3-2-1-130-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-130-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Hendrik Allsaare hagi Osaühingu Põltsamaa Graniit ja

osaühingu PG Dolo (likvideerimisel) pankrotihaldur

Toomas Saarma vastu tahteavalduse andmise kohustuse

tuvastamiseks, tahteavaldust andma kohustamiseks ja

tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-12-20105

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hendrik Allsaare kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

31 955 eurot 82 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Hendrik Allsaar, esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando

Kostja Osaühing Põltsamaa Graniit (registrikood 10126848),

esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja osaühingu PG Dolo (likvideerimisel) (registrikood

11633116) pankrotihaldur Toomas Saarma

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-20105 ning

Harju Maakohtu 10. detsembri 2012. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Hendrik Allsaarele (konto nr 221017901874, Swedbank AS) kassatsioonkaebuselt

20. mail 2013 tasutud kassatsioonikautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot 96 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hendrik Allsaar (hageja) esitas 22. mail 2012 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Põltsamaa Graniit

(kostja I) ja osaühingu (OÜ) PG Dolo (likvideerimisel) pankrotihaldur Rein Vaiksaare vastu, milles

palus tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek Tartu notar Tiina Tombergi kontol hageja kasuks

hoiustatud 31 955 euro 82 sendi väljamaksmiseks hagejale, kohustada kostjaid esitama vastavad

tahteavaldused ning asendada tahteavaldused kohtuotsusega. Alates 30. maist 2012 oli Rein

Vaiksaare asemel OÜ PG Dolo (likvideerimisel) pankrotihalduriks Toomas Saarma (kostja II).

Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale kostja I osa nimiväärtusega 46 000 krooni. 21. aprillil 2010

sõlmitud müügilepinguga müüs hageja selle osa osaühingule PG Dolo, kes kohustus selle eest tasuma

4 893 617 krooni. Ka teised kostja I osanikud J. Aiaots, R. Luht, T. Kulu, V. Meister ja L. Pajumägi

sõlmisid OÜ-ga PG Dolo sarnased müügilepingud. 26. aprillil 2010 esitasid hageja ning teised

müüjad notar Tiina Tombergile avalduse kostja I osade notari väärtpaberikontol hoiustamiseks. Sama

avaldusega hoiustas OÜ PG Dolo temale kuuluva kostja I osa nimiväärtusega 282 000 krooni (millest

275 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa kuulub talle eelnimetatud müügilepingute alusel) notari

väärtpaberikontol OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud (OÜ Dolo Investeeringud ühines hiljem

kostjaga I) vahel 22. aprillil 2010 sõlmitud OÜ-le PG Dolo kuuluva kostja I osa müügilepingust

tuleneva OÜ PG Dolo kui müüja kohustuse täitmiseks.

10. juunil 2010 sõlmisid hageja ja OÜ PG Dolo müügilepingu lisa, millega muutsid müügihinda.

Ostja kohustus tasuma hagejale kokku 4 404 270 krooni kahes osas. Esimese osamakse

3 904 270 krooni pidi OÜ PG Dolo tasuma 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. OÜ PG Dolo tasus

esimese osamakse 25. juunil 2010. Teise osamakse 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti) kohustus

ta tasuma 365 päeva möödudes pärast esimese osamakse tasumist eeldusel, et riiklikud ametkonnad

ei algata kostja I vastu 365 päeva jooksul alates esimese osamakse tasumise kuupäevast

keskkonnanõuete rikkumisega seotud menetlust. Sarnase müügilepingu lisa sõlmisid ka ülejäänud

müüjad.

15. juunil 2010 esitasid hageja, teised müüjad ja OÜ PG Dolo avalduse 26. aprillil 2010 notarile

esitatud avalduse muutmiseks. Avalduse p 3.3.2 kohaselt oli notari kontol müüjate ja OÜ PG Dolo

kasuks tagasivõtmatult hoiustatud 24 000 000 krooni, millest 3 904 270 krooni tuli välja maksta

hagejale. Avalduse p 3.3.3 järgi oli notari kontole OÜ PG Dolo kasuks tagasivõtmatult hoiustatud

3 000 000 krooni väljamaksmiseks üksnes vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale OÜ PG

Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt allkirjastatud ühisele avaldusele. OÜ PG Dolo kasuks

notari kontol hoiustatud 3 000 000 krooni oli OÜ PG Dolo omakorda 15. juuni 2010. a avalduse p 4

alusel tagasivõtmatult hoiustanud OÜ PG Dolo ning hageja, J. Aiaotsa, R. Luhti, T. Kulu, V. Meisteri

ja L. Pajumägi vahel sõlmitud kokkulepetest tuleneva OÜ PG Dolo kohustuse täitmiseks ja müüjate

kasuks väljamaksmiseks võrdsetes 1/6 suurustes osades. Seega hoiustas OÜ PG Dolo tagasivõtmatult

notari kontol hageja kasuks 31 955 eurot 82 senti. 23. novembril 2011 kuulutati välja OÜ PG Dolo

pankrot.

Praeguseni ei ole hageja kasuks hoiustatud summat hagejale välja makstud. Kostjad ei anna

nõusolekut hagejale väljamakse tegemiseks, kuigi väljamakse tegemise eeldused on täidetud.

Müügihinna esimese osa laekumisest hagejale on möödunud rohkem kui aasta ja selle aja jooksul ei

ole kostja I vastu algatatud keskkonnanõuete rikkumisega seotud menetlust. Seega on kostjad

kohustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 123 alusel esitama notarile hagejale väljamakset lubava ühise

avalduse.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Kostja I vastuväidete kohaselt hoiustati raha notari kontol 22. aprillil 2010 OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo

Investeeringud vahel sõlmitud kostja I osa müügilepingu alusel. 3 000 000 krooni hoiustas notari

kontole OÜ Dolo Investeeringud 22. juuni 2010. a avalduse alusel. Väär on hageja väide, et hagejal

tekkis õigus notari kontol oleva summa arvel väljamakse saamiseks hageja ja OÜ PG Dolo vahel

21. aprillil 2010 sõlmitud müügilepingu alusel. OÜ Dolo Investeeringud ei olnud 21. aprilli 2010. a

müügilepingu pooleks. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt I tahteavalduse andmist. Raha

hoiustamine notari ametikontol võib toimuda ametitoiminguna notariaadiseaduse (NotS) § 29 lg 3 p 9

alusel ja ametiteenuse korras (NotS § 32 lg 3 p 8). Erinevalt ametitoimingust ei saa ametiteenuse

puhul raha hoiustamist pidada konkreetse tehingu täitmise tagatiseks. Raha hoiustamisel osutas notar

Tiina Tomberg OÜ-le Dolo Investeeringud raha hoiustamise teenust ametiteenusena. Raha

hoiustamisel ametiteenusena on välistatud VÕS § 120 ja järgnevate paragrahvide kohaldamine.

Notari ametikontol hoiustatud summa puhul oli tegemist kostjale I kui raha hoiustajale kuuluva

varaga ja kostja II ei saa selle käsutamise suhtes korraldusi anda. Hoiustatud summa oli 22. aprillil

2010 sõlmitud müügilepingu järgse ostuhinna osa, mis tuli välja maksta juhul, kui OÜ-l PG Dolo

peaks tekkima õigus see summa saada. Kuna ilmnesid OÜ PG Dolo müügilepingu rikkumised, ei

tekkinud OÜ-l PG Dolo õigust hoiustatut saada. Eeltoodu tõttu esitati 27. mail 2011 notarile avaldus

hoiustatu väljamaksmiseks hoiustajale OÜ Dolo Investeeringud. Kuna kostja I ja OÜ PG Dolo

esitasid juba tahteavalduse hoiustatu väljamaksmiseks kostjale I, ei ole seda tahteavaldust võimalik

muuta ega tagasi võtta.

Kostja II leidis, et puuduvad alused keelduda nõusolekust notari ametikontol hoiustatud 31 955 euro

82 sendi väljamaksmiseks hagejale. Ta märkis samas, et tema vastust ei saa käsitada hagi

õigeksvõtmisena.

3. Harju Maakohus jättis 10. detsembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 25. mai 2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise,

millega keelati notar Tiina Tombergil 31 955 euro 82 sendi väljamaksmine mis tahes isikutele, välja

arvatud hagejale, hageja ja teiste müüjate kasuks tagasivõtmatult hoiustatud summa (kokku

3 000 000 krooni ehk 191 734 eurot 95 sendi) arvel.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja OÜ PG Dolo 21. aprillil 2010 müügilepingu,

millega hageja müüs temale kuuluva kostja I osa (nimiväärtusega 46 000 krooni, mis moodustab

kokku 11,5% osakapitalist) OÜ-le PG Dolo. OÜ PG Dolo kohustus osa eest tasuma 4 893 617 krooni.

10. juunil 2010 sõlmisid hageja ning OÜ PG Dolo müügilepingu lisa, milles muutsid müügieseme

hinda ning leppisid uueks hinnaks kokku 4 404 270 krooni. Samuti leppisid hageja ning OÜ PG Dolo

kokku, et müügihinnast 3 904 270 krooni tasub OÜ PG Dolo 90 päeva jooksul müügilepingu

sõlmimisest. 500 000 krooni pidi OÜ PG Dolo tasuma hagejale 365 päeva möödudes pärast esimese

osa tasumist eeldusel, et kostja I vastu ei algatata 365 päeva jooksul alates esimese osa tasumise

kuupäevast keskkonnanõuete rikkumisega seotud menetlust. 22. aprillil 2010 sõlmisid OÜ PG Dolo

ja OÜ Dolo Investeeringud müügilepingu, millega OÜ PG Dolo müüs OÜ-le Dolo Investeeringud

kostja I osa (nimiväärtusega 282 000 krooni) 30 000 000 krooni eest. 22. juunil 2010 muutsid OÜ PG

Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud müügilepingut ja leppisid müügihinnaks kokku 27 000 000 krooni.

26. aprillil 2010 esitasid hageja, J. Aiaots, R. Luht, T. Kulu, V. Meister, L. Pajumägi ning OÜ PG

Dolo notar Tiina Tombergile hoiustamise avalduse, mida muutsid 15. juuni 2010. a avaldusega.

26. aprilli 2010. a avaldusega hoiustasid hageja, J. Aiaots, R. Luht, T. Kulu, V. Meister ja L. Pajumägi

neile kuuluvad kostja I osad notari väärtpaberikontol. Osad hoiustati 21. aprillil 2010 sõlmitud

müügilepingutest tulenevate müüjate kohustuste täitmiseks. Sama avaldusega hoiustas OÜ PG Dolo

notari väärtpaberikontol temale kuuluva kostja I osa (nimiväärtusega 282 000 krooni, millest

275 000 krooni suuruses osas kuulub see OÜ-le PG Dolo 21. aprillil 2010 sõlmitud müügilepingute

alusel) osaühingu PG Dolo (müüja) ja OÜ Dolo Investeeringud (ostja) vahel 22. aprillil 2010

sõlmitud kostja I osa müügilepingust tuleneva müüja kohustuse täitmiseks. Tulenevalt 15. juuni

2010. a avalduse p-st 3.3 maksab notar notari kontole hoiustatud osa välja pärast järgmiste tingimuste

täitumist: p 3.3.1) notarile on esitatud väärtpaberite tingimusteta väljamaksmist lubav osaühingu

OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt allkirjastatud avaldus; p 3.3.2) notari kontole on

tagasivõtmatult hoiustatud 24 000 000 krooni (sh hageja kasuks 3 904 270 krooni); p 3.3.3) notari

kontole on OÜ PG Dolo kasuks tagasivõtmatult hoiustatud 3 000 000 krooni väljamaksmiseks üksnes

vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt

allkirjastatud ühisele avaldusele. 15. juuni 2010. a avalduse p 4 sätestas, et OÜ PG Dolo hoiustab

tagasivõtmatult avalduse p 3.3.3 kohaselt tema kasuks hoiustatava rahasumma OÜ PG Dolo ja

hageja, J. Aiaotsa, R. Luhti, T. Kulu, V. Meisteri ning L. Pajumägi vahel sõlmitud kokkulepetest

tuleneva OÜ PG Dolo kohustuse täitmiseks eelnimetatud isikute kasuks ja väljamaksmiseks võrdsetes

1/6 suurustes osades. Rahasummad tuleb välja maksta pärast p-s 3.3.3 nimetatud avalduse notarile

esitamist.

22. juunil 2010 on OÜ Dolo Investeeringud esitanud notar Tiina Tombergile avalduse

27 000 000 krooni notari kontole hoiustamiseks. Avalduse kohaselt hoiustas OÜ Dolo Investeeringud

raha OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud vahel 22. aprillil 2010 sõlmitud müügilepingust

tuleneva ostja kohustuse täitmiseks. Sellest summast 24 000 000 krooni hoiustas OÜ Dolo

Investeeringud tagasivõtmatult hageja, J. Aiaotsa, R. Luhti. T. Kulu, V. Meisteri, L. Pajumäe ja

OÜ PG Dolo kasuks. 3 000 000 krooni hoiustas OÜ Dolo Investeeringud tagasivõtmatult OÜ PG

Dolo kasuks ja väljamaksmiseks üksnes vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale OÜ PG Dolo

ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt allkirjastatud ühisele avaldusele. Kostja I registrikaardi

väljavõttest selgub, et kostja I ja OÜ Dolo Investeeringud on 26. augustil 2011 ühinenud. Seega on

kostja I OÜ Dolo Investeeringud õigusjärglane. Harju Maakohus kuulutas 23. novembri 2011. a

määrusega välja OÜ PG Dolo pankroti.

Pooled ei vaidle selle üle, et 21. aprilli 2010. a müügilepingu järgse esimese osamakse

3 904 270 krooni on OÜ PG Dolo tasunud hagejale 25. juunil 2010. Pooled vaidlevad selle üle, kas

hagejal on õigus nõuda kostjatelt tahteavaldust notari kontol hoiustatud 3 000 000 kroonist

500 000 krooni väljamaksmiseks.

Hageja on oma nõudes tuginenud VÕS § 122 lg-le 1 ja §-le 123. VÕS § 122 lg 1 sätestab, et

tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud

hoiustamise ajal. VÕS § 123 sätestab, et kui võlausaldajal on hoiustatu kättesaamiseks vaja

kättesaamise õigust tõendavat võlgniku avaldust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse

andmist samadel tingimustel, nagu ta võiks nõuda kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks

toimunud. Võlausaldaja hagi rahuldamisel loetakse võlgnik nõusoleku andnuks otsuse jõustumisel.

Maakohus leidis, et nimetatud normid kohalduvad üksnes hoiustamisel VÕS § 120 lg 1 alusel.

VÕS § 120 lg 1 sätestab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea

ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud

dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Praegusel juhul ei toimunud

hoiustamine seetõttu, et võlausaldaja oleks vastuvõtuviivituses või et võlgnik ei tea võlausaldaja

isikut. Seega VÕS § 122 lg 1 ja § 123 ei kohaldu.

Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt I tahteavalduse andmist, kuna hageja ja kostja I vahel puudub

õigussuhe. Kostja I ei ole 21. aprillil 2010 hageja ja OÜ PG Dolo vahel sõlmitud müügilepingu

pooleks. Samuti ei ole kostja I 15. juuni 2010. a hoiustamise avalduses avaldajaks. Seega puudub

hagejal õiguslik alus, millele tuginedes ta saaks kostjalt I nõuda tahteavalduse andmist.

22. juuni 2010. a avalduses on OÜ Dolo Investeeringud hoiustanud tagasivõtmatult 3 000 000 krooni

OÜ PG Dolo kasuks ja väljamaksmiseks üksnes vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale

OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt allkirjastatud ühisele avaldusele. Hoiustamisega

ei läinud omandiõigus rahasummale OÜ-lt Dolo Investeeringud OÜ-le PG Dolo üle. Raha

hoiustamisega tagas OÜ Dolo Investeeringud 22. aprilli 2010. a müügilepingust tulenevate ostja

kohustuste täitmist. Kuna omandiõigus rahasummale ei läinud OÜ-le PG Dolo üle, siis ei saanud

OÜ PG Dolo seda ka kehtivalt käsutada (edasi hoiustada). 22. juuni 2010. a hoiustamise avalduse

kohaselt on hoiustatud 3 000 000 krooni väljamaksmise tingimuseks OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo

Investeeringud digitaalselt allkirjastatud ühine avaldus. 27. mail 2011 on OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo

Investeeringud esitanud notarile digitaalselt allkirjastatud avalduse OÜ PG Dolo kasuks

tagasivõtmatult hoiustatud 3 000 000 krooni väljamaksmiseks OÜ-le Dolo Investeeringud. Seega on

kostjad esitanud 22. juuni 2010. a hoiustamise avalduses sätestatud tingimustele vastava

tahteavalduse rahasumma väljamaksmiseks OÜ-le Dolo Investeeringud. 15. juuni 2010. a

hoiustamise avalduse p 3.3.3 kohaselt makstakse OÜ PG Dolo kasuks hoiustatud 3 000 000 krooni

välja vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud

digitaalselt allkirjastatud ühisele avaldusele. VÕS § 64 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama

kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist

üksnes ühiselt. Kuna hageja ei saa nõuda tahteavalduse andmist kostjalt I, siis ei saa hageja nõuda

tahteavalduse andmist ka kostjalt II, kuna raha väljamaksmise tingimuseks on kostjate ühine avaldus.

Lisaks ei saa hageja nõuda kostjalt II tahteavalduse andmist seetõttu, et OÜ PG Dolo on juba andnud

kehtiva tahteavalduse vaidlusaluse rahasumma väljamaksmiseks kostjale I. Seega tuleb jätta hagi

rahuldamata.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus ka

tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus tühistas hagi tagamise, ning jätta hagi tagamine

jõusse. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. aprilli 2013. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hagi tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks (ringkonnakohtu

otsuse resolutsioonis ekslikult märgitud, et maakohus rahuldas hagi), ning jättis hagi selles osas läbi

vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse jättis

ringkonnakohus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus jättis rahuldamata

kostja I taotluse tagatise tasumiseks hagi tagamise jätkumise korral.

Ringkonnakohus leidis, et hageja tuvastusnõude – tuvastada kostjate kohustus esitada notar Tiina

Tombergile ühine avaldus notari kontol hageja kasuks tagasivõtmatult hoiustatud 31 955 euro

82 sendi väljamaksmiseks hagejale – rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 425 lg 3 ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja see nõue tuleb

jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5, leides, et maakohus

leidis põhjendatult, et kostjatel ei ole sellist seadusest või lepingust tulenevat kohustust anda hageja

soovitud tahteavaldust. Hageja viidatud VÕS § 122 lg-t 1 ja § 123 ei saa praegusel juhul kohaldada,

sest nimetatud normid kohalduvad üksnes hoiustamise korral VÕS § 120 lg 1 järgi, millega ei ole

praegu tegemist. Samuti ei tulene kostja I vastav kohustus lepingutest, sest ta ei olnud hageja ja

OÜ PG Dolo vahel sõlmitud müügilepingu pooleks ega 15. juuni 2010. a hoiustamise avalduses

avaldajaks. Kuna hageja ei saa nõuda tahteavalduse andmist kostjalt I, ei saa ta seda nõuda ka

kostjalt II, sest 15. juuni 2010. a hoiustamise avalduse p 3.3.3 kohaselt on raha väljamaksmiseks

vajalik kostjate ühine avaldus. Maakohus viitas selles osas õigesti VÕS §-le 64. VÕS § 122 lg 1 ja

§ 123 kohaldamiseks analoogia korras TsÜS § 4 järgi puudub alus, sest notari kontol ametiteenuse

korras raha hoiustamine on reguleeritud notariaadiseaduses ja notariaadimäärustikus. Asjaolu, et

hoiustamine notari ametiteenusena toimub väljaspool VÕS § 120, nähtub selgelt NotS § 35 lg 3

sõnastusest. Seega ei ole vaidlusaluse hoiustamise osas analoogia korras VÕS 122 lg-t 1 ja § 123

kohaldada võimalik. Ka hoiustamise avaldustest ei nähtu, et pooled oleks raha hoiustamisel lähtunud

VÕS § 120 jj hoiustamise regulatsioonist. Iseenesest asjaolu, et avaldustes oli märgitud raha

tagasivõtmatu hoiustamine, ei anna sellise järelduse tegemiseks alust.

Hageja seostab ebaõigesti OÜ Dolo Investeeringud 22. juuni 2010. a avaldusega 3 000 000 krooni

hoiustamist OÜ PG Dolo kasuks (p 1.2) enda õigusega saada selle summa arvel täidetud oma nõue

OÜ PG Dolo vastu. Avalduse p 1.2 järgi ei hoiustatud raha hageja, vaid OÜ PG Dolo kasuks

22. aprilli 2010. a müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, mis nähtub avalduse tekstist. Sama

nähtub OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud vahel 22. juunil 2010 sõlmitud lõppakti p-st 2.1.2.

Hageja ei olnud eelnimetatud lepingute pool ega seotud 22. juuni 2010. a avalduse esitamisega. Küll

on 22. juuni 2010. a avalduse p-s 1.1 nimetatud 24 000 000 krooni hoiustatud hageja ja teiste

füüsiliste isikute kasuks, kes müüsid kostja I osad 21. aprilli 2010. a müügilepingutega OÜ-le PG

Dolo, ja mille kohta on avalduses viide 26. aprilli 2010. a osade hoiustamise avaldusele. 15. juuni

2010. a avalduses toodu on seotud üksnes 22. juuni 2010. a avalduse p-ga 1.1. Selles nimetatud

summa on hagejale ja teistele osade müüjatele hoiustatu arvel välja makstud. 15. juuni 2010. a

avalduse alusel tegelikult raha ei hoiustatud, seda tehti 22. juuni 2010. a hoiustamise avalduse alusel.

Raha kandis OÜ Dolo Investeeringud sellel päeval notar Tiina Tombergi kontole (I kd, tlk 200).

Hageja käsitlust kõikide avalduste ja lepingute seotusest ei saa pidada õigeks, sest vastasel korral ei

oleks olnud põhjust hageja (ja teiste osade müüjate) ning OÜ PG Dolo kasuks hoiustatud summasid

22. juuni 2010. a avalduses eristada. Eelnimetatud lepingutest ja avaldusest nähtub OÜ Dolo

Investeeringud tahe täita 3 000 000 krooni suurust ostja kohustust temale osa müünud OÜ PG Dolo

ees 22. aprilli 2010. a müügilepingu järgi. Ka ei saa asjas esitatud müügilepingutest, notarile esitatud

hoiustamisavaldustest ja nende muutmiste kohta tehtud dokumentidest ning lõppaktist järeldada, et

OÜ PG Dolo kohustus tasuda hagejale teine osamakse müügihinnast oleks üle läinud OÜ-le Dolo

Investeeringud või et viimane oleks OÜ PG Dolo kohustusega ühinenud VÕS § 175 või § 178

tähenduses.

OÜ PG Dolo ei saanud vaidlusaluse, notari kontol hoiustatud rahasumma omanikuks, mistõttu ta ei

saanud seda ka edasi hoiustada. Edasihoiustamist ei ole asjas esile toodud asjaolude ja tõendite

kohaselt ka toimunud. Samuti ei ole asja materjalidele tuginedes võimalik tuvastada, et OÜ Dolo

Investeeringud oleks heaks kiitnud OÜ PG Dolo poolt raha käsutamise, nagu hageja

apellatsioonkaebuses väidab. Heakskiitu ei saa järeldada asjaolust, et OÜ Dolo Investeeringud ei

esitanud vastuväiteid 15. juuni 2010. a avaldusele. Kuna OÜ Dolo Investeeringud ei olnud 15. juuni

2010. a avalduse osaline, ei pidanud ta sellele ka mingeid vastuväiteid esitama. Pealegi selle avalduse

alusel raha ei hoiustatud. Ka lõppakti p-st 2.4 ei ole võimalik teha hageja soovitud järeldust

eelnimetatud heakskiidu kohta.

Notarile esitasid 27. mai 2011. a ühise avalduse vaidlusaluse raha väljamaksmiseks OÜ PG Dolo ja

OÜ Dolo Investeeringud, nagu see oli ette nähtud ka 22. juuni 2010. a avalduse p-s 1.2. Lõppakti

p 2.2 kohaselt tuli raha kanda ostja näidatud isikule. Selle punkti sõnastusest ei saa järeldada, et see

isik oleks pidanud olema hageja. Selleks võis olla ka OÜ Dolo Investeeringud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud vääralt kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud

menetlusnorme, leides, et praeguses asjas ei kohaldu VÕS § 120 jj sätted. Raha hoiustamisele

OÜ Dolo Investeeringud ja OÜ PG Dolo poolt vastavalt 22. juuni 2010. a ja 26. aprilli 2010. a

(muudetud 15. juuni 2010. a avaldusega) avalduse alusel tuleb kohaldada VÕS §-des 120 jj sätestatut,

kuna hoiustamine toimus tehingute täitmise tagamiseks. Kohtud ei ole asja lahendamisel ülalviidatud

asjaolule (et hoiustamine toimus tehingute täitmise tagamiseks) mingit tähelepanu pööranud, sh ei ole

ringkonnakohus vastanud hageja apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele. Seega on

ringkonnakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 654 lg-t 5. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka

NotS § 35 lg-t 3, millest tulenevalt on notari ametiteenuseks muu hoiustamine peale VÕS §-s 120 ja

NotS § 35 lg-s 2 sätestatu. Viimati nimetatud sättest (s.o NotS § 35 lg-st 2) tulenevalt ei ole aga notari

ametiteenusega tegemist juhul, kui hoiustamine toimub tehingu täitmise tagamiseks. Kuna

hoiustamine ei toimunud ametiteenusena, vaid poolte vahel sõlmitud lepingute täitmise tagamiseks,

mille õiguslikke tagajärgi ei ole seaduses täpsemalt reguleeritud, on hageja hinnangul põhjendatud

analoogia korras VÕS § 122 lg 1 ja § 123 kohaldamine. Hageja arvates vastab see ka kõige enam

26. aprilli 2010. a, 15. juuni 2010. a ja 22. juuni 2010. a avaldustes väljendatud poolte tahtele. Kõigis

nendes avaldustes on räägitud rahasummade tagasivõtmatust hoiustamisest, mis viitab poolte tahtele

anda hoiustamisele VÕS § 122 lg-s 1 sätestatud tähendus. OÜ Dolo Investeeringud 22. juunil 2010

esitatud avalduse p 1.2 järgi hoiustas ta notari kontole 3 000 000 krooni OÜ PG Dolo kasuks

tagasivõtmatult. VÕS § 122 lg 1 järgi loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et

hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal, millest järelduvalt läheb hoiustatud

summa üle isiku omandisse, kelle kasuks hoiustamine toimus. Seega läks OÜ Dolo Investeeringud

hoiustatud 3 000 000 krooni üle OÜ PG Dolo omandisse, kes võis seda kehtivalt edasi hoiustada

müüjate, sh hageja kasuks. Kohtute vastupidine seisukoht ei ole õige.

Alama astme kohtute seisukoha järgi ei ole asjaolul, et OÜ Dolo Investeeringud hoiustas

3 000 000 krooni OÜ PG Dolo kasuks tagasivõtmatult (22. juuni 2010. a avalduse p 1.2) ning OÜ PG

Dolo hoiustas sama summa müüjate, sh hageja kasuks samuti tagasivõtmatult (15. juuni 2010. a

avalduse p 4), üldse mingit õiguslikku tähendust. On ilmselge, et kui nii OÜ Dolo Investeeringud kui

ka OÜ PG Dolo deklareerisid sõnaselgelt tagasivõtmatut hoiustamist, siis nad andsid sellele

(st asjaolule, et hoiustamine toimub tagasivõtmatult) ka mingi õigusliku tähenduse (VÕS § 122 lg 1).

Seetõttu on ringkonnakohus eksinud TsÜS § 75 lg 1 vastu, mille kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud

tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet

teadis või pidi teadma. Kui aga tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega

pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud valesti materiaalõigust, leides, et

hagejal puudub õigussuhe OÜ-ga Dolo Investeeringud, mille alusel saaks nõuda kostjalt I

tahteavalduse andmist. Kohtute otsused ei vasta selles osas TsMS § 436 lg 1 nõuetele, mille kohaselt

peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, samuti ei ole kohtud arvestanud TsÜS § 75 lg-st 1 ja

VÕS § 29 lg-st 1 tulenevaid tõlgendamise reegleid. Kohtud on jätnud tähelepanuta kõik hageja

esiletoodud asjaolud, mille kohaselt oli müüjate ja OÜ PG Dolo ning OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo

Investeeringud vahel sõlmitud tehingute puhul tegemist omavahel seotud tehingutega. Seda, et

tegemist oli omavahel seotud tehingutega, kinnitab nii tehingute kronoloogia kui ka nende

tingimused. Meelevaldne oleks asuda seisukohale, et kostja I osade müük ja hoiustamine hõlmas

kõiki pooli, kuid nende ostuhinna tasumine mitte. Kohtud on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et

OÜ Dolo Investeeringud hoiustas 22. juuni 2010. a avalduse alusel 3 000 000 krooni OÜ PG Dolo

kasuks tagasivõtmatult olukorras, kus ta oli vaieldamatult teadlik, et 15. juuni 2010 avalduse kohaselt

hoiustas OÜ PG Dolo sama summa tagasivõtmatult edasi müüjate, sh hageja kasuks nende vahel

sõlmitud müügilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks (22. juunil 2010 esitatud avalduse tekstis

on sõnaselgelt viidatud müüjate ja OÜ PG Dolo 15. juuni 2010. a avaldusele). Sellises olukorras

oleksid kohtud pidanud kaaluma, kas kostjal I on tekkinud kohustus anda nõusolek notari kontole

hoiustatud summa väljamaksmiseks müüjatele, sh hagejale juba hea usu põhimõttest tulenevalt.

8. Kostja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes lõpetada asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5

alusel, tühistada kohtute otsused ning hagi tagamise abinõu ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Kui kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks pole alust, palus kostja I jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja II leidis, et kuna OÜ PG Dolo on äriregistrist 16. mail 2013 kustutatud, ei saa kostja II olla

menetlusosaliseks hageja kassatsioonkaebuse menetlemisel.

9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja läbi vaadanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis

19. detsembril 2013 asja arutamise üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule kohtupraktika

ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks VÕS § 120 ja § 122 kohaldamisel ja tõlgendamisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 4 järgi tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et 21. aprilli 2010. a müügilepingu järgse esimese osamakse

3 904 270 krooni on OÜ PG Dolo (likvideerimisel) tasunud hagejale 25. juunil 2010. Pooled

vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt tahteavaldust notari kontol hoiustatud

3 000 000 kroonist 500 000 krooni väljamaksmiseks. Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, kas

praeguses asjas saab kohaldada VÕS § 120 jj. Hageja leiab, et VÕS § 120 jj sätted kohalduvad, kuna

hoiustamine toimus tehingute täitmise tagamiseks. Kostjad sellega ei nõustu, leides, et raha ei

hoiustatud hagejaga tehtud tehingute täitmise tagamiseks. Kohtud on leidnud, et VÕS § 122 lg-t 1 ja

§ 123 ei saa kohaldada, kuna nimetatud normid kohalduvad üksnes hoiustamise korral VÕS § 120

lg 1 järgi, millega praegu tegemist ei ole. Ringkonnakohus on viidanud sellele, et ka asjaolu, et

22. juuni 2010. a avalduses oli märgitud raha tagasivõtmatu hoiustamine, ei anna sellise järelduse

tegemiseks alust.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on leidnud vääralt, et praegusel juhul ei saaks analoogia korras

kohaldada VÕS § 122 ja § 123, kuna nimetatud normid kohalduvad üksnes hoiustamise korral

VÕS § 120 lg 1 alusel.

VÕS § 120 lg 1 kohaselt võib võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui

võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võlgnetava raha, väärtpaberid, muud

dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. NotS § 35 lg 1 kohaselt võtab

notar ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha.

NotS § 35 lg 2 kohaselt on hoiustamine tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on

seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev

õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. NotS § 35 lg 3 kohaselt on muu

hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja selle paragrahvi lõiget 2 notari ametiteenus.

Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu järeldus selle kohta, et kuna praegusel juhul ei ole

toimunud hoiustamine seetõttu, et võlausaldaja oleks vastuvõtuviivituses või ei teaks võlgniku isikut,

ei saa kohaldada VÕS § 122 lg-t 1 ning § 123. NotS § 35 lg 3 ei välista VÕS § 122 ja § 123

kohaldamist ka juhul, kui hoiustamine on toimunud muul põhjusel kui asjaolu tõttu, et võlausaldaja

oleks vastuvõtuviivituses või ei teaks võlgniku isikut. Muu hulgas võiks analoogia korras tulla

VÕS § 122 ja § 123 kohaldamine kõne alla siis, kui hoiustamine toimub ametikohustusega kaasneva

tõestamistoiminguna NotS § 35 lg 2 alusel.

Kohtud on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ka asjaolu, et hoiustamine on 22. juuni 2010. a

avaldusega toimunud tagasivõtmatult. Nimelt hoiustas 22. juuni 2010. a avalduse kohaselt OÜ Dolo

Investeeringud 3 000 000 krooni tagasivõtmatult OÜ PG Dolo kasuks ja väljamaksmiseks üksnes

vastavalt tingimusteta väljamaksmist lubavale OÜ PG Dolo ja OÜ Dolo Investeeringud digitaalselt

allkirjastatud ühisele avaldusele. Ringkonnakohus on viidanud vaid sellele, et asjaolu, et avaldustes

on märgitud raha tagasivõtmatu hoiustamine, ei anna alust järeldada, et pooled oleks raha

hoiustamisel lähtunud VÕS § 120 jj regulatsioonist. Seega ei ole kohtud hoiustamise

tagasivõtmatusele mitte mingit õiguslikku tähendust omistanud, mis kolleegiumi arvates ei ole

põhjendatud.

Kohtud peavad asja uuel läbivaatamisel muu hulgas hindama ja arvestama ka seda, et tegemist oli

tagasivõtmatu hoiustamisega. Tagasivõtmatu hoiustamise korral võib kõne alla tulla aga VÕS §-

de 122 ja 123 kohaldamine analoogia korras. VÕS § 122 lg 1 esimese lause kohaselt loetakse

tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise

ajal. VÕS § 123 kohaselt, kui võlausaldajal on hoiustatu kättesaamiseks vaja kättesaamise õigust

tõendavat võlgniku avaldust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse andmist samadel

tingimustel, nagu ta võiks nõuda kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks toimunud. Võlausaldaja

hagi rahuldamisel loetakse võlgnik nõusoleku andnuks otsuse jõustumisel.

13. Ringkonnakohus on viidanud, et hageja käsitlust kõikide avalduste ja lepingute seotusest ei saa

pidada õigeks, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust hageja (ja teiste osade müüjate) ning OÜ PG

Dolo kasuks hoiustatud summasid 22. juuni 2010. a avalduses eristada. Kolleegium leiab, et ainuüksi

asjaolust, et 22. juuni 2010. a avalduses, mille OÜ Dolo Investeeringud esitas notarile, oli eristatud

hageja (ja teiste osade müüjate) ning OÜ PG Dolo kasuks hoiustatud summasid, ei saa järeldada, et

tegemist ei võiks olla seotud lepingute ja avaldustega, kus hoiustamise eesmärgiks oli muu hulgas

täita hageja ja OÜ PG Dolo vahel sõlmitud osa müügilepingut/tagada hageja ja osaühingu PG Dolo

vahel sõlmitud osa müügilepingu täitmist. Tehingute omavahelisele seotusele võib viidata

kolleegiumi arvates muu hulgas ka tehingute ja hoiustamise tihe ajaline järgnevus.

14. Kolleegium märgib veel, et notaril on kohustus poolte tahe välja selgitada juba hoiustamisel

(sh see, millise tähenduse annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele), et

vältida hilisemaid vaidlusi.

15. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et OÜ Dolo Investeeringud tahteks oli

3 000 000 krooni hoiustamisel täita OÜ Põltsamaa Graniit osade müügilepinguid/müügilepingut

(hoiustada 3 000 000 krooni, et täita oma kohustus OÜ PG Dolo ees 22. aprilli 2010. a osade

müügilepingu järgi ning täita sellega omakorda OÜ PG Dolo 500 000 krooni suurune kohustus hageja

ees 21. aprilli 2010. a osa müügilepingu ja selle lisa järgi), või tuvastab, et OÜ PG Dolo oli

õigustatud raha edasi hoiustama hageja kasuks, tuleks kohtul hinnata ka seda, kas 22. juuni 2010. a

avalduse alusel hoiustatud raha väljamaksmise eeldused on täidetud ehk kas müügilepingud, mille

alusel osa müüdi, on täidetud nõuetekohaselt.

16. Vastuseks kostjate väidetele, et kuna OÜ PG Dolo on äriregistrist 16. mail 2013 kustutatud, tuleks

menetlus lõpetada, märgib kolleegium, et tulenevalt äriregistri andmetest on praeguseks OÜ PG Dolo

likvideerimisel olev äriühing (Harju Maakohus algatas 17. oktoobri 2013. a määrusega OÜ PG Dolo

täiendava likvideerimise, Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. detsembri 2013. a määrusega maakohtu

määruse muutmata ning Riigikohus on 22. jaanuari 2014. a määrusega jätnud OÜ PG Dolo

määruskaebuse menetlusse võtmata), mistõttu puudub alus menetluse lõpetamiseks kostjate suhtes.

17. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu