3-2-1-15-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-15-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aleksei Kovaljovi ja German Tähe hagi Andrei Klimenko

vastu 12 782 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-12-23277

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Klimenko kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

8419 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Aleksei Kovaljov ja German Täht

Kostja Andrei Klimenko, esindaja vandeadvokaat Aleksander

Vares

Asja läbivaatamise kuupäev

3. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-23277. Jätta

jõusse Harju Maakohtu 14. märtsi 2013. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Andrei Klimenko menetluskulud jätta võrdsetes osades Aleksei Kovaljovi ja German Tähe

kanda. Aleksei Kovaljovi ja German Tähe menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Tagastada Andrei Klimenko kassatsioonkaebuselt 27. novembril 2013 tasutud kautsjon

100 (ükssada) eurot Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le (konto nr 10220119315016,

AS SEB Pank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Kovaljov (hageja I) ja German Täht (hageja II) esitasid 14. juunil 2012 Harju Maakohtule

Andrei Klimenko (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt enda kasuks välja mõista 12 782 eurot,

sh hageja I kasuks 6391 eurot ja hageja II kasuks 6391 eurot).

Hagiavalduse kohaselt laenas hageja I 19. septembril 2002 kostjale 25 000 USA dollarit ja hageja II

laenas kostjale samuti 25 000 USA dollarit. Kostja pidi laenu tagastama 1. aprilliks 2003. Poolte

kokkuleppel pikendati laenu tagastamise tähtaega 1. juulini 2009. Kuna kostja laenu tähtaja

möödudes ei tagastanud, andsid hagejad kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja 5. juulini

2009. Kostja ei tagastanud laenu ka selle tähtaja jooksul. Hagejad esitasid 22. detsembril 2010 Harju

Maakohtule hagi, milles palusid kostjalt mõista välja osa võlast 598 000 krooni (38 219 eurot

17 senti). Maakohus rahuldas selle hagi 22. mai 2012. a tagaseljaotsusega. Pooled olid kokku

leppinud, et võlg tuleb ümber arvutada laenu andmise aja kursi järgi. Eesti Panga 19. septembri 2002

kursi järgi on 50 000 USA dollarit 798 540 krooni. Seega on kostjalt välja mõistmata võlg

200 540 krooni (12 816 eurot 84 senti).

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagi menetlusse

võtmisest tulnuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda, kuna

varasem maakohtu otsus välistab sama nõudega kohtusse pöördumise. Pooled ei ole kokku leppinud

fikseeritud kursis. Hagejate nõude sissenõutavaks muutumise ajal oli Eesti Panga kursi järgi

50 000 USA dollarit 35 735 eurot. Seega on maakohtu varasema otsusega kostjalt välja mõistetud

suurem summa, kui ta hagejatele võlgnes.

3. Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2013. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt peab

kostja saadud laenu tagastama 19. septembril 2002 kehtinud USA dollari ja Eesti krooni vahetuskursi

alusel. Menetluse kestel on hagejad esitanud selle asjaolu kohta erinevaid selgitusi. Samuti on

vastuolulised hagejate kohtuistungil vande all antud seletused. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras,

kus hageja II pidas kohtuistungil antud seletuse kohaselt laenulepingu oluliseks tingimuseks

valuutakursis kokkuleppimist, ei sõlmitud kostjaga vastavat kokkulepet kirjalikult.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 93 lg 3 alusel võib võlgnik maksmiskoha vääringust erinevas vääringus

väljendatud kohustuse täita ka maksmiskoha vääringus, välja arvatud juhul, kui see vääring ei ole

vabalt konverteeritav või kui on kokku lepitud, et tasumine ei ole lubatud muus vääringus kui selles,

milles rahaline kohustus on väljendatud. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võetakse kohustuse

ümberarvutamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine valuutakurss, millega võlausaldaja

saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles

kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigel ajal täitnud, võib võlausaldaja

nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva

vahetuskursi alusel.

Kostja kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks 5. juulil 2009, kuivõrd hagejad olid

pikendanud võla tasumise tähtaega selle kuupäevani. Seega tuleb kostja võla arvutamisel VÕS § 93

lg 4 alusel lähtuda 3. juuli 2009 Eesti Panga Eesti krooni kursist välisvaluutade suhtes, mille kohaselt

oli USA dollari ja Eesti krooni vahetuskurss järgmine: 1 USD = 11,1821 EEK (0,7147 eurot). Harju

Maakohtu 22. mai 2012. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-65359 on kostjalt laenulepingu alusel

hagejate kasuks välja mõistetud 38 219 eurot 17 senti. Selle otsusega on kostjalt mõistetud hagejate

kasuks välja rohkem, kui kostja hagejatele kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal võlgnes. Kostja

võlg selle aja seisuga oli 35 735 eurot (50 000 * 0,7147). Kohtuotsus on jõustunud. TsMS § 457 lg 1

alusel on jõustunud kohtuotsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal

laenulepingust tulenevat võlga hagejate ees.

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada ja teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. septembri 2013. a otsusega hagejate apellatsioonkaebuse

osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 4209 eurot 59 senti ja hageja II kasuks välja

4209 eurot 59 senti.

Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-10-65359 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hagejad

esitasid selles asjas 37 443 USA dollari 33 sendi tasumise nõude ja arvutasid selle ümber

19. septembril 2002 kehtinud Eesti Panga valuutakursiga. Hagejate arvestuste kohaselt oli nõude

suuruseks 598 000 krooni. Maakohus on selle summa eurodesse ümber arvutanud ja 38 219 eurot

17 senti kostjalt tagaseljaotsusega välja mõistnud. Maakohus jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas

nõudsid hagejad ülejäänud võla tasumist. Seega nõudsid hagejad = 11 780 USA dollari 83 sendi

(50 000 – 38 219,17) väljamõistmist kostjalt.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et suuline kokkulepe valuutakursi fikseerimiseks ei ole

tõendatud. Maakohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud ja selgitanud, miks ta ei pea hagejate

vande all antud ütlusi usaldusväärseks. Kostja negatiivset asjaolu tõendama ei pidanud. Maakohus

jättis aga tähelepanuta, et sellisel juhul tuli kostjalt hagejate kasuks välja mõista täitmata kohustus

selle sissenõutavaks muutumise aja seisuga (VÕS § 93 lg 4). Maakohus tuvastas õigesti, et kohustus

muutus sissenõutavaks 5. juulil 2009. Seega tulnuks võlgnevus kostjalt hagejate kasuks välja mõista

sel ajal kehtinud kursi järgi, s.o 11 780 USA dollarit 83 senti * 0,7147 eurot = 8419 eurot 17 senti.

Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus nimetatud osas tühistada ja kostjalt võrdsetes osades hagejate

kasuks 8419 eurot 17 senti välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsus.

Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 654 lg-s 5 sätestatut.

Ringkonnakohtu järelduskäik ei ole jälgitav ning ringkonnakohtu otsuses ei ole viidatud sellele,

milliseid õigusnorme kohaldati. Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta kõigi kostja väidete

kohta. Ringkonnakohus on tõenäoliselt ekslikult kohaldanud TsMS § 457 lg-d 1 ja 3, järeldades, et

otsuse tegemisel tuleb juhinduda teises tsiviilasjas tehtud jõustunud otsuse põhjendavas osas toodust.

Praegust asja lahendades tuleb arvestada sellega, millises ulatuses on hagejate samast võlakirjast

tulenev nõue juba tsiviilasjas nr 2-10-65359 rahuldatud. Selles asjas mõisteti kostjalt hagejate kasuks

välja 38 219 eurot 17 senti, mis on kohustuse sissenõutavaks muutumise aja seisu kurssi arvestades

rohkem kui kostja võlg (35 735 eurot).

8. Hageja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja II

kassatsioonkaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab

TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse.

10. Praeguses asjas on hagejad esitanud kostja vastu nõude laenulepingu alusel antud laenu

tagastamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemad hagejad laenasid kostjale 25 000 USA dollarit

ning laen tuli tagastada 5. juuliks 2009. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et sama laenulepingu alusel

on kostjalt hagejate kasuks tsiviilasjas nr 2-10-65359 tehtud Harju Maakohtu tagaseljaotsusega välja

mõistetud 38 219 eurot 17 senti (598 000 krooni). Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud tsiviilasjas

väljamõistetud summaga on kaetud kogu kostja võlg või võlgneb kostja hagejatele laenulepingu

alusel veel raha.

11. Ringkonnakohus leidis, et hagejad nõudsid tsiviilasjas nr 2-10-65359 üksnes osa võla,

37 443 USA dollari 33 sendi tasumist. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Tsiviilasjas nr 2-10-

65359 esitatud hagis palusid hagejad kostjalt välja mõista 598 000 krooni. Asja lahendamisel ei ole

tähtis, et hagejad märkisid viidatud tsiviilasjas esitatud hagis, et nõuavad üksnes osa võlast, ja

tuginesid USA dollarite arvutamisel kroonideks laenu andmise aja kursile. Lähtuda tuleb hagis

esitatud nõudest, mis ei olnud esitatud USA dollarites, vaid Eesti kroonides. Olukord võiks olla

erinev, kui haginõue oleks esitatud USA dollarites ning väiksemana kui kostja laenulepingust tulenev

võlg. Seega on asja lahendamisel oluline, kas tsiviilasjas nr 2-10-65359 välja mõistetud 38 219 eurot

17 senti (598 000 krooni) kattis kostja 25 000 USA dollari suuruse võla kummalegi hagejale.

12. Kohtud on leidnud, et hagejad ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku fikseeritud

vahetuskursi, mille alusel võlga USA dollaritest kroonidesse ümber arvutada. Kohtud on seejuures

hinnanud asjas esitatud tõendeid ning oma järeldust põhjendanud. Kolleegium ei näe selles osas

mingeid menetlusõiguse rikkumisi. TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei saa Riigikohus tõendeid ümber

hinnata. Seega tuleb lähtuda vahetuskursi kindlaksmääramisel seaduses sätestatust.

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et VÕS § 93 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb lähtuda

kohustuse ümberarvutamisel vahetuskursist kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal. VÕS § 93 lg 4

teise lause kohaselt võib võlausaldaja küll nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise

või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel, kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigel ajal

täitnud. Praeguses asjas ei ole hagejad esitanud nõuet sissenõutavaks muutumise ajast hilisema kursi

alusel. Seega tuleb lähtuda kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kursist. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et aluseks tuleb võtta kohustuse sissenõutavaks muutumise aja Eesti Panga avaldatud

Eesti krooni kursist USA dollari suhtes. Selle kursi järgi vastas 50 000 USA dollarile 559 105 krooni

(kurss 1 USD = 11,1821 EEK) (35 733 eurot 32 senti). Sellest tulenevalt on õige ka maakohtu

järeldus, et kostjalt on tsiviilasjas nr 2-10-65359 sama laenulepingu alusel välja mõistetud suurem

summa, kui ta hagejatele laenulepingu järgi võlgnes. Järelikult ei ole hagejatel alust nõuda kostjalt

laenulepingu alusel täiendava raha maksmist ning maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

14. TsMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda. Kostja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda maakohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu