3-3-1-87-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-87-13

Otsuse kuupäev

20. märts 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Martin Tederi kaebus Tallinna Linnavolikogu 18. novembri

2010. a otsuse nr 269 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-10-3378

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-3378. Jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 23. mai 2012. a otsus.

3. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010. a otsusega nr 269 kehtestati detailplaneering,

millega nähakse ette Madara tn 24 olemasolevale 3-korruselisele Riigiarhiivi hoonele 6-korruselise

24 m kõrguse ja ühe maa-aluse korrusega juurdeehituse püstitamine. Otsuse põhjenduste kohaselt on

detailplaneering linna üldplaneeringuga kooskõlas. Planeeritav lahendus on väljakujunenud eri-

ilmeliste tootmishoonetega ettevõtluspiirkonda sobiv, mitmekesistades piirkonna funktsionaalsust,

ning arvestab linnaosa üldplaneeringu eesmärkidega (erinevate piirkondade omavahelise sidususe

tagamine ja nende funktsionaalsuse mitmekesistamine). Eesti rahva vara säilitava Riigiarhiivi

laiendus on otstarbekas rajada Madara tn 24 kinnistul paikneva arhiivi juurde, kuna see paikneb

suhteliselt linna keskel. Asukoht on soodne väga hea ühistranspordi ühenduse tõttu. Arhiivi tehno-

loogiat arvestades vajab planeeritav hoone suuremat korruste kõrgust ja ruumiprogrammi, mille

realiseerimiseks on optimaalne 6-korruseline 24 m kõrgune hoone. Arhiivide koondamine lihtsustab

nende kasutamist ning võimaldab vähendada teenindus- ja ekspluatatsioonikulusid. Hoone rajamine

on avalikes huvides.

2. Martin Teder, kes on planeeritava ala naaberkinnistu Madara tn 26 omanik, esitas 27. detsembril

2010 halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010. a otsuse nr 269

tühistamiseks. Kaebus on esitatud nii kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides.

Kaebuse põhjendused on järgmised:

1) arvestamata on jäetud kaebaja poolt planeeringu menetluse käigus esitatud vastuväited ja ette-

panekud, sellekohane motivatsioon on aga formaalne ja ebapiisav. Planeeritava hoonestuse maht ja

kõrgus on asukohta sobimatud ning arvestatud pole väljakujunenud linnaruumiga. Mõne meetri

kaugusele kaebajale kuuluva kinnistu piirist soovitakse ehitada 8-korruselise maja kõrgune (24 m

maapinnast) liigendamata hoonemassiiv. Hoonestuse rajamine halvendab kaebaja kinnistul asuvate

eluruumide kasutustingimusi. Selle tulemusel väheneb kaebaja vara väärtus;

2) linnaehitusliku kontaktvööndi analüüs on puudulik ja pealiskaudne. Selles esitatud andmetest

nähtub selgelt, et kontaktvööndis ei paikne ühtki võrreldava kõrguse ja mahuga hoonet. Olemasolev

hoonestus ümbruskonnas on ühtlase rütmi ja mahuga (2–4-korruselised hooned, keskmise kõrgusega

10–15 m maapinnast). Sobimatu on planeeringu haljastus- ja liikluskorralduse lahendus;

3) planeeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole järgitud seadusi ega arvesse võetud olulisi avalikke

huve. Avalikkus (eelkõige piirkonna elanikud) jäeti planeerimismenetlusse nõuetekohaselt kaasamata.

Kaebaja sai planeeringu algatamisest teada juhuslikult.

3. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited olid järgmised:

1) kaebaja on korduvalt märkinud, et detailplaneeringuga kavandatu riivab või rikub tema õigusi ja

vähendab temale kuuluva kinnisvara väärtust. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, millised on need

temale kuuluvad kaitstavad õigused, mida rikutakse. Planeeringulahendus ei meeldi kaebajale ja on

tema arvates ebasobiv, kuid see ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks rikutud;

2) detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev

otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi

kohaliku elu küsimuste (sh territoriaalplaneerimise) iseseisev ja lõplik korraldamine ning

otsustamine. Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel on hoonete kõrgus 14-19 m maapinnast. Kuna

tegemist on kesklinna lähedal asuva areneva piirkonnaga, siis on endiste, valdavalt 2- kuni

3-korruseliste hoonete asemele senisest kõrgema hoonestuse rajamine põhjendatud. Planeeringu-

lahenduse põhjendustes on selgitatud, et Madara tn 24 kinnistule koondatakse Tallinnas laiali asuvad

arhiivid. See lihtsustab arhiivide kasutamist;

3) Madara tn 24 planeeringulahendus ei mõjuta oluliselt olemasolevat liikluskorraldust. Selle detail-

planeeringuga pole otstarbekas ega võimalik kavandada kogu kvartali liiklust. Haljastuse osakaal

planeeritaval krundil suureneb;

4) kaebaja on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti

planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab vastuväidete esitamine planeeringu avalikul välja-

panekul. Kaebaja on saanud kasutada oma menetlusõigusi detailplaneeringu koostamisel. Detail-

planeeringu menetlemisel on nõuetekohaselt kaalutud kaebaja vastuväiteid ning ettepanekuid.

4. Kolmas isik Haridus- ja Teadusministeerium kirjalikku seisukohta kaebuse kohta ei esitanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 23. mai 2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused olid järgmised:

1) hoone maht ja kõrgus saavad mõjutada eelkõige kaebaja kinnistult avanevat vaadet ja sellele

langevat valgust. Kaebajale kuuluvas elamus ei saa insolatsioonitingimused vaidlusaluse planeeringu

tõttu halveneda. Kuna hooned asuvad üksteisest piisavalt kaugel, ei muuda planeeritav ehitis oluliselt

ka valguse pääsu kaebaja krundile. Krundi piiril säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Kesklinna

vahetus läheduses segahoonestusalal paikneva elamukrundi omanik ei saa eeldada, et naaberkrundi

ehitusõigust ei muudeta. Asja materjalidest ei nähtu, et vastandlikke huve ei oleks sisuliselt kaalutud

või oleks ebaproportsionaalselt eelistatud planeeringust huvitatud isiku huve. Kaebaja väidetavaid

subjektiivseid õigusi ei rikuta vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisega. Vaidlustatav haldusakt

on nõuetekohaselt põhjendatud;

2) planeeritava ala puhul on tegemist kesklinna lähedal asuva areneva piirkonnaga. Lähiümbruses on

valdavalt 2- kuni 4-korruseliste hoonetega äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Vaid vahetus

naabruses Sinika tänava ääres paiknevad 2- kuni 4-korruselised korterelamud. Kristiine linnaosa üld-

planeering on alles menetlemisel, kuid kehtestatud detailplaneering ei ole selle eesmärkidega vastu-

olus. Vastustaja on kehtestatava detailplaneeringu sobivuse hindamisel lähtunud nii olemasolevast

hoonestusest, menetluses olevatest ja kehtestatud detailplaneeringutest kui ka piirkonna arengu

perspektiivist. Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel on hoonete kõrgus 14–19 m maapinnast.

Vaidlustatud planeeringuga nähakse ette maapinnast kuni 24 m kõrgune ja 6-korruseline hoone,

hoonealuse pinnaga kokku 3200 m². Kohus ei saa hinnata planeerimisotsustuste otstarbekust, sh seda,

kas konkreetsele kinnistule sobiks paremini nt 4-korruseline või liigendatud hoone. Õige ei ole

kaebaja seisukoht, et aluseks tuleks võtta vaid olemasoleva hoonestuse ja kehtestatud

detailplaneeringutega ette nähtud hoonestuse näitajad;

3) kaebaja väidab, et vaidlustatud detailplaneeringuga on lahendamata jäetud liikluskorraldus,

mistõttu suureneb liiklustihedus ja sellest tingitud müra ja heitgaaside hulk. Inseneribüroo Stratum

liikluse ja parkimiskoormuse hinnangust ei tulene, et 60 parkimiskohaga Riigiarhiivi hoone

ehitamisega kaasneks oluline mõju liiklustihedusele Madara tn kvartalis;

4) kaebaja huviks on olemasoleva olukorra säilitamine või planeeringus ettenähtust madalama ja

mahult väiksema juurdeehituse planeerimine. Kinnistu omaniku huviks on saada soovitud ehitus-

õigus. Haldusorgan ei ole taotlusega seotud, kuid peab kinnistu omaniku põhjendatud soove

arvestama. Kuna tegemist on Rahvusarhiivi hoonega, on praegusel juhul tegemist ka avaliku huviga.

Vaidlustatud haldusakti seletuskirjast võib lisaks eeltoodule leida järgmisi põhjendusi: Madara tn 24

kinnistule koondatakse Tallinnas laiali asuvad arhiivid, mis lihtsustab arhiivide kasutamist ja

parandab säilikute hoiutingimusi; krunt on piisavalt suur, et seda võimaldada; Madara tn 24 asuv

vahehoidla on esimeses etapis juba rekonstrueeritud arhiivile esitatavate nõuete kohaseks; ühtse

arhiivihoone ehitamine võimaldab vähendada teenindus- ja ekspluatatsioonikulusid; asukoht on

soodne väga hea ühistranspordi ühenduse tõttu; hoone maht ja kõrgus tuleneb arhiivi vajadusest ja

hoone spetsiifikast; hoone kasutusotstarve ei tekita häirivaid mõjutusi naaberkinnistutele;

5) kuna populaarkaebuse esitamise õigus on antud planeerimisseadusega, eeldab detailplaneeringute

vaidlustamine avalike huvide kaitsmist, mis on seotud avaliku ruumi kujundamisega. Samuti saab

tugineda planeerimismenetluse normide rikkumisele. Teade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

kohta ilmus 29. jaanuaril ja 15. märtsil 2010 Eesti Päevalehes. Teade planeeringu algatamise kohta oli

välja pandud ka Madara tn 24 arhiivihoone uksele. Piirkonna elanikel oli võimalik teate kaudu saada

teavet detailplaneeringu algatamisest.

6. M. Teder palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2013. a otsusega M. Tederi apellatsioonkaebuse,

tühistas Tallinna Halduskohtu 23. mai 2012. a otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas

M. Tederi kaebuse ja tühistas Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010. a otsuse nr 269.

Ringkonnakohus leidis, et planeeringu seletuskirjast nähtuvalt on kvartalis hooned enamasti 2- kuni

4-korruselised, Tulika tn 19 asuvad 4- ja 5-korruselised ärihooned. Tallinna üldplaneeringu

territoriaalse arengu põhiseisukohtade järgi on piirkond osaliselt tihendatav ala, kus nähakse ette

olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse suurendamist. Planeeritava alaga piirnevatel

kinnistutel on hoonete kõrgus 14–19 m maapinnast. Kõrguste kontrasti vähendab asjaolu, et

elamukruntidel on kõrghaljastus. Kristiine linnaosa üldplaneeringu tööversioonis nähakse ette

järgmist: „Madara tn 24 on segahoonestusala (arenguala), kus hoonete kõrgus on üldjuhul kuni 18 m.

Kõrgust täpsustatakse detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest

tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Hoonestustihedus arengualadena

tähistatud segahoonestusaladel on kuni 2,0. Uued hooned tuleb planeerida tänaval väljakujunenud

ehitusjoonele üldjuhul piki tänavat, säilitades tagumise krundiosa õuealana. Kui krundi kuju ei

võimalda hoone paigutust piki tänavat, on peamiseks planeerimiskriteeriumiks naaberkruntide

õuealade privaatsuse säilitamine. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb üldplaneeringu tööversiooni

kohaselt arvestada tänaval ja lähiümbruses väljakujunenud hoonestuskõrgust.“

Vaidlustatud detailplaneeringus ei ole selgitatud, miks on vaja sedavõrd suurel määral kõrvale

kalduda soovitustest, millest selle piirkonna puhul üldiselt juhindutakse. Kui kõrvalekalle

soovitatavast hoonestustihedusest on kavandatavas üldplaneeringus väike (2,0 asemel 2,05), siis

kõrvalekalle hoone kõrgusest on oluline. Seda näitab eriti soovitus võtta arvesse konkreetsest

asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Praegusel

juhul tuleb arvestada piirnemist väikeste korterelamute alaga ning lähiümbruses üldplaneeringus

soovitatud kõrgust mitteületavate ning valdavalt madalamate hoonetega. Säilitada tuleb tagumine

krundiosa õuealana ning tagada naaberkruntide õuealade privaatsus. Kõrvalekallet nendest nõuetest ei

ole haldusaktis piisavalt põhjendatud. Viide vajadusele koondada arhiivid ühte hoonesse ei ole piisav,

kui pole näidatud, et arhiivide tegevus senisel kujul või juhul, kui koondada vaid osa neist, ei ole

võimalik või on märkimisväärselt raskendatud. Samuti võib planeering olla vajalik, kui arhiivide

koondamine mujale oleks oluliselt kulukam või pole sobivaid alternatiivseid asukohti, kus hoone

püstitamisel on võimalik linnaehituslikke põhimõtteid järgida. Arhiivide paiknemisele ühes asukohas

on seetõttu omistatud ebaproportsionaalselt suurt tähtsust ning linnakujunduspõhimõtted jäetud

piisava tähelepanuta. See on toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Kaebaja õiguste rikkumine

seisneb üldplaneeringuga ala elanike kaitseks seatavate nõuete rikkumises.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Tallinna linn esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ning jätta

jõusse halduskohtu otsuse. Kaebuse põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohus langetas oma otsuse, toetudes detailplaneeringu kõrvalekaldele Kristiine linnaosa

üldplaneeringu tööversioonist. Kristiine linnaosa üldplaneering ei ole kehtiv haldusakt ning sellest ei

saa lähtuda. Põhimõtted, millele kohus oma otsuses viitab, on tööversiooni lisatud alles juunis 2013

ehk 3 aastat pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu kehtestamise ja menetlemise

ajal ei saanud vastustaja neist soovitustest lähtuda. Seega on ringkonnakohus rikkunud halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt hindab kohus haldusakti või

toimingu õiguspärasust haldusakti või toimingu tegemise aja seisuga;

2) ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 158 lg-s 3 sätestatut. Soovitusliku hoone kõrguse

analüüsimisega ja arhiivihoone asukoha linnaehituslikku konteksti sobivuse kahtluse alla seadmisega

on ringkonnakohus asunud sisuliselt hindama planeeringulahenduse otstarbekust;

3) Kristiine linnaosa üldplaneeringu tööversioon on algatamise järgses staadiumis ning sel puudub

regulatiivne toime. Seega ei saa dokument kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Üldplanee-

ringu eesmärk ei ole elanike kaitseks nõuete seadmine, vaid linna pikaajalise tasakaalustatud arengu

kavandamine. Ringkonnakohus ei ole välja toonud, kuidas on kaebaja väidetav subjektiivne õigus

ülimuslikum avalikust huvist ja riigi poolt detailplaneeringu menetlemiseks tehtud kulutustest.

9. M. Teder ning Haridus- ja Teadusministeerium ei esitanud Riigikohtule oma seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium analüüsib kassatsioonkaebuse lahendamiseks planeerimisotsuse õiguslikke aluseid,

sh linnaosa üldplaneeringu tööversiooni siduvust (I), seejärel planeerimisotsuse põhjendamist (II)

ning kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli ulatust (III). Viimaseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (IV).

I

11. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu

koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.

Ringkonnakohus leidis, et detailplaneering ei ole vastavuses Kristiine linnaosa üldplaneeringu töö-

versiooni soovitustega, ning seadis kahtluse alla planeeringulahenduse sobivuse keskkonda.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu

jooniselt nr 1 „Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan“ nähtub, et Madara tn 24 asub ettevõtluse

segahoonestusalal, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus (v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav

tootmine), samuti üksikud elamud ja asutused. Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2006. a otsusega

nr 71 algatatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu tööversiooni (Tallinna linna veebilehel kättesaadav

versioonis on 2013. a juuni täiendustega) kohaselt on segahoonestusalal hoone kõrgus üldjuhul kuni

18 m, mida konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi arvestades

täpsustatakse detailplaneeringuga (p 4). Tööversioonis toodud täiendavad linnaehituslikud planeeri-

missuunised näevad ette, et uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada tänaval ja lähiümbruses

väljakujunenud hoonestuskõrgust ja sobitada uus hoone ümbritsevasse linnaruumi (p 14).

12. Ringkonnakohus on leidnud, et kõrvale on kaldutud nii piirkonna tavapärasest hoone kõrgusest

(14–19 m) kui ka Kristiine linnaosa üldplaneeringu tööversioonis toodud kõrgusest (kuni 18 m).

PlanS § 8 lg 7 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel detail-

planeeringute koostamise aluseks kehtiv üldplaneering. Kuna Kristiine linnaosa üldplaneeringut alles

koostatakse ning see ei ole haldusaktina kehtiv, on vastustaja seisukohal, et selles sisalduvatest

soovitustest ei saanud ringkonnakohus detailplaneeringu ja Kristiine linnaosa üldplaneeringu

vastuoludele viidates lähtuda.

Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detail-

planeeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt

loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul

omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente,

sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist

tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste

asjaoludega (HMS § 4 lg 2).

Kolleegium märgib, et ka vastustaja on detailplaneeringu kehtestamisel pidanud silmas Kristiine

linnaosa üldplaneeringu tööversiooni. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjast nähtub, et

Tallinna linna arvates ei ole detailplaneering vastuolus Kristiine linnaosa üldplaneeringu töö-

versiooniga (nüüdisaegse arhiivikeskuse väljaarendamine on kooskõlas koostatava Kristiine linnaosa

üldplaneeringuga (tl 27); plaanitav lahendus arvestab koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu

eesmärkidega (tl 25)).

13. Ühe asjakohase kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba

väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg-d 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate

alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav

objekt peab ümbrusesse sobima. Asjas ei ole vaidlust, et piirkonna hoonete kõrgus on valdavalt 14–

19 m. Madara tn 24 planeeritava hoone kõrguseks on 24 m.

II

14. Asjas on tõusetunud küsimused, kas Madara tn 24 planeeritava hoone kõrguse kõrvalekalle

piirkonna tavapärasest kõrgusest on oluline hälve ja kas seda on planeerimisotsuses põhjendatud.

M. Teder on esitanud planeerimismenetluses järgmise vastuväite (tl 28): „Võttes arvesse korruse

normaalkõrguse 3m ja rajatava juurdeehituse kõrguse 24m ehitatakse sisuliselt 8 korruseline hoone.

Kontaktvööndis ei paikne ühtegi võrreldava kõrgusega hoonet – olemasolev hoonestus ümbruskonnas

on ühtlase rütmi ja mahuga. Hea linnaehitus- ja planeerimistavaga ei ole kooskõlas tänavaäärsest

hoonestusest oluliselt kõrgema hoonestuse planeerimine krundi sügavusse ning järsk üleminek

peamiselt 3-4 korruseliselt hoonemahult 8 korruselisele. Planeeringulahendust tuleks muuta nii, et

kavandatava juurdeehituse kõrgus ei ületaks oluliselt Madara tn hoonestuse ja ümbritsevatel kruntidel

asuvate hoonete kõrgust.“

15. Kolleegiumi hinnangul on Tallinna linn kaebaja vastuväidet/ettepanekut oma vastuses (tl 20–23)

piisavalt kaalunud ning põhjendanud ettepaneku arvestamata jätmist. Kolleegiumi jaoks on arusaadav

ja selge, miks pidas linnavolikogu otstarbekaks arhiivihoone ehitamist planeeritavale kinnistule ning

miks ei olnud krundile võimalik kavandada madalamat hoonet. Planeerimisotsuses on lahenduse

olulisust ning selle kõrvalekallet piirkonna tavapärasest kõrgusest piisavalt põhjendatud, arvestades

seejuures avalikku huvi Riigiarhiivi koondamiseks.

Kaebajale saadetud vastuses (tl 21) selgitati, et arhiivi tehnoloogiat arvestades vajab planeeritav

hoone tavapärasest suuremat korruste kõrgust ning kavandatavasse hoonesse soovitakse koondada

Riigiarhiivi seni mööda linna laiali paiknevad arhiivid. Selgitati ka asukohavalikut, viidates

asukohale "suhteliselt linna keskel". Vaidlustatud otsuses põhjendati hoone sobivust veel järgmiste

argumentidega:

- Madara tänava ümbrus on aegade jooksul kujunenud eriilmeliste tootmishoonetega ettevõtlus-

piirkonnaks, kus hoonetel on eeskätt funktsioonist ja vajadusest lähtuv ilme;

- linna (kehtivast) üldplaneeringust tulenev vajadus tihendada olemasoleval hoonestusmaal linna-

ruumi.

Detailplaneeringu seletuskirjast (Arhitektuuribüroo Novel OÜ töö nr DP-2008/013, lk 12) nähtub

samuti, et arvesse on võetud Madara tn 24 perspektiivi nüüdisaegse arhiivikeskuse välja-

arendamiseks, kuna hoone on esimeses ehitusetapis rekonstrueeritud kõikide arhiivile esitatavate

nõuete kohaselt. Madara tänav on aja jooksul välja kujunenud ühtne ettevõtluspiirkond, kus

paiknevad eriilmelised tootmishooned, ning korterelamud on selles piirkonnas pigem erandlikud.

Arhiivilaienduseks kavandatav hoone ei kahjusta tänavapilti ja sobib tootmis-ettevõtluspiirkonda,

kuna tegemist pole esindustänavaga. Hoone kõrgus 24 m on kesklinna kontaktalale sobiv ja

seletuskirjas märgitu kohaselt võib naabrusesse kerkida lähiajal veel sama kõrgeid hooneid.

16. Asjaolu, et kaebajat need põhjendused ei veena ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei

tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks vähemalt seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks

vajalikule miinimumstandardile. Teades neid põhjendusi, on kaebajal olnud võimalik realiseerida

oma kaebeõigust ning kohtutel on olnud võimalik kontrollida kaalutlusreeglitest kinnipidamist.

Kaebajale saadetud vastus ja volikogu otsuse põhjendused kinnitavad, et volikogu on teadvustanud

kaebaja vastuväiteid ning on kaalumisel võrrelnud neid avaliku huviga, mis nõuab piisavalt ruumika

arhiivihoone ehitamist ning mistõttu on erinevad arhiivid otstarbekas koondada just juba tegutseva

arhiivi asukohta.

See, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamiseks esitab vastustaja

haldusaktis väljendatud põhimotiivide toetuseks täiendavaid põhjendusi, ei viita iseenesest haldusakti

põhjendamispuudustele ega tähenda haldusakti põhjendamise lubamatut ülekandumist

kohtumenetlusse. Varasemas praktikas on kolleegium leidnud, et tegemist ei ole haldusakti

tühistamist tingiva põhjendamisveaga, kui haldusaktis on esitatud kaalukad põhimotiivid, mis võivad

kaebaja väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses (vt

halduskolleegiumi 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 19).

III

17. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õigus-

pärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlus-

reeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei

teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega piiratud (vt ka haldus-

kolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38).

18. Ringkonnakohus on selles asjas leidnud, et arhiivihoone paiknemisele ühes asukohas on

omistatud ebaproportsionaalselt suurt tähtsus ning linnakujunduspõhimõtted on jäänud tähelepanuta.

Ringkonnakohus märgib, et „viidet vajadusele koondada arhiivihooned ei saa pidada piisavaks, kui

pole näidatud, et arhiivide tegevus senisel kujul (või juhul, kui koondada vaid osa neist), ei ole

võimalik või on märkimisväärselt raskendatud. Samuti, et arhiivihoonete koondamine mujale oleks

olulisest kulukam või pole sobivaid alternatiivseid asukohti, kuhu hoone püstitamisel linnaehituslikke

põhimõtteid on võimalik järgida“. Vastustaja sõnul on ringkonnakohus sellega asunud sisuliselt

hindama planeeringulahenduse otstarbekust ning rikkunud HKMS § 158 lg-s 3 sätestatut.

19. Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on

kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitev-

võimul, mitte kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui

see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse

eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Säärast ilmselget viga kolleegium

praegusel juhul ei näe.

Vastustaja ei ole planeerimisotsuse põhjendustest nähtuvalt linnaehituslikke aspekte ja kaebaja õigusi

tähelepanuta jätnud, vaid on neid analüüsinud ja kõrvutanud avaliku huviga. Kolleegiumi arvates ei

ole volikogu rikkunud mõnd kaalutlusreeglit, pidades arhiivi tegevusega seotud avalikku huvi

kaebaja omandiõiguse riivest ja linnaehituslikest aspektidest olulisemaks. On ilmselge, et avalikele

huvidele vastab pigem arhiivi laiendamine juba riigile kuuluval kinnistul ja juba tegutseva arhiivi

asukohas, selle asemel, et leida arhiivile uus kinnistu kusagil mujal.

20. Kaebaja omandiõigust riivatakse vaid vähesel määral. Kuna arhiivihoone on kavandatud kaebaja

elamust põhja poole, ei saa see varjata loomulikku valgust kaebaja eluruumides. Kaebaja ei saa

nõuda, et planeeritavale kinnistule üldse ei ehitataks (vt halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsus asjas

nr 3-3-1-25-02, p 21). Kaebaja akendest ei varjata vaadet kõrge miljööväärtusega objektidele.

Rõhutada tuleb, et kinnistul ei ole kehtestatud siduvaks hoone kõrguse piirmääraks 19 m. Tegemist on

üksnes praegust hoonestust iseloomustava näitajaga. Kaebaja 4-korruselise elamu ja kavandatud

juurdeehituse vahele jääb kõrghaljastus. Piirkond asub sisuliselt kesklinnas. Kaebaja elamu asub küll

elamute kvartalis, kuid arendatav krunt jääb juba tootmishoonete tsooni. Kinnistu väärtuse

vähenemine on praeguste asjaolude järgi hüpoteetiline. Kolleegiumi hinnangul kaaluks avalik huvi

kinnistu väärtuse mõningase võimaliku vähenemise üles.

IV

21. Tallinna linna kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2013. a

otsus haldusasjas nr 3-10-3378 tühistada. Jõusse tuleb jätta Tallinna Halduskohtu 23. mai 2012. a

otsus (HKMS § 230 lg 5 p 4).

Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108

lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tuleb kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud

kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld