Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-5-14 AI generated

3-4-1-5-14 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-5-14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS Swedbank Liising esitas 8. mail 2012 hagi R. E. vastu võla nõudes, kusjuures hagihind määrati põhinõude 10 160 eurot 96 senti järgi. Maakohus rahuldas 21. detsembri 2012. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. septembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maakohtuja apellatsioonimenetluse kuludest 22% hageja ja 78% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 9. novembril 2013.

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-5-14 · Riigikohus: Õiguskantsler leiab, et ilmselgelt on silmas peetud RLS § 57 lõike 1 normi ning et maakohtu taotlus on lubatav. Normid nende koosmõjus ei olnud kooskõlas põhiseadusega, arvestades, et varem peeti 528 euro 84 sendi ja nüüd peetakse 500 euro suurust riigilõivu sama hagihinna puhul piisavaks riigilõivu eesmärkide saavutamiseks.

Keywords

AI generated
bank charges sovereign wealth fund monitoring of bank accounts threshold value banking policy banking secrecy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 3-4-1-5-14 Otsuse kuupäev

11. märts 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Lea Kivi, Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks 8. mail 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 koostoimes seaduse lisaga 1, mille kohaselt pidi hagilt hinnaga 10 160 eurot 96 senti tasuma riigilõivu 1118 eurot 45 senti Menetluse alus Harju Maakohtu 27. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12- 18300 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Swedbank Liising esitas 8. mail 2012 hagi R. E. vastu võla nõudes, kusjuures hagihind määrati põhinõude 10 160 eurot 96 senti järgi. Maakohus rahuldas 21. detsembri 2012. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. septembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis maakohtuja apellatsioonimenetluse kuludest 22% hageja ja 78% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 9. novembril 2013.

2. 11. novembril 2013 esitas R. E. taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus leidis R. E., et hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv oli põhiseadusega vastuolus.

HARJU MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus tunnistas 27. jaanuari 2014. a määrusega põhiseadusega vastuolus olevaks

8. mail 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 koostoimes seaduse lisaga 1, mille kohaselt pidi hagilt hinnaga 10 160 eurot 96 senti tasuma riigilõivu 1118 eurot 45 senti.

4. Tuginedes Riigikohtu mitmetele lahenditele, oli hagihinnalt 10 160 eurot 96 senti tasuda tulev riigilõiv 1118 eurot 45 senti omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt piirav. Sedavõrd suur riigilõiv ei olnud vajalik menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks. Kohus määras tasuda tulnud riigilõivuks enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riivilõivumäärade järgi 527 eurot 27 senti.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5. Riigikogu on seisukohal, et enne 30. juunit 2012 kehtinud riigilõivud, mida tuli maksta hagiavalduse esitamisel, olid ebaproportsionaalsed ja tuleb seetõttu põhiseaduse vastaseks tunnistada.

6. AS Swedbank Liising nõustub Harju Maakohtu määruse seisukohtadega.

3-4-1-5-13

2(2)

7. R. E. nõustub Harju Maakohtu määruse seisukohtadega. Menetluses tasutud riigilõiv üle 10% hagihinnast on Riigikohtu praktikat arvestades ebaproportsionaalne menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks.

8. Õiguskantsler leiab, et ilmselgelt on silmas peetud RLS § 57 lõike 1 normi ning et maakohtu taotlus on lubatav. Normid nende koosmõjus ei olnud kooskõlas põhiseadusega, arvestades, et varem peeti 528 euro 84 sendi ja nüüd peetakse 500 euro suurust riigilõivu sama hagihinna puhul piisavaks riigilõivu eesmärkide saavutamiseks.

9. Justiitsminister leiab, et kohus on ekslikult märkinud RLS § 56 ja asjassepuutuv on RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1. Riigikohus on põhiseaduspäraseks pidanud ka vaidlusalusest lõivust suuremaid lõive. Seega on vaidlusalune lõiv menetlusökonoomia ja menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne meede.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

10. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 56 "Riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine" (kehtis kuni 31. juulini 2012): "Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 4,47 eurot." 11. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde "Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (eurodes)" (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012) väljavõte: Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär

9 586,74 [---]

11 184,53

1 118,45

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

13. Harju Maakohus tunnistas RLS § 56 lõike 1 koostoimes seaduse lisaga 1 osaliselt põhiseaduse vastaseks 27. jaanuari 2014. a määrusega, vaadates läbi ja rahuldades osaliselt kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Harju Maakohus ei lisanud edastatud määrusele vastuolus olevaks tunnistatud õigustloova akti asjakohaseid sätteid (PSJKS § 9 lõige 2).

14. Üheks maakohtu kohaldamata jäetud ja põhiseaduse vastaseks tunnistatud normiks oli RLS § 56 lõige 1, samuti tugines maakohus sellele normile kahel korral määruse põhjendavas osas. Kohaldatava RLS redaktsiooni § 56 ei ole (olnud) lõigeteks liigendatud. RLS § 56 on enne

27. jaanuari 2014. a määruse tegemist kehtetuks tunnistatud. RLS § 56 reguleeris riigilõivu riigieksami korduva sooritamise eest. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud praeguses asjas vaidlust riigieksami riigilõivu üle. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et norm ei ole asjassepuutuv.

15. RLS lisa 1 näeb tabelina ette riigilõivumäärad, aga mitte riigilõivu tasumise kohustust. Ilma kohustava normita ei ole võimalik tabelis sätestatud määrasid kohaldada.

16. Lähtuvalt sellest, et Harju Maakohtu määruse resolutsioonis toodud normid nende koostoimes ei ole asjassepuutuvad, jätab kolleegium taotluse läbi vaatamata.

17. Kolleegium märgib täiendavalt, et Riigikohtu üldkogu pidas põhiseaduspäraseks riigilõivu

35 000 krooni, mis tuli tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni (21. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-17-13). Sellele lahendile tuginedes on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pidanud põhiseaduspäraseks riigilõivu 22 500 krooni, mis tuli tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 200 000 krooni kuni 225 000 krooni (10. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-35-13, punkt 24), samuti riigilõivu 1757 eurot 57 senti, mis tuli tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 15 977 euro 91 sendi kuni 17 575 eurot 70 senti (18. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-61-13, punkt 26).

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jaak Luik