3-2-1-13-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-13-14

Määruse kuupäev

Tartu, 18. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Enn Sootsi hagi Ülo Sootsi vastu eluruumist

väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-35113

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enn Sootsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Enn Soots, esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel

Kostja Ülo Soots

Asja läbivaatamise kuupäev

26. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-35113 ja

Tartu Maakohtu 13. augusti 2013. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Enn Sootsile määruskaebuselt 7. novembril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

4. Määrata vandeadvokaat Rainer Objarteli (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid) tasuks

riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Enn Soots (hageja) esitas 26. juulil 2013 Tartu Maakohtule Ülo Sootsi (kostja) vastu hagi, milles

palus tõsta kostja välja Elvas Järve 5-2 asuvast korterist.

Hagi kohaselt on Tartu Maakohtu 28. mai 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-28373 lõpetatud poolte

kaasomand korteriomandile Elvas Järve 5-2. Kohtuotsuse kohaselt tuli korteriomand müüa avalikul

enampakkumisel ja saadud raha poolte vahel võrdselt jagada. Kohtuotsus on täitmata.

Enampakkumised on ebaõnnestunud, kuna kostja elab korteris ja kui ostjad sellest teada saavad, siis

ostupakkumisi ei laeku. Kohtuotsus kaasomandi lõpetamiseks asendab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks. Kokkuleppe sisuks on

vaba korteri müük, st pooled kohustusid korteri vabastama. Alates kohtuotsuse jõustumisest on poolte

kaasomand lõppenud. Seega on lõppenud ka kostja õigus asja vallata. Takistades kohtuotsuse täitmist,

rikub kostja poolte kokkulepet ning kahjustab hageja õigusi. Korteriomandi müümisega venitamisel

halveneb selle seisund ning alaneb hind.

2. Tartu Maakohus keeldus 13. augusti 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmast.

Maakohus leidis, et kuni korteriomandi müümiseni on kostja endiselt korteriomandi omanik ning

õigustatud valdaja. Seega ei ole alust teda eluruumist välja tõsta ning hagi menetlemisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada. Hageja on

tuginenud kohtuotsusele, mis asendab poolte kokkulepet kaasomandis oleva asja müümiseks avalikul

enampakkumisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 23 ja 24 kohaselt peavad pooled tegema kõik endast

võimaliku kokkuleppe täitmiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et täitemenetluse seadustiku § 98 lg 1 kohaselt tekib omand enampakkumisel

müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Seega on pooled kuni selle ajani, kui

korteriomand on müüdud ja ostjale üle antud, selle kaasomanikud. Hageja arusaam, et alates Tartu

Maakohtu 28. mai 2007. a otsuse jõustumisest, ei saa pooli enam käsitada korteriomandi omanikena

ning et kostja valdab eluruumi õigusliku aluseta, on ekslik. Samuti on ekslik hageja seisukoht, et

maakohtu otsusest tulenevalt oli kostja kohustatud eluruumi vabastama ning kohtuotsuses sisaldus

poolte sellesisuline kokkulepe. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka hageja väide, et kostja on

kohtuotsust ja kokkulepet rikkunud ning et kokkuleppe rikkumine annab talle aluse nõuda kostja

väljatõstmist.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas siis, kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtudes hageja esitatud faktilistest

asjaoludest, ei ole võimalik kostjat välja tõsta talle kuuluvast eluruumist ning seetõttu ei ole hagiga

võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii ringkonnakohtu kui

ka maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja leiab, et kohtud ei ole arvestanud asjaolu, et hagi on esitatud tuginedes asjaolule, et kostja ei

täida poolte võlaõiguslikku kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks. Kostja rikub kokkulepet sellega, et

elab korteris ja takistab sellega korteriomandi müüki. Hageja võib nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi

kostjalt kohustuse täitmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning

§ 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Hageja on palunud hagis tõsta kostja välja poolte kaasomandis olevast korterist. Selle nõudega

soovib hageja, et kostjat kohustataks lõpetama korteriomandi reaalosa valdamine. Kohtud on

keeldunud hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib jätta hagi

menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;

18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Kohtud leidsid, et hagi rahuldamine

on õiguslikult võimatu, kuna kostja on jätkuvalt korteriomandi kaasomanik ning tal on sellest

tulenevalt õigus seda kasutada.

8. Kolleegium ei nõustu kohtute eeltoodud seisukohaga. Iseenesest on õige kohtute seisukoht, et

poolte kaasomand ei lõppenud tsiviilasjas nr 2-06-28373 tehtud otsusega, vaid kaasomand lõppeb

siis, kui korteriomand müüakse. Samuti ei anna viidatud tsiviilasjas tehtud lahend alust kostjat

korterist välja tõsta. Samas on kohtud jätnud tähelepanuta, et kaasomaniku õigus kaasomandis olevat

asja kasutada ja vallata ei ole absoluutne, vaid on piiratud teiste kaasomanike õigustega. Eelkõige

reguleerib kaasomandi valdamist ja kasutamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 72.

9. Kolleegium leiab, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole välistatud hagi rahuldamine AÕS § 72 lg 5

alusel. See säte võimaldab kaasomanikul teistelt kaasomanikelt nõuda, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sätestab see kaasomanike kohustuse

käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduda teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. AÕS § 72 lg 5 alusel ei ole põhimõtteliselt välistatud kaasomaniku nõue teise

kaasomaniku vastu lõpetada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine. Hageja on väitnud, et

kostja takistab korteris elamisega kaasomandi lõpetamist ja korteriomandi müüki ning kahjustab

sellega hageja õigust saada korteriomandi müügi eest õiglast hinda. Hageja ei ole hagis AÕS § 72 lg-

le 5 tuginenud. See ei takista osutatud sätte kohaldamist. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab õigust ise. Kuna hageja on hagis välja toonud

asjaolud, mille õigsust eeldades ei saa lugeda hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes õiguslikult

perspektiivituks, ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud. Küsimus, kas hageja

nõue on põhjendatud, tuleb lahendada asja sisulisel arutamisel.

10. Kolleegium märgib täiendavalt, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike

huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline

lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Olukorras, kus on otsustatud kaasomandi lõpetamine

korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, saab üheks kaalutavaks huviks olla poolte huvi

kaasomandi ese müüa ja saada selle eest võimalikult kõrget hinda. Sellele vastukaaluks on kostja huvi

korteris elada. Kohus saab asja lahendades mh arvestada seda, kuivõrd mõjutab kostja korteris

elamine korteri hinda ja selle müügivõimalusi. Arvestada tuleb ka sellega, et kuna on otsustatud

kaasomand lõpetada ja korteriomand müüa, ei saa kostja eeldada, et tal oleks võimalik korteris pikka

aega elada.

11. Hagejale on antud Tartu Maakohtu 5. juuni 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11242 riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramiseks.

12. Kolleegium leiab, et vandeadvokaat R. Objarteli taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb

rahuldada. Kolleegium määrab tema tasuks taotletud 120 eurot riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1

alusel. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

määruskaebuse esitajale määruskaebuselt tasutud kautsjon.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik