Kassetiabi õigeks. OÜ Kasseti Expert tsiviilhagi

jättis maakohus läbi vaatamata. Samuti tühistas maakohus vara aresti.

5.1 Põhjendades K.G süüditunnistamist kelmuses ja L.N-i süüditunnistamist kelmusele kaasaaitamises, tuvastas maakohus

muu hulgas järgmised faktilised asjaolud:

1) 2008. a märtsis avastasid Kasseti Expert OÜ omanikud Pärnu poes puudujäägi ja soovisid K.G ja L.N-iga töölepingud

lõpetada. K.G tegi neile ettepaneku, et ta hakkab edasi tegutsema frantsiisilepingu alusel;

2) 28. märtsil 2008 sõlmisid Kasseti Expert OÜ (esindaja M. M.) ja OÜ Fregatid (esindaja K.G) frantsiisilepingu;

3) tõele ei vasta K.G väide, nagu poleks frantsiisilepingu alusel koostatud üleandmise aktis nimetatud kaupu tegelikult üle

antud. Ühtlasi kummutavad tõendid kaitseversiooni kaupade soetamisest OÜ-lt Vargost. Kokku andis Kasseti Expert OÜ

OÜ-le Fregatid üle vara väärtuses 247 676 krooni ehk 15 829 eurot 38 senti;

4) selleks, et OÜ Fregatid saaks võimalikult kiiresti majandustegevust alustada loobus Kasseti Expert OÜ oma kaupluse

ruumidest ja telefoninumbrist Pärnus OÜ Fregatid kasuks. Kasseti Expert OÜ võimaldas OÜ-l Fregatid alustada

frantsiisilepingu alusel äritegevust 1. aprillist 2008. 31. märtsil 2008 loobus K.G OÜ Fregatid juhatuse liikmena

telefoninumbrist OÜ Kassetiabi kasuks;

5) 17. märtsil 2008 ehk samal päeval, kui K.G omandas OÜ Fregatid osa, asutasid L.N ja H. V.-P. (XX xxxxxxxx) OÜ

Kassetiabi. 25. märtsil 2008 esitas OÜ Kassetiabi Maksu- ja Tolliametile avalduse enda registreerimiseks

käibemaksukohustuslasena. 3. aprillil 2008, s.o kuus päeva pärast frantsiisilepingu sõlmimist ja Kasseti Expert OÜ-lt vara

saamist, võõrandas K.G oma osaluse OÜ-s Fregatid R.V.-ile, tehes ühtlasi koos R. V.-iga äriregistrile avalduse juhatuse

liikme kande muutmiseks. Samas jäeti OÜ Fregatid dokumentatsioon R.V.-ile üle andmata ja see leiti hiljem läbiotsimistel

OÜ Kassetiabi asukohas ja K.G elukohas. Alates 7. aprillist 2008 maksis OÜ Kassetiabi K.G eest sotsiaalmaksu;

6) Kasseti Expert OÜ esindaja J. A. kinnitas kohtus, et kui ta oleks teadnud, et K.G müüb OÜ Fregatid osa kolmandale

isikule ja hakkab ise tegutsema OÜ Kassetiabi nime all, poleks Kasseti Expert OÜ frantsiisilepingut sõlminud;

7) K.G tekkis juba 10. märtsil 2008 mõte luua OÜ Fregatid kõrvale OÜ Kassetiabi. Ta sõlmis Kasseti Expert OÜ-ga

frantsiisilepingu eesmärgiga saada OÜ Fregatid valdusesse Kasseti Expert OÜ vara ja alustada seda vara kasutades

äritegevust hoopis OÜ Kassetiabi nime all. OÜ Kassetiabi loodi selleks, et K.G ja L.N saaksid alustada majandustegevust

frantsiisilepingust tulenevate rahaliste kohustusteta;

8) L.N, teades, et Kasseti Ekspert OÜ valmistab ette frantsiisilepingut OÜ-ga Fregatid, ja olles samal ajal Kasseti Expert

OÜ töötaja, lõi kooskõlastatult K.G-ga sarnast ärinime kandva OÜ Kassetiabi. See viitab otseselt kavatsusele asuda

tegutsema Kasseti Ekspert OÜ-ga samas valdkonnas. L.N aitas oma tegevusega K.G õigusvastast tegu toime panna.

5.2 Kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist põhjendas maakohus järgmiselt.

5.2.1 Käesolevas kriminaalasjas ei saa esitada nõuet R. V.-i, H. V.-P. ja OÜ Fregatid vastu, sest nad ei ole selles asjas

süüdistatavad ega tsiviilkostjad.

5.2.2 Lähtudes tsiviilhagis esile toodud ja kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest, ei ole kannatanu õiguste

rikkumine hagis kirjeldatud viisil võimalik ning tsiviilhagiga ei ole võimalik kannatanu taotletud eesmärki saavutada.

Nõude esitamisel süüdistatavate vastu on kannatanu tuginenud deliktiõiguslikule alusele. Asjas tuvastatud faktiliste

asjaolude kohaselt tuleneb Kasseti Expert OÜ nõue OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingust. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt

ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguslikul alusel. Otsuses asjas nr 3-1-1-

106-12 on Riigikohus selgitanud, et pettuse mõjul tehingu teinud isik ei saa tehingu teiselt poolelt nõuda pettusest tingitud

kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel, vaid saab tehingu tühistada ja nõuda kahju hüvitamise korras enda asetamist olukorda,

milles ta oleks olnud tehingut tegemata (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3 ja § 101 lg 1). Seega pidanuks

Kasseti Expert OÜ esitama OÜ-le Fregatid TsÜS § 94 lg 3 alusel avalduse frantsiisilepingu tühistamiseks. Sellisel juhul

saaks Kasseti Expert OÜ TsÜS § 90 lg 2 kohaselt nõuda OÜ-lt Fregatid VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi

frantsiisilepingu alusel üleantu. Lisaks alusetust rikastumisest tulenevale nõudele on võimalik esitada ka kahju hüvitamise

nõue TsÜS § 101 alusel. Selle sätte järgi oleks frantsiisivõtjalt võimalik välja mõista näiteks saamata jäänud tulu, s.o

summad, mida OÜ Fregatid pidi Kasseti Expert OÜ-le maksma lepingu järgi igakuiselt, aga ka muu kahju, mida

frantsiisiandjale pettuse mõjul sõlmitud lepinguga tekitati. Selliseks kahjuks ei saa siiski olla kogu ettevõtte eeldatav

müügiväärtus frantsiisilepingu sõlmimise hetkel.

5.2.3 Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega

võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üleantu, siis

tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille

võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega saab K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi

poolt kannatanule tekitatud kahjuna olla vaadeldav vaid see osa OÜ-le Fregatid üle antud varast, mida OÜ-l Kasseti Expert

ei ole reaalselt võimalik OÜ-lt Fregatid tagasi nõuda. Kannatanu oleks pidanud kahju tuvastamiseks kindlaks tegema, et

tema nõue OÜ Fregatid vastu on osaliselt või täielikult väärtusetu. Nõude väärtus sõltub esmajoones OÜ Fregatid

maksevõimest. Selle asjaolu tõendamiseks ei ole kannatanu esile toonud muud peale fakti, et OÜ Fregatid ei esitanud

registripidajale 2010. a majandusaasta aruannet. Äriregistri kohaselt on OÜ Fregatid tegutsev äriühing, kelle suhtes ei ole

pankrotimenetlust alustatud. OÜ-l Fregatid ei ole maksuvõlga ja tema puhul ei esine ka muid makseraskustele viitavaid

asjaolusid.

5.2.4 Tsiviilhagist ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu frantsiisilepingu tühistamist. Samuti ei ole kannatanu esitanud

alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Seega ei saa rahuldada ka TsÜS §-st 101 tulenevat kahju hüvitamise nõuet OÜ

Fregatid ja süüdistatavate vastu.

5.2.5 Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 272 lg-st 2, § 310 lg-st 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 2 ning VÕS § 1044 lg-st 2, jättis maakohus tsiviilhagi kõigi kostjate

osas läbi vaatamata.

Apellatsioonid

6. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi kaitsja vandeadvokaat Margo

Normann ning kannatanu Kasseti Expert OÜ esindaja vandeadvokaat Carri Ginter.

6.1 Kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist puudutavas

osas ning süüdistatavate õigeksmõistmist süüdituse kogu mahus või alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse

mõistliku aja möödumise tõttu.

6.2 Kannatanu esindaja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata ja

tühistati hagi tagamise abinõud. Apellant palus ringkonnakohtul tsiviilhagi rahuldada.

Ringkonnakohtu otsus

7. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis läbi

vaatamata kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja

uue otsuse tegemiseks Pärnu Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata, kannatanu esindaja apellatsioon rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu

seisukohad seoses kannatanu esindaja apellatsiooniga olid kokkuvõtlikult järgmised.

7.1 Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi ei ole lahendatav kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi

institutsioon

piiratud

menetletava

kuriteoga

tekitatud

kahjunõudega.

Kriminaalmenetlus

ei

saa

asendada

tsiviilkohtumenetlust. Maakohtul on õigus nõuda eelmenetluses tsiviilhagi täpsustamist või jätta läbi vaatamata tsiviilhagi,

mille nõue ületab kuriteoga tekitatud kahju või mis on esitatud isikute vastu, kes ei ole kriminaalmenetluses

menetlusosalised.

7.2 Riigikohus on selgitanud, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad

olulises osas süüdistuse alusfaktidega. Praeguses asjas ei kattu tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud olulises osas süüdistuse

alusfaktidega. Süüdistuse kohaselt tekitasid K.G ja L.N kannatanule kelmusega kahju ca 250 000 krooni, kannatanu nõuab

aga tsiviilhagis üle 4 000 000 krooni hüvitamist ja seda nii süüdistavatelt kui ka mitmelt isikult, keda pole kelmuses süüdi

tunnistatud. Hagisumma käsitlemine kuriteoga tekitatud kahjuna muudaks ka kuriteo kvalifikatsiooni, tuues kaasa kuriteo

kvalifitseerimise KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. Kannatanu kahjunõue lähtub arusaamast, et omastatud on kogu äriühing,

süüdistuses käsitatakse kuriteo objektina aga konkreetseid süüdistuses loetletud esemeid, mille koosseis tuleneb pettuse teel

sõlmitud frantsiisilepingust.

7.3 Kannatanul puudus alus esitada hagi nende isikute vastu, keda ei süüdistatud kelmuses. H. V.-P., R. V.-i, OÜ-d Fregatid

ega OÜ-d Kassetiabi ei saa käsitada ka tsiviilkostjatena.

7.4 K.G ja L.N-i poolt kelmusega tekitatud kahju hüvitamist kannatanule ei ole võimalik otsustada käeolevas

kriminaalmenetluses ja tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Esiteks ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud kahju täpne

suurus. Küsitav on süüdistuse käsitlus, mille kohaselt arvati kelmusega tekitatud kahju hulka ka 45 000 krooni, mis

kannatanul oli kulunud kaupluse remondile. Samuti on ebaselge süüdistuse käsitlus kahju hulka arvatud

käibemaksusummast. Kahjusumma ei ole aga kindlasti väiksem, kui 187 700 krooni, mis on piisav kvalifitseerimaks

kelmust kuriteona. Samas ei ole välistatud, et tegelik kahju oli sellest summast suurem (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-

1-61-09). Teiseks takistab tsiviilhagi läbivaatamist see, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on osa süüdistuses nimetatud

asjadest kannatanule tagastatud, samas pole kriminaaltoimiku pinnalt võimalik kindlaks teha tagastatud asjade väärtust.

Seega pole tuvastatav ka kannatanu kahju täpne ulatus. Kuna kriminaalasja arutamine toimub lühimenetluses, ei ole kohtul

võimalik tsiviilhagi lahendamiseks vajalikke tõendeid kriminaaltoimikusse lisada. Kriminaalasja tagastamine maakohtule

selleks, et maakohus selle tsiviilhagi lahendamiseks vajalike tõendite saamiseks prokuratuurile tagastaks, ei ole otstarbekas.

Arvestades ka kannatanu nõude ulatust ja adressaatide ringi, on otstarbekas ja mõistlik jätta kogu tsiviilhagi läbivaatamiseks

tsiviilkohtumenetluses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kannatanu esindaja vandeadvokaat Veiko Puolakainen, kes taotleb nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist osas, milles tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata ja tühistati tsiviilhagi

tagamise abinõud, ning palub saata kriminaalasi tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator

põhistab oma taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1 Väär on kohtute seisukoht, et kannatanu tsiviilhagi ei ole võimalik läbi vaadata. Tsiviilhagi saab läbi vaatamata jätta

ainult siis, kui selleks on kriminaalmenetluse seadustikus või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alus (vt

Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 36 jj). Praegusel juhul sellist alust ei ole ja kohtud oleksid saanud tsiviilhagi

rahuldada.

8.2 Kannatanu esitas tsiviilhagi juba 24. septembril 2009. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-53-13 märkinud, et kui kannatanu

tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed

tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada kannatanu õiguste rikkumist.

8.3 Maakohtu ja ringkonnakohtu põhjendused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta on erinevad. Ringkonnakohus jättis

maakohtu põhjendused ja nende kohta käivad kannatanu apellatsiooni väited sisuliselt analüüsimata, esitades tsiviilhagi

lubamatuse kohta oma põhjendused, mis on kassaatori jaoks üllatuslikud.

8.4 Ringkonnakohtu käsitlus tsiviilhagi läbivaatamise võimatusest kriminaalmenetluses on ebaõige ega vasta

õiguspraktikale. Riigikohus on leidnud, et kannatanu võib esitada tsiviilhagis mis tahes tsiviilõigusliku nõude, mille aluseks

olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse alusfaktidega (otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 11) ja mis on

vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24).

Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Nii süüdistuse kui

tsiviilhagi peamiseks aluseks on see, et isikud võtsid kelmuse teel üle kannatanu ettevõtte ning põhjustasid toimepandud

kuritegudega kannatanule suure varalise kahju, mis väljendus peamiselt kelmuse teel üle võetud ettevõtte harilikus

väärtuses. Seega on süüdistusel ja tsiviilhagil piisav ühisosa. Ringkonnakohtu osutatud erinevusel süüdistuses ja tsiviilhagis

näidatud kahjusummade ulatuses pole kohtu pädevuse seisukohalt otsustavat tähtsust. Ringkonnakohus on lähtunud

üksikute asjade väärtusest. Kannatanu kahju ei piirdu aga üksikute asjade kaotsiminekuga. Välja petetud ettevõtte

kaotusega on kannatanule tekkinud märksa suurem varaline kahju.

8.5 Seadus võimaldab esitada tsiviilhagi ka sellise isiku vastu, kes ei ole kriminaalasjas süüdistatav. Tsiviilkostjaks KrMS

§ 39 tähenduses võib tunnistada isiku, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult

kuriteoga. Tsiviilkostjad olid nende vastu esitatud nõudest teadlikud ja neil on olnud piisav võimalus end selle vastu kaitsta.

8.6 Kannatanu nõue on materiaalõiguslikult põhjendatud. Süüdistatavad kallutasid kannatanut astuma lepingulistesse

suhetesse OÜ-ga Fregatid. Kuna kannatanul puudub L.N-i, K.G ja OÜ-ga Kassetiabi lepinguline suhe, on nende vastutus

lepinguväline. Asjaolul, kas leping OÜ-ga Fregatid kehtib, ei ole seejuures õiguslikku tähendust. Kannatanu kahjunõue ei

tulene mitte sellest, et sõlmiti tühine või tühistatav leping, vaid sellest, et süüdistatavad tekitasid kannatanule tahtlikult heade

kommete vastaselt kahju. Tahtlik heade kommete vastane käitumine seisnes selles, et lepingueelsetel läbirääkimistel ei

avaldatud tegelikku kavatsust võtta saadud ettevõte kasutusse kolmandas äriühingus. Kannatanu nõude primaarne õiguslik

alus on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Kahju tekitamine oli VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastane, kuna süüdistatavad

rikkusid KarS §-s 209 sätestatud deliktiõiguslikku kaitsenormi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-62-13, p 17). Samuti

tuleneb kurjategijate vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-st 8, mis kohaldub seetõttu, et süüdistatavate tahtlus oli suunatud

kannatanu kahjustamisele. Kolmas alternatiiv kannatanu nõude õiguslikul kvalifitseerimisel on tugineda culpa in

contrahendo - lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhte - sätetele ja mõista kahjuhüvitis välja VÕS § 115, § 2 lg 2 ja § 14

alusel. Isikud võivad vastutada VÕS § 14 tulenevalt, kuna nende poolt lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus antud

andmed ei olnud tõesed. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 14 loob läbirääkimisi pidavate isikute vahel seadusest tuleneva

võlasuhte, millest tulenevate kohustuste rikkumise eest vastutab kohustust rikkunud isik VÕS § 115 alusel (otsus asjas nr 3-

2-1-62-13, p 15). Süüdistatavate esitatud valeandmetele tuginedes nõustus kannatanu kirjutama alla lepingu OÜ-ga

Fregatid ja loovutama oma ettevõtte.

8.7 Väär on maakohtu põhjendus, nagu poleks kannatanu õiguste rikkumine üldse võimalik. Kohus tugines vääralt VÕS

§ 1044 lg-le 2. VÕS § 1044 lg 2 ei reguleeri kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet kannatanu ja kahju tekitaja vahel,

kellega kannatanu ei ole lepingulises suhtes, kuid kes võib vastustada deliktiõiguse alusel sama kahju eest olukorras, kus

kannatanu ees võib üksnes lepinguõiguse alusel vastutada ka teine isik (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-53-12, p 11).

Frantsiisilepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja võimalikke nõudeid saaksid üksteise vastu esitada vaid

frantsiisilepingu pooled (OÜ-d Kasseti Expert ja Fregatid). OÜ Kasseti Expert esitas deliktil põhineva kahjunõude ka

isikute vastu, kes frantsiisilepingu pooleks ei ole.

8.8 Samuti on ekslik maakohtu käsitlus, et kannatanu pidanuks frantsiisilepingu pettuse (TsÜS § 94) tõttu tühistama ja

esitama kahjunõude TsÜS § 101 alusel. Lepingu tühistamine ja lepingu rikkumisest tulenevate muude õiguskaitsevahendite

kasutamine saaks toimuda vaid teise lepingupoole suhtes. TsÜS § 101 ei ole rakendatav, sest see hõlmab üksnes nn

usalduskahju hüvitamist. Kannatanu ei saaks selle sätte alusel nõuda ettevõtte väärtuse hüvitamist, mis on tema eesmärk.

8.9 Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et K.G, L.N-i ja OÜ Kassetiabi poolt tekitatud kahjuna saab olla vaadeldav

vaid see osa OÜ-le Fregatid väljastatud varadest, mida OÜ-l Kasseti Expert ei ole reaalselt võimalik OÜ-lt Fregatid tagasi

nõuda. Paraku ei arvestanud kohus kaasuse asjaoludega. Kohus on jätnud hindamata kannatanu väited selle kohta, et tema

nõue, mis tuleneb OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingust, on täielikult väärtusetu. Seda eeskätt põhjusel, et OÜ

Fregatid on maksevõimetu ega ole kunagi omanud raha kannatanule tasumiseks. Sõltumata eeltoodust on kannatanu

läbivalt kinnitanud, et on nõus loovutama oma võimalikud nõuded OÜ Fregatid vastu isikutele, kellelt kannatanu kasuks

kahjuhüvitis välja mõistetakse. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-49-07 leidnud, et tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6)

peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue omab

väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust

rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu. Kuna kahju tekitajad nõude loovutamisega nõustunud ei ole, siis ei ole ka nõude

väärtusetuse eeldust ümber lükatud.

9. Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioonis märgitu ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassatsioonimenetluse esemeks on küsimus, kas Kasseti Expert OÜ tsiviilhagis esitatud nõue on võimalik läbi vaadata

selle kriminaalmenetluse raames.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kannatanu tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole

süüdistuse alusfaktidega piisaval määral kattuvad ja et seetõttu tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Samas on nii

ringkonnakohus kui ka maakohus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist põhjendades esitanud argumente, mis on õiguslikult

ebatäpsed ja vastuolus senise kohtupraktikaga. Maakohus on tsiviilhagi õiguslikku perspektiivikust hinnates tõlgendanud

vääralt materiaalõigust ja mõistnud vääralt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsuses väljendatud seisukohti.

Kummagi astme kohus ei ole õigesti välja toonud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise menetlusõiguslikku alust. Kassaatori

kriitika kohtute põhjenduste aadressil on mitmes aspektis õigustatud. Samas ei saa nõustuda kannatanu esindaja hinnanguga

tsiviilhagi lubatavuse kohta.

12. Kassaator osutab õigesti sellele, et maa- ja ringkonnakohtu põhjendused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta on

lahknevad. Maakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata eeskätt selle perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Ringkonnakohus, kes maakohtu põhjendusi ja nendele kannatanu esindaja apellatsioonis esitatud vastuväited sisuliselt ei

hinnanud, tugines tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist argumenteerides peaasjalikult sellele, et kannatanu nõue ja menetletav

kuritegu pole omavahel piisavalt seotud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtul on õigus maakohtu otsuse põhistusi

tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta muuta või asendada need enda põhjendustega. Olukorras, kus ringkonnakohus

leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata mingitel maakohtu poolt nimetamata põhjustel, ei ole välistatud seegi, et

apellatsioonikohus ei võta maakohtu poolt samas küsimuses esitatud argumentide suhtes lõplikku seisukohta. Samas peaks

ringkonnakohus sellisel juhul selguse huvides seda ka oma lahendis märkima. Praegusel juhul apellatsioonikohus seda

teinud ei ole. Kolleegium ei loe seda puudust aga kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seda ei taotle ka

kassaator.

13. Järgnevalt põhjendab Riigikohus seda, miks kannatanu Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Selleks

käsitleb kolleegium esmalt neid põhimõtteid, millest peab lähtuma, otsustamaks, kas kannatanu nõue on võimalik läbi

vaadata kriminaalmenetluses (I). Seejuures osutab kolleegium ka ringkonnakohtu eksimustele tsiviilhagi lubatavuse reeglite

tõlgendamisel. Võttes aluseks I osas toodud seisukohad, selgitab kolleegium seejärel II osas, miks kannatanu nõuet

käesolevas kriminaalmenetluses lahendada ei saa. Pärast seda peatub kolleegium tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist

puudutavatel maakohtu seisukohtadel ja maakohtu viidetel Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-106-12 (III). Lõpuks võtab

kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I

14. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul (KrMS § 37 lg 1) kriminaalmenetluses õigus esitada uurimisasutuse või

prokuratuuri kaudu tsiviilhagi.

15. Kriminaalmenetluse seadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib järeldada, et kannatanu saab esitada tsiviilhagi

sellise isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav (KrMS § 35) või tsiviilkostja (KrMS § 39 lg 1). Kolleegium ei

võta käesolevas asjas seisukohta, kas teatud juhtudel on tsiviilhagi võimalik esitada ka kolmanda isiku (KrMS § 401) vastu.

Ei ole nõutav, et isikul, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, oleks süüdistatava või tsiviilkostja menetlusseisund juba tsiviilhagi

esitamise hetkel. Piisab, kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega

tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Riigikohus on leidnud, et tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse

alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos

kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a

otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44). On ilmne, et kui tsiviilhagi esitatakse enne kriminaalmenetluse alustamist, ei saa isik,

kelle vastu hagi esitatakse, veel süüdistatav olla. Samuti on Riigikohus märkinud, et tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata

isik tsiviilkostjana menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-1-14, p 19). Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud isiku vastu,

kes tsiviilhagi esitamise hetkel veel süüdistatav ega tsiviilkostja polnud, iseenesest seega selle hagi läbi vaatamata jätmise

aluseks ei ole.

16. Tsiviilhagi, mis on esitatud menetlusvälise isiku vastu, saab kohus sel põhjusel läbi vaatamata jätta üksnes juhul, kui ta

leiab, et KrMS § 39 lg 1 kohaselt puudub alus isikut tsiviilkostjaks tunnistada. Tsiviilkostjaks tunnistamise pädevus on ka

kriminaalasja arutaval kohtul.

17. Kriminaalmenetluse seadustik ei täpsusta, mida ja millisel alusel kannatanu tsiviilhagis nõuda võib. Riigikohus on selles

küsimuses leidnud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on

vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes

õigusvastaselt

tekitatud

kahju

hüvitamise

nõudega

tsiviilõiguslikus

mõttes.

(Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Märkides oma 11. aprilli 2011. a määruses, et

KrMS § 38 lg 1 p-s 2 nimetatud tsiviilhagi esemeks ei pea olema kahjuhüvitise saamine, viitas kolleegium ühtlasi

võimalusele esitada kriminaalmenetluses näiteks vindikatsiooninõue (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80), alusetust rikastumisest

tulenev

nõue

(VÕS

§

1028

jj),

kohustuse

täitmise

nõue

(VÕS

§

108).

(Vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 16.) Sellele, et tsiviilhagis saab esitada näiteks

alusetust rikastumisest tuleneva nõude on kolleegium osutanud ka hilisemas praktikas (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 14). Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, nagu

saaks kannatanu tsiviilhagis esitada üksnes kahjuhüvitusnõude.

18. Samuti on ebatäpne ringkonnakohtu väide, et kannatanu võib tsiviilhagis nõuda vaid "kuriteoga tekitatud" kahju

hüvitamist. Nii Riigikohtu tsiviil- kui ka kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et teo lugemine kuriteoks on üksnes

karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslik

vastutus

saab

jätkuvalt

põhineda

esmajoones

lepingu

rikkumisel

või

deliktil.

(Vt

nt

Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 19 ja kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-60-07, p 32). Seega ei saa tsiviilhagi aluseks olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang

süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste

tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele.

19. Senises kohtupraktikas ei ole kinnitust leidnud ringkonnakohtu arusaam, nagu ei tohiks tsiviilhagis esitatava nõude

suurus ületada kuriteo ulatust või koosseisulise kahju suurust. Näiteks on kriminaalkolleegium osutanud sellele, et varguses

(KarS § 199) kannatanul asja kaotsiminekust tekkinud kahjuhüvitusnõude suurus (VÕS § 132) võib ületada varguse ulatust

ehk varastatu väärust teo toimepanemise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69-

12, p 14). Ka näiteks kelmuses (KarS § 209) kannatanu tsiviilhagis esitatav nõue võib erinevatel põhjustel olla suurem

temalt välja petetud vara väärtusest (nt kui kannatanu nõuab ka saamatajäänud tulu või tehingu täitmata jätmisest tekkinud

kahju hüvitamist - vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 56 ja 71). Samas ei saa

kannatanu haginõude ega selle rahuldamise ulatus mõjutada süüdistatava käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut,

nagu ringkonnakohus ekslikult leidis. Selles osas on kohus seotud süüdistuse piiridega (KrMS § 268 lg-d 1 ja 5).

20. Eeltoodust ei saa aga järeldada, nagu võiks kannatanu tsiviilhagis esitada mis tahes (tsiviilõigusliku) nõude, mis tal võib

olla isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja. Tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav

seos kriminaalmenetluse esemega. Vastasel korral satub kannatanu nõude lahendamine vastuollu kriminaalmenetlusliku

tsiviilhagi instituudi olemusega ja väljub kriminaalasja arutava kohtu pädevuse piiridest.

21. Esmalt on eelmises punktis osutatud seose olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi

vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga. Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes

selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad "olulises osas" süüdistuse aluseks olevate faktiliste

asjaoludega (vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 47). See, millal saab kannatanu

tsiviilnõude tekkimise asjaolude ja kuriteo koosseisuliste asjaolude kattuvat osa pidada "oluliseks", on fakti küsimus.

Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 10). Kuna süüdistatava karistusõigusliku

vastutuse ja tema vastu suunatud kannatanu nõude eeldused tulenevad erinevatest õigusnormidest, siis ei saa nende eelduste

täitmiseks vajalik faktikogum tavaliselt täielikult kokku langeda. Seetõttu tulebki tsiviilhagi lahendamiseks üldjuhul

tuvastada täiendavalt selliseid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 32). Teisalt ei tohi tsiviilhagi aluseks olevate asja‐

olude seos kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga olla ka liiga väike. Kriminaalasjas menetletav tegu (kuriteo

koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asja olud) peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskus punkti. Muidu ei ole

kahel õigus vaidlusel piisavat ühisosa ja tsiviil nõude lahendamine kriminaal menetluses ei täida enam oma eesmärki ning

võib hakata ebamõistlikult takistama karistusõiguse rakendamist.

22. Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu

nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava

teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Seejuures tuleb aga silmas pidada, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada ka sellise nõude, mille

aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokoosseisuga

kaitstava õigushüve kahjustamisest (vt lähemalt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-

97-10, p 22).

23. Kriminaal menetluslikus tsiviil hagis saab esitada üksnes sellise nõude, mis TsMS § 1 kohaselt oleks põhimõtteliselt

võimalik läbi vaadata ka tsiviil kohtu menetluses (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 23. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-

1-1-105-10, p 8.1 koos seal toodud viidetega ja 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 27).

II

24. Kannatanu Kasseti Expert OÜ esitas 24. septembril 2009 tsiviilhagi K.G, L.N-i, H. V.-P., R. V.-i, OÜ Fregatid ning

OÜ Kassetiabi vastu (vt otsuse punkt 2). Kriminaalasjas anti süüdistatavatena kohtu alla vaid K.G, L.N ja OÜ Kassetiabi,

viimast süüdistati seejuures üksnes võltsitud dokumendi kasutamises ja rahapesus (vt otsuse punkt 1). Tsiviilhagi

täpsustuses 16. aprillist 2013. a palus kannatanu kahjuhüvitise välja mõista üksnes K.G-lt, L.N-ilt ja OÜ-lt Kassetiabi (vt

otsuse punkt 3).

25. Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi aluseks olevatel faktilistel asjaoludel (vt otsuse punkt 2.1) on ühisosa K.G-le kelmuses ja

L.N-ile kelmusele kaasaaitamises esitatud süüdistuse teokirjeldusega (vt otsuse punkte 1.1 ja 1.2). See ühisosa pole aga

kolleegiumi hinnangul piisavalt suur, et võimaldada kannatanu nõude lahendamist praeguse kriminaalmenetluse raames.

Seda järgmistel põhjustel.

26. K.G süüdistatakse KarS § 209 lg 1 järgi ja L.N KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et nad said

Kasseti Expert OÜ seaduslikele esindajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu,

mis seisnes neile frantsiisilepingu alusel üle antud konkreetsetes (süüdistuses nimetatud) asjades (kaupluse remondikulude

väljapetmise jättis ringkonnakohus sisuliselt süüdistusest välja). Tsiviilhagis ei nõuta aga süüdistuses nimetatud asjade

kaotsiminekust tekkinud kahju (VÕS § 132) hüvitamist, vaid väidetavalt üle läinud ettevõtte väärtuse hüvitamist. Seega

eeldab kannatanu nõude lahendamine lisaks süüdistatavate süüküsimuse seisukohalt tähtsust omavate faktide tõendatuse

hindamisele veel vähemalt selle tuvastamist, kas

1) süüdistuses nimetatud varakogumil eraldivõetuna või koos mingi muu varaga olid sellised omadused, mis õiguslikult

võimaldaksid pidada seda ettevõtteks TsÜS § 661 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus

asjas nr 3-1-1-108-12, p-d 15-19) ning

2) milline oli selle väidetava ettevõtte väärtus. Viimati nimetatud asjaolu kindlakstegemine nõuab omakorda ettevõtte

väärtust mõjutanud majandusnäitajate, tulevikuväljavaadete jmt asjaolude kindlakstegemist (ettevõtte väärtuse hindamise

kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-145-04, p-d 31-41).

27. Seega eeldaks kannatanu nõude lahendamine - eeskätt just seoses väidetava ettevõtte väärtuse hindamisega - suures

mahus süüdistusest hõlmamata faktide tuvastamist. Tsiviilhagi lahendamiseks oluliste, kuid süüküsimuse seisukohalt

asjassepuutumatute faktide maht ja nende tuvastamise keerukus oleks praegusel juhul selline, mis kolleegiumi hinnangul

nihutaks tõendamiseseme raskuspunkti süüdistuse alusfaktide kindlakstegemiselt tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamisele. Seetõttu on Kasseti Expert OÜ nõude aluseks olevate asjaolude kogumi ühisosa K.G-le ja L.N-ile esitatud

kelmusesüüdistuse teokirjeldusega liiga väike, et selle nõude esitamist kriminaalmenetluses saaks pidada olemuslikult

kooskõlas olevaks kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi mõttega. Olukord olnuks teistsugune, kui ka süüdistuses

oleks varana, mille süüdistatavad kannatanult välja petsid, käsitatud ettevõtet.

28. L.N-ile KarS § 345 ja OÜ-le Kassetiabi KarS § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuse aluseks olevatel asjaoludega (vt

otsuse punktid 1.3 ja 1.4) kannatanu tsiviilhagi alusfaktidel ühisosa sisuliselt puudub. Seega pole tsiviilhagi võimalik läbi

vaadata ka seoses selle süüdistuse menetlemisega.

29. H. V.-P.-le, R.V.-ile ega OÜ-le Fregatid ei ole süüdistust esitatud. Samuti ei ole menetleja neid KrMS § 39 lg-s 1

sätestatud korras määrusega tsiviilkostjaks tunnistanud. Selleks, et kannatanu nõue oleks võimalik suunata isiku kui

tsiviilkostja

vastu,

peab

isik

olema

menetleja

määrusega

tsiviilkostjaks

tunnistatud

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-105-10, p 7.1). Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et kohus

pidi tsiviilhagi H. V.-P., R. V.-i ja OÜ-d Fregatid puudutavas osas läbi vaatamata jätma ainuüksi põhjusel, et kohtueelne

menetleja neid isikuid tsiviilkostjaks ei tunnistanud. Juhul kui need isikud vastanuksid KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud

tsiviilkostja materiaalsetele tunnustele, tulnuks kohtul nad ise määrusega tsiviilkostjaks tunnistada. Samadel alustel võinuks

kõne alla tulla ka OÜ Kassetiabi tunnistamine tsiviilkostjaks seoses K.G-le ja L.N-ile kelmusesüüdistuse raames omistatava

teoga. H. V.-P., R. V.-i, OÜ Fregatid ja OÜ Kassetiabi tsiviilkostjaks tunnistamise esmaseks eelduseks olnuks see, et nende

vastu esitatud nõude aluseks olevad asjaolud kattunuks olulises osas mõnele süüdistatavale esitatud süüdistuse

teokirjeldusega. Otsuse punktides 25-28 toodud põhjustel sellise olukorraga aga tegemist polnud. Seega puudus kohtul ka

alus H. V.-P., R. V.-i, OÜ-d Fregatid või OÜ-d Kassetiabi tsiviilkostjaks tunnistada ja nende vastu esitatud kannatanu nõuet

läbi vaadata.

30. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud ei kattu piisaval määral

süüdistuse alusfaktidega ja seetõttu pole kohus kriminaalmenetluse raames pädev sellist hagi läbi vaatama. Seega pidanuks

maakohus jätma tsiviilhagi KrMS § 2631 lg-s 1 ette nähtud korras eelmenetluses (mis toimus üldmenetluse sätete järgi)

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata (läbi vaatamata). Olukorras, kus kohus võttis tsiviilhagi siiski menetlusse,

tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

III

31. Kolleegium nõustub kassaatori väitega, et põhjendades tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist hagi õigusliku

perspektiivitusega (TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2), tugines maakohus materiaalõiguslikult ebaõigetele seisukohtadele.

32. Esmalt oli väär põhjendada K.G, L.N-i, H. V.-P., R. V.-i ja OÜ Kassetiabi vastu esitatud tsiviilhagi perspektiivitust

viitega VÕS § 1044 lg-le 2. See säte kohaldub üksnes lepingu poolteks olevate isikute omavahelises suhtes, mitte aga ühe

lepingupoole suhetes kolmandate isikutega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 1044 lg 2 ei reguleeri

kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet kannatanu ja kahju tekitaja vahel, kellega kannatanu ei ole lepingulises suhtes, kuid

kes võib vastutada sama kahju eest, mille eest vastutab kannatanu suhtes lepingut rikkunud isik (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-2-08, p 12). K.G, L.N, H. V.-P., R. V. ega OÜ Kassetiabi ei olnud

Kasseti Expert OÜ ja OÜ Fregatid vahel sõlmitud frantsiisilepingu poolteks. Seega ei saanud kannatanul nende isikute

vastu olla ka lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, mis VÕS § 1044 lg 2 kohaselt üldjuhul

deliktiõigusliku kahjunõude välistab. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui

isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et

kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel.

33. Maakohus asus asjas nr 3-1-1-106-12 tehtud Riigikohtu erikogu otsuse punktile 33 osutades seisukohale, et Kasseti

Expert OÜ oleks oma õiguste kaitsmiseks pidanud OÜ-ga Fregatid sõlmitud frantsiisilepingu TsÜS § 94 lg 3 alusel

tühistama. Sellisel juhul saanuks Kasseti Expert OÜ TsÜS § 90 lg 2 kohaselt nõuda OÜ-lt Fregatid VÕS § 1028 lg 1 ja

§ 1032 lg 1 alusel tagasi frantsiisilepingu alusel üleantu. Lisaks alusetu rikastumise nõudele oleks tal võimalik esitada ka

kahju hüvitamise nõue TsÜS § 101 alusel. (Vt lähemalt otsuse punkt 5.2.2.)

34. Kolleegium märgib, et maakohtu tõlgendus ei ole õige. Kõneksoleva otsuse punktis 33 märkis Riigikohus, et "[p]ettuse

mõjul tehingu teinud isik ei saa tehingu teiselt poolelt nõuda pettusest tingitud kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel, vaid

üksnes tehingu tühistada, tema poolt üleantu alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda ja lisaks nõuda kahju hüvitamist

TsÜS § 101 alusel. Alternatiivselt võib petetu jätta tehingu tühistamata ja nõuda teiselt poolelt selle täitmist." Seega

räägitakse Riigikohtu otsuse vaadeldavas punktis üksnes nendest nõuetest, mis pettuse mõjul tehingu teinud isikul on

tehingu teise poole vastu. Osutatud seisukoht ei välista aga pettuse mõjul tehingu teinud isiku deliktiõiguslikke nõudeid

isikute vastu, kes ise selle tehingu pooleks ei olnud. Seda kinnitab ühemõtteliselt ka erikogu otsuse järgmine punkt, milles

on asutud seisukohale, et isiku tegevus, mis seisneb teise isiku pettusliku tehingu tegemisele kihutamises ja talle selleks

kaasabi

osutamises,

on

vaadeldav

iseseisva

deliktina

petetud

isiku

vastu

(vt

lähemalt

Riigikohtu

erikogu 22. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 34). Seega ei välista pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamata

jätmine kannatanu võimalust esitada deliktiõiguslik nõude lepingu pooleks mitteoleva isiku vastu, kes oma õigusvastase

käitumisega põhjustas kahju, mis kannatanu lepingu sõlmimise tõttu sai.

35. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus

nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üleantu, siis tuleb seda

kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja

tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-106-12, p 57 koos seal toodud viidetega). Samas puudus maakohtul alus sellele seisukohale tuginedes kannatanu

nõude perspektiivitust väita. Kannatanu oli andnud nõusoleku loovutada oma nõuded OÜ Fregatid vastu isiku(te)le, kellelt

kahjuhüvitis tema kasuks välja mõistetakse (vt käesoleva otsuse punkt 3.1). Seda, et kannatanu vabaneb oma

tagasinõudeõiguse väärtusetuse tõendamise kohustusest, kui ta selle nõude süüdistatavale (või tsiviilkostjale) loovutab ja et

selline loovutamine on võimalik ka kriminaalmenetluses, on Riigikohus kinnitanud korduvalt, viimati otsuses asjas nr 3-1-

1-106-12 punktis 58.

36. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjendusest välja maakohtu seisukoha hagi

õigusliku perspektiivituse ja TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldatavuse kohta. Samuti on asjassepuutumatu maakohtu viide

KrMS § 272 lg-le 2.

37. Ühtlasi märgib kolleegium, et olukorras, kus kannatanu esitab kohtule tsiviilhagi täienduse, milles on nõude

adressaadina käsitatud vaid osasid algses tsiviilhagis nimetatud isikuid, tuleb kohtul selgitada, kas kannatanu soovib

ülejäänud isikute osas hagi tagasi võtta (TsMS § 424) või hagist loobuda (TsMS § 429). Tsiviilhagi tagasivõtmise korral

tuleb see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilhagist loobumise tagajärjeks on kriminaalmenetluses aga

hagi rahuldamata jätmine (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-2-10, p 10).

IV

38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a ja Pärnu Maakohtu 3. juuni 2013. a otsuste põhiosa, asendades nendes otsustes

toodud põhistused Kasseti Expert OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise põhjuste ja õigusliku aluse kohta Riigikohtu otsuse

põhistustega.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi