3-1-1-15-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedLääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Pärnu Maakohus 23. septembri 2013. a 1.1 22. veebruaril 2013. a juhtis seda sõidukit OÜ Grundar Puit juhatuse liige A. K. A. K. sõitis Pärnu
Legislator headnote
AI generated3-1-1-15-14 · Riigikohus: septembri 2013. a 1.1 22. veebruaril 2013. a juhtis seda sõidukit OÜ Grundar Puit juhatuse liige A. K. A. K. sõitis Pärnu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-15-14
Määruse kuupäev
24. märts 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes
Kiris
Kohtuasi
Kolmanda
isiku
OÜ
Grundar
Puit
vara
arestimine
konfiskeerimise tagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrus
kriminaalasjas nr 1-13-8481
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk,
määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
26. veebruar 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrus OÜ Grundar Puit sõiduauto
arestimise kohta muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Pärnu Maakohus 23. septembri 2013. a
määrusega kolmanda isiku OÜ Grundar Puit sõiduauto Toyota Hilux riikliku registreerimismärgiga
774 BJV.
1.1 22. veebruaril 2013. a juhtis seda sõidukit OÜ Grundar Puit juhatuse liige A. K. A. K. sõitis Pärnu
maakonnas Paikuse vallas Silla külas Sindi-Lodja-Silla tee 2,8. kilomeetril autoga kraavi ja rullus üle
katuse. Juht oli joobes, kuivõrd alkoholisisaldus tema veres oli 2,56 mg/g kohta. Kohus viitas
erinevatele tõenditele ja leidis, et A. K.-d saab kahtlustada karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
1.2 Toyota Hilux oli A. K. kuriteo toimepanemise vahend. Mootorsõiduki võib süüteo toimepanemise
vahendina konfiskeerida, kui on alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka
edaspidi, kusjuures leebemad meetmed, nagu juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, ei suuda
juhti mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest. A. K.-d on varem KarS § 424 järgi karistatud.
Sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes on süüdistatavat karistatud ka väärteo korras. Lisaks sellele on
A. K.-l mitmeid kehtivaid väärteokaristusi muude liiklusrikkumiste eest. Praegusel juhul A. K.-le
etteheidetava teo pani süüdistatav toime ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud ja ta oli katseajal
sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega on põhjust eeldada, et A. K. jätkab liiklussüütegude
toimepanemist, mistõttu on auto konfiskeerimine lubatav.
1.3 Et sõiduk kuulub OÜ-le Grundar Puit, tuleb selle konfiskeerimisel lähtuda KarS § 83 lg 3 p-st 1,
millest tulenevalt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, aine või eseme,
kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule, kes on vähemalt
kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või
ettevalmistamisel. A. K. on OÜ Grundar Puit juhatuse liige ja võib seega äriseadustiku (ÄS) § 181
lg 1 kohaselt osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega
on sõidukit võimalik OÜ-lt Grundar Puit konfiskeerida. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku
(KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk muu hulgas konfiskeerimise tagamine, tuleb
OÜ Grundar Puit auto arestida.
2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat Indrek
Sirk, kes palus kohtumääruse tühistada ja vara aresti alt vabastada. Kaebaja ei nõustunud
maakohtuga, et OÜ Grundar Puit aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa A. K. purjuspäi
autojuhtimisele. Praegusel juhul ei saa juriidilise isiku tegevust sisustada TsÜS § 31 lg 5 abil.
Karistusõiguses tuleb juriidilise isiku tegutsemine avada KarS § 14 lg 1 abil. See säte nõuab, et
füüsiline isik tegutseks juriidilise isiku huvides. Praegu A. K. seda aga ei teinud, mistõttu ei saa tema
tegu kolmandale isikule omistada. Lisaks sellele on Riigikohus märkinud, et sõiduki omaniku poolt
süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas
konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. OÜ Grundar Puit
praegu seda võimalikuks ei pidanud. Ka kõneleb esindaja hinnangul arestimise vastu KarS § 83 lg 31,
sest samamoodi, nagu ei saa liisingfirmalt või rendileandjalt konfiskeerida liisitud või renditud
sõidukit üksnes seetõttu, et rentnik on liising- või rendilepingu alusel ka omaniku esindaja asja
kasutamisel või kasutada andmisel, ei saa sõidukit konfiskeerida juriidiliselt isikult, kui tema organi
liige kasutab sõidukit juriidilise isiku huvide vastaselt süüteo toimepanemiseks.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu
hinnangul viitab kaebaja ekslikult KarS § 14 lg-le 1, sest praegusel juhul pole tegu juriidilise isiku
vastutusega, vaid temale kuuluva asja arestimisega. Juriidiline isik saab oma tahet ja käitumist
väljendada oma juhatuse kaudu. Juhatuse liige A. K. aitas juriidilise isiku nimel kaasa kuriteo
toimepanemise vahendi kasutamisele. Asudes toime panema KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat
kuritegu, realiseeris A. K. oma tahtlusega nii KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiivse koosseisu
kui ka KarS § 83 lg 3 p 1 sätestatud kaasaaitamisteo (kuriteo toimepanemise vahendi kasutamisele
kaasaaitamine). Kaebajaga pole võimalik nõustuda, et OÜ Grundar Puit ei pidanud võimalikuks, et
tema sõidukiga pannakse toime kuritegu. Ka on asjakohatu äriühingu esindaja võrdlus rendi- ja
liisingusuhtega, kuna praegusel juhul on OÜ Grundar Puit sõiduauto omanik, mitte rendile- või
liisinguandja. Tuginedes TsÜS § 31 lg-le 5 saab öelda, et juriidiline isik oli teadlik, et tema juhatuse
liige kasutab sõidukit kuriteo toimepanemisel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat
I. Sirk. Kaebuse esitaja palub kohtumäärused tühistada ja vabastada sõiduauto Toyota Hilux aresti alt.
Auto arestimine ei taga kuidagi seda, et A. K. tulevikus enam joobeseisundis ei sõida, sest A. K. võib
kasutada veel umbes paarikümmet OÜ-le Grundar Puit kuuluvat autot, mille vastutav kasutaja ta on.
Õige pole lähtuda TsÜS § 31 lg-st 5, vaid KarS § 14 lg-st 1, mis tähendab seda, et autot ei saa
arestida, kuivõrd A. K. ei pannud kuritegu toime juriidilise isiku huvides. Et OÜ Grundar Puit ei
andnud A. K.-le 22. veebruaril 2013. a sõiduki juhtimiseks luba, ei olnud äriühing A. K. kuriteost
teadlik, mistõttu ei saa kõneleda kuriteole kaasaaitamisest osaühingu poolt. Kaebaja viitab ka KarS
§ 83 lg-le 31 ja märgib, et praegune olukord on võrreldav rendi- või liisingusuhtega. Nii nagu rendi-
või liisingulepingu puhul ei konfiskeerita eset selle omanikult, vaid võetakse asja kasutanud isikult
ära kasutuslepingust tulenevad varalised õigused, tuleks ka praegu konfiskeerida A. K.-le kuuluvad
varalised õigused, mitte aga võtta sõidukit selle omanikult ära.
5. Vastuses määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe, et
Tallinna Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kõik kaebaja väited on
ringkonnakohus juba õigesti ümber lükanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kriminaalasjas käib vaidlus selle üle, kas sõiduki arestimine OÜ-lt Grundar Puit oli KrMS § 142
lg 1 ja KarS § 83 lg 3 p 1 alusel võimalik või mitte. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kohtud
vastanud sellele küsimusele õigesti jaatavalt.
7. KarS § 83 lg 2 p 1 eeldab kõigepealt, et kolmas isik on toime pannud kaasaaitamisteo. Käesolevas
asjas tuvastatu kohaselt pani kaasaaitamisteo vahetult toime A. K. Seega tuleb tähele panna, et
kaasaaitamisteo vahetuks toimepanijaks KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes on peetud isikut, keda
kahtlustatakse ka kuriteo enda toimepanemises. Nimelt on juriidilises mõttes tegu olukorraga, kus
A. K. andis OÜ Grundar Puit esindajana (vt käesoleva määruse p 10) sõiduki üle A. K.-le
(kaasaaitamistegu KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes), kes seda purjuspäi juhtima asus (kuritegu KarS § 424
tähenduses).
8. Kaebuse esitajaga pole võimalik nõustuda selles, et juriidilisest isikust kolmandale isikule kuuluva
vara arestimisel ja konfiskeerimisel tuleb lähtuda KarS § 14 lg-st 1 ja seega analüüsida, kas
kaasaaitamistegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ringkonnakohus märgib õigesti, et KarS § 14
lg-t 1 on vaja rakendada juhul, kui arutatakse juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust. KarS § 83
lg 3 p 1 ei reguleeri aga vastutust süüteo eest, vaid teatud objektide konfiskeerimist. Säte ei tee vahet,
kas kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik. Samuti on ebaoluline kolmanda isiku
kaasaaitamismotiiv, mistõttu ei ole tähendust sellel, kas vahetult kaasaaitamistegu toime panev
füüsiline isik tegutseb kellegi huvides või mitte.
9. Kuivõrd kolmandast isikust juriidiliselt isikult vara konfiskeerimise korral ei tulene erisusi KarS
§ 14 lg-st 1, tuleb lähtuda juriidilise isiku kohta kehtestatud üldisest regulatsioonist. Juriidiline isik
kui õiguslik fiktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu, mistõttu saab juriidilisele isikule
omistada vaid inimeste tegusid. Sellisel omistamisel tuleb käesoleva kriminaalasjaga seoses juhtida
kõigepealt tähelepanu TsÜS § 31 lg-le 5, mis sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse
juriidilise isiku tegevuseks. Eraõigusliku juriidilise isiku organ on muu hulgas juhatus (TsÜS § 31
lg 1). ÄS § 181 lg 1 esimene lause määrab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada
iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut
mitmekesi või ühiselt.
10. A. K. on OÜ Grundar Puit juhatuse liige. Seega saab ta ÄS § 181 lg 1 järgi esindada osaühingut.
Sellest lähtudes kujutab OÜ Grundar Puit auto üleandmine A. K.-le endast osaühingu esindamist ÄS
§ 181 lg 1 mõttes. See esindamine tuleb TsÜS § 31 lg-te 1 ja 5 kohaselt lugeda OÜ Grundar Puit
tegevuseks. KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt ei nõua objekti konfiskeerimine kolmandalt isikult üksnes
kaasaaitamist objektiivses mõttes, vaid ka seda, et kaasaaitamistegu oleks selle toimepanijale
subjektiivselt omistatav. Omistatav on see juhul, kui kaasaaitaja suhtub objekti kasutamisse süüteo
toimepanemisel või ettevalmistamisel vähemalt kergemeelselt. Seda enam tuleb kaasaaitajale
omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel
juhul teadis A. K., et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka OÜ-le
Grundar Puit, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas,
et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on KarS § 83 lg 3 p 1 eeldused auto
konfiskeerimiseks täidetud ja mootorsõiduki arestimine KrMS § 142 lg 1 järgi lubatav.
11. Määruskaebuses väidetakse, et A. K. on veel paljude OÜ-le Grundar Puit kuuluvate autode
vastutav kasutaja ja võib seega kasutada purjuspäi sõitmiseks teisi kolmanda isiku autosid, mistõttu
arestimine ei taga, et A. K. enam KarS § 424 kohaseid kuritegusid toime ei pane. Kolleegium märgib,
et muu hulgas peab konfiskeerimine tagama, et uute süütegude toimepanek oleks raskem kui objekti
konfiskeerimata jätmisel. Praegusel juhul see kahtlemata nii on, sest kui arestitakse auto, mida A. K.
väidetavat kuritegu toime pannes kasutas, ei saa kahtlustatav selle autoga enam joobes olles sõitma
minna. Ilmselt ei ole konfiskeerimisega võimalik kunagi välistada uute kuritegude toimepanemist
täielikult, mistõttu ei ole ka kohased kaebuse esitaja väited, et A. K. võib purjuspäi sõitmiseks
kasutada teisi autosid.
12. Ka ei välista arestimist määruskaebuse väide, et analoogselt rendi- ja liisingulepinguid
reguleeriva KarS § 83 lg-ga 31 on ka praegusel juhul võimalik üksnes A. K. varaliste õiguste
konfiskeerimine sõiduki suhtes. Kolleegiumi hinnangul teeb kaebaja KarS § 83 lg 31 põhjal valed
järeldused. See säte ei sisalda endas privileegi, mis muudab konfiskeerimise üldise regulatsiooni
leebemaks selliste olukordade jaoks, kus on tegemist kasutuslepingu või omandireservatsiooniga
müügilepinguga. Vastupidi, KarS § 83 lg-ga 31 on üldiseid konfiskeerimise aluseid laiendatud.
Seadusandja on süüteo toimepanemise vahendite ja vahetute objektide kõrval soovinud teha
võimalikuks ka teatavate lepinguliste õiguste konfiskeerimise. Seadusest ei tulene aga, et
kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu puhul ei ole kohaldatavad ka KarS § 83 lg-
tes 1-3 sätestatud üldised alused. See tähendab näiteks, et kui üks isik (rendileandja) sõlmib teisega
(rentnik) rendilepingu, millega kohustub andma rentnikule kasutamiseks auto, ja rendileandja näeb, et
rentnik on lepingut sõlmides purjus, ja teab, et rentnik asub kohe vahetult pärast lepingu
allkirjastamist autoga sõitma, on rendileandjalt auto rentnikule üleandmise tõttu võimalik sõiduk
KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida. Lisaks sellele võib KarS § 83 lg 31 alusel konfiskeerida
joobeseisundis autot juhtinud rentnikult rendilepingust tulenevad auto kasutamise õigused.
13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu
kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määruse muutmata ja kolmanda
isiku esindaja määruskaebuse rahuldamata.
Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris