3-3-2-1-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-2-1-14

Otsuse kuupäev

12. märts 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Leida Paju kaebus Võru Maavalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus haldusasjas nr 3-

11-2555

Menetluse alus Riigikohtus

Elmar Sinisalu teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elmar Sinisalu teistmisavaldus rahuldamata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leida Paju esitas 1. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Maavalitsuse ja Rõuge

Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt olid vastustajad maa tagastamise

menetluses pikka aega tegevusetud ning suhtusid kaebaja taotlustesse raske hooletusega. Vastustajate

tegevuse tõttu sai võimalikuks õigusvastaselt võõrandatud Lesnoi kinnistu erastamine.

2. Tartu Halduskohus tegi 6. märtsil 2013 korraldava määruse asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse avalduste esitamiseks sama aasta 13. märtsini

ja märkis, et kohtuotsus tehakse teatavaks 28. märtsil. Aare Pällin teatas 6. märtsil 2013 kohtule, et

kaebaja on 6. märtsil 2013 surnud ning tema pärija on testamendi järgi Elmar Sinisalu. A. Pällin

edastas ühtlasi kohtule kaebaja surmatõendi.

3. Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja

kanda.

4. E. Sinisalu esitas 19. juulil 2013 halduskohtule avalduse, mille kohaselt ta jääb pärijana kaebaja

esitatud seisukohtade juurde. Taotlusele oli lisatud 13. juuni 2013. a pärimistunnistus nr 2950, mille

kohaselt on kaebaja pärijaks E. Sinisalu. Tartu Halduskohus teavitas 19. augusti 2013. a kirjas

kaebajat halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsusest. Kohus selgitas taotluse esitajale teistmisavalduse

esitamise võimalusi. 4. septembril 2013 tutvus E. Sinisalu asja toimikuga. Sama aasta 5. septembril

esitas ta kohtule taotluse menetluse uuendamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg

1 alusel. Tartu Halduskohus selgitas 9. septembri 2013. a kirjas E. Sinisalule, et kohus ei lugenud

HKMS § 92 lg 4 alusel menetlust peatunuks ning kohtuasjas on otsus jõustunud. Kohtu hinnangul ei

ole seetõttu alust menetluse uuendamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. E. Sinisalu palub teistmisavalduses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Avalduses märgitakse, et kaebaja surma tõttu peatus asja menetlus kuni

üldõigusjärglase selgumiseni (HKMS § 29 lg 1 ja § 92 lg 1). Kohus ei selgitanud 9. septembri 2013. a

kirjas, millistest asjaoludest lähtudes kohus menetlust ei peatanud. Kirjast ei selgunud, et kohus oleks

teinud kõik võimaliku, et selgitada välja asjaolud, mis on surnud menetlusosalise ja tema

üldõigusjärglase õiguste kaitse seisukohast olulised. Halduskohtu otsus tuleb läbi vaadata HKMS §

240 lg 1 ja lg 2 p 9 alusel. Avalduse esitaja peab silmas peatumise aluse ilmnemist, mis kohtulahendi

tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Üldõigusjärglase õiguste kaitse

seisukohast on väga tähtis võimalus osaleda kohtuasja arutelus. Rikutud on ka õigust kaevata

kohtuotsus edasi.

6. Võru Maavalitsus palub vastuses jätta teistmisavaldus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei peatu

menetlus HKMS § 92 lg 2 järgi, kui poolt või kolmandat isikut esindab menetluses volitatud esindaja.

Maavalitsusele teadaolevalt kasutas kaebaja õigusteadmistega isiku abi, kes suhtles vastustajaga kui

kaebaja esindaja. Teistmisavaldusest ei selgu, millises vormis, kes ja millal kohut kaebaja surmast

teavitas. Teistmisavalduses ei ole toodud teistmise õigusliku aluse põhjendust ega ole esitatud

tõendeid, mis kinnitavad teistmise alust ja avalduse esitamise tähtajast kinnipidamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 240 lg 1 kohaselt on teistmise korras võimalik

uuesti läbi vaadata jõustunud kohtulahendeid. HKMS § 240 lg 5 kohaselt ei ole teistmine lubatud, kui

menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses.

Halduskohtu otsus ei ole HKMS § 176 lg-st 1 tulenevalt jõustunud, sest apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg ei ole menetluse peatumise tõttu möödunud. Ühtlasi on kaebajal seetõttu võimalik

apellatsioonimenetluses tugineda teistmisavalduses mainitud asjaoludele.

8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul

menetlus kuni menetlusosalise üldõigusjärglase või muu menetluse jätkamiseks õigustatud isiku

selgumiseni. Kaebaja surma tõttu peatus menetlus 6. märtsil 2013.

9. HKMS § 92 lg 2 esimese lause järgi ei peatu menetlus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul,

kui poolt esindab menetluses volitatud esindaja. HKMS § 92 lg-s 2 sätestatud erand ei kohaldunud,

sest kaebajat ei esindanud esindaja. HKMS § 31 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2

järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Toimikus ei ole ühtegi

volikirja, milles kaebaja volitaks kedagi ennast esindama.

Kõik toimikus olevad praeguses asjas kohtule kaebaja nimel esitatud avaldused on allkirjastanud

kaebaja. Üheski avalduses ei ole kaebaja kedagi maininud enda esindajana. Menetlusväline isik

A. Pällin on kaebaja eest kohtule saatnud eksperdiarvamuse e-posti aadressilt kinnisvara-

juristid@gmail.com (I kd, tl 112). Kaebaja on oma haiguse tõttu palunud talle adresseeritud

menetlusdokumendid saata ka aadressile kinnisvarajuristid@gmail.com (I kd, tl 198). Menetlusvälise

isiku poolt menetlusosalise eest dokumendi esitamine kohtule, samuti menetlusosalise palve saata

enda menetlusdokumendid menetlusvälise isiku aadressile ei tekita esindussuhet.

10. HKMS § 92 lg 4 esimene lause sätestab muu hulgas, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul

menetlus ei peatu, kui peatumine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste

menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul.

See säte ei välistanud menetluse peatumist. Halduskohus sai 6. märtsil A. Pällinilt teate kaebaja

surma kohta. Kohus ei teinud seejärel määrust menetluse jätkumise kohta. Selle asemel tegi kohus 28.

märtsil 2013 otsuse. Ka otsuses ei viidanud kohus HKMS § 92 lg 4 kohaldamisele. Nimetatud sättele

ja menetluse mittepeatumisele osutas kohus alles 9. septembri 2013. a kirjas.

Kuna HKMS § 92 lg 4 esimese lause kohaldamine riivab poole või kolmanda isiku õigusjärglase

menetlusõigusi (põhiseaduse § 24 lg 2, HKMS § 2 lg 6, § 27 lg-d 1 ja 2), saab see olla vaid erandlik

ning menetlust ei ole võimalik lugeda mittepeatunuks vaikimisi. HKMS § 92 lg 4 esimese lause

kohaldamiseks tuleb teha määrus, milles kohus toob välja põhjused, miks menetlus ei peatu.

Menetluse mittepeatumist ei saa tagasiulatuvalt kaasa tuua pärast otsuse tegemist kohtu antav

selgitus. Ka 9. septembri 2013. a selgitusest ei nähtu, milliste asjaolude tõttu on menetluse peatumine

ebaproportsionaalne.

11. HKMS § 96 lg 1 järgi katkeb menetluse peatumise korral kõigi menetlustähtaegade kulgemine

ning peatumise lõppemisel hakkab tähtaeg kulgema täies ulatuses uuesti. HKMS § 99 lg 1 kohaselt

lõppeb menetluse peatumine menetluse uuendamisega kohtu määrusega.

Kuni praeguse ajani ei ole menetlust uuendatud. Seega tuleb halduskohtul kontrollida, kas E. Sinisalu

on kaebaja õigusjärglane. Kui E. Sinisalu on kaebaja õigusjärglane, peab halduskohus lubama tal

menetlusse astuda ning menetlus tuleb uuendada (HKMS § 29 lg 1, § 172). Uuendamise määruse

menetlusosalistele kättetoimetamisest alates hakkab kulgema halduskohtu otsuse apelleerimise

tähtaeg.

12. HKMS § 96 lg 2 kohaselt on menetluse peatumise ajal tehtud menetlustoimingud tühised.

Menetluse peatumise ajal tehtud kohtuotsuse kohta sellist tagajärge sätestatud ei ole.

13. Halduskohus ei oleks tohtinud 28. märtsil 2013 otsust teha. Selleks ajaks ei olnud kaebaja

õigusjärglane selgunud, sest E. Sinisalu ei olnud veel pärandit vastu võtnud ja kolmekuuline pärandist

loobumise tähtaeg ei olnud möödunud (pärimisseaduse §-d 118 ja 119). Kohus ei pidanud pärast

pärandist loobumise tähtaja möödumist õigusjärglase väljaselgitamiseks vältimatult ära ootama

pärimistunnistuse vormistamist, kuid õigusjärglane ei saa selguda enne pärandi vastuvõtmist või

pärandist loobumise tähtaja möödumist.

14. Kautsjon 25 eurot tuleb teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvata riigituludesse (HKMS §

107 lg 4).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann