3-4-1-6-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-6-14

Otsuse kuupäev

10. märts 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Lea Laarmaa ja Lea Kivi

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 alates 1. juulist 2012 kehtivas

redaktsioonis põhiseaduslikkuse kontroll osas, mis sätestab

hagita menetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse

tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel

esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

Menetluse alus

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-

14-3250

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg 4 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab hagita menetluses avalduse

muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel

esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Indrek Sitska (avaldaja) esitas e-posti teel 22. jaanuaril 2014 avalduse Osaühingu Beston Group

(puudutatud isik) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja eest tasus

advokaadibüroo Borenius OÜ 28. jaanuaril 2014 avalduselt riigilõivu 25 eurot.

2. Kohus palus avaldaja seisukohta riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 põhiseaduspärasuse kohta.

Avaldaja esitas 30. jaanuaril 2013 oma seisukoha, milles leidis, et RLS § 57 lg 4 on põhiseadusega

vastuolus. Avaldaja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-20-13, millega tunnistati RLS § 57 lg-

d 1 ja 15 ning lisa 1 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda

riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus tunnistas 31. jaanuari 2014. a määrusega RLS § 57 lg 4 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jättis kohaldamata osas, mis sätestab, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse esitamisel veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu.

4. Kohus leidis, et RLS § 57 lg 4 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte osas, mis näeb hagita

asjas avalduse esitamisel ette kohustuse tasuda riigilõivu 50 eurot, aga kui nimetatud avaldus

esitatakse elektrooniliselt e-toimiku kaudu, siis 25 eurot. Avaldaja ei esitanud avaldust veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu, kuid tasus riigilõivu 25 eurot. Kohus peaks seega enne avalduse menetlusse

võtmist kohustama avaldajat tasuma täiendavalt riigilõivu 25 eurot.

5. Kohus oli seisukohal, et avalduselt tasutava riigilõivu määr riivab esmajoones PS § 15 lg 1

esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigust kohtusse pöörduda, PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust ja PS §-s 12 tagatud võrdsuspõhiõigust. RLS § 57 lg 4 kohtleb erinevalt isikuid,

kes esitavad avalduse hagita menetluses läbivaadatavas asjas e-toimiku kaudu, ja isikuid, kes esitavad

avalduse muul viisil.

6. RLS § 57 lg 4 eesmärgiks on maakohtu hinnangul menetlusökonoomia. Kohus oli seisukohal, et

avalduse esitamise viisist sõltuvad riigilõivumäärad, mis tulenevad RLS § 57 lg-st 4 avalduse muul

viisil kui e-toimiku kaudu esitamise korral, ei ole proportsionaalsed. Hagita asjas veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu esitatavalt avalduselt on 25 euro suurune riigilõiv 2,4 korda (35 eurot) väiksem kõige

madalamast riigilõivumäärast hagi esitamisel (60 eurot), aga 50 euro suurune lõiv sellest üksnes

1,2 korda väiksem. Pidades silmas hagita asjadena lahendatavate vaidluste kataloogi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-s 1, peaks hagita asjas tasutav riigilõiv pigem

olema tuntavalt madalam ka väikese hinnaga hagi esitamisel tasutavast lõivust.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Avaldaja nõustub arvamuses Harju Maakohtu 31. jaanuari 2014. a otsuses toodud põhjendustega

RLS § 57 lg 4 põhiseadusvastasuse kohta.

8. Õiguskantsler leiab, et RLS § 57 lg 4 on osas, mis näeb ette erineva suurusega riigilõivu määrad

avalduse esitamiseks hagita asjas sõltuvalt kohtusse pöördumise viisist, vastuolus PS § 15 lg-ga 1,

§ 12 lg-ga 1 ja §-ga 11.

9. Riigikogu ja justiitsminister ei esitanud Riigikohtule arvamust RLS § 57 lg 4

põhiseadusvastasuse kohta.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

10. Riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2012) § 57 "Tsiviilkohtumenetluse toimingud":

[---]

(4) Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, [---] tasutakse

riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

[---]."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

12. Harju Maakohus tunnistas RLS § 57 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata 31. jaanuari

2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3250, vaadates hagita menetluses läbi avaldaja avaldust

puudutatud isiku täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. Kolleegium leiab, et

avaldaja avalduse lahendamisel Harju Maakohtus oli RLS § 57 lg 4 (alates 1. juulist 2012 kehtivas

redaktsioonis) asjassepuutuv säte osas, mis sätestab hagita menetluses avalduse muul viisil esitamisel

kohustuse tasuda riigilõivu 50 eurot, avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu 25 eurot.

13. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).

Kohtumenetluses avalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lg 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (Riigikohtu

üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 22.1) ja PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-

4-1-26-13, p 18). Seejuures riivab RLS § 57 lg 4 intensiivsemalt nende isikute põhiõigusi, kes

esitavad avalduse kohtule muul viisil kui avaliku e-toimiku kaudu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p-d 48–49).

Vaidlusalune säte, RLS § 57 lg 4 riivab ka PS § 12 lg-s 1 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna kohtleb

erinevalt isikuid, kes esitavad avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja isikuid, kes esitavad

sama hinnaga avalduse muul viisil.

14. Vaidlustatud säte kehtib alates 1. juulist 2012. XII Riigikogu seaduseelnõu 206 SE seletuskirja

kohaselt on riigilõivumäärade kohtusse pöördumise viisist sõltuvusse seadmisel sihiks riigi

ressursside säästlik ja otstarbekohane kasutamine, täpsemalt soov vähendada kohtute koormust

tehnilise töö vähenemise kaudu, ja sel eesmärgil ka avaliku e-toimiku kasuks otsustamise

motiveerimine.

15. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10. detsembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 alates

1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis osas, mis sätestas tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil

esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis selles otsuses, et avalduse esitamise

viisist sõltuvate lõivumäärade eristamise eesmärgiks on menetlusökonoomia, mis tähendab tõhusat

menetlust samal ajal riigi ressursside säästmisega. Kohtute tehnilise töö väidetav vähendamine ja

elektrooniline asjaajamine ning väljaspool avalikku e-toimikut esitatud avaldustega kaasnevate

võimalike lisakulude panemine menetlusosalistele saavad olla üksnes vahendid menetlusökonoomia

saavutamiseks, mitte iseseisvad eesmärgid põhiõiguste piiramiseks. Menetlusosaliste osalemist

õigusemõistmise kulutuste kandmises on Riigikohus küll pidanud riigilõivu tasumisel legitiimseks,

kuid see ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras

olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa

tõhusamale menetluse toimumisele (otsuse p 56).

17. Avalduse esitamise viisist sõltuvate lõivumäärade eristamine ei olnud Riigikohtu hinnangul sobiv,

vajalik ega mõõdukas vahend eesmärgi saavutamiseks. Kohtute tehnilise töökoormuse vähendamine

ei suurenda menetlusökonoomiat, kui sellega ei vähene õigusemõistmisega kaasnev ressursikulu

ühiskonnas tervikuna. Vahendi sobivuse paneb kahtluse alla eelkõige see, et TsMS § 56 annab

võimaluse pidada tsiviilasjades toimikut paralleelselt ka paberil ning suurel osal menetlusosalistel

puudub võimalus või oskus arvutit ja Internetti kasutada või võimalus anda digitaalallkirja (otsuse p-

d 60–65). Erinev kohtlemine ei olnud ka vajalik, sest kõrgema ja madalama riigilõivumäära vahe on

oluliselt suurem, kui seda saab olla avaliku e-toimiku väliselt esitatud avaldusega riigile põhjustatav

lisakulu tsiviilkohtumenetluses. E-toimiku laialdasemat kasutuselevõttu soodustaks hoopis see, kui e-

toimiku süsteem muudetakse nii menetlusosalistele kui ka kohtutele piisavalt kasutajasõbralikuks

(otsuse p-d 69–70). Kolleegiumi hinnangul ei ole erinev kohtlemine mõõdukas abinõu eesmärgi

saavutamiseks, kuna riivatakse õigusriigis olulisi põhiõigusi (otsuse p 71).

18. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 toodud õiguslikele põhjendustele ja juhindudes PSJKS § 15 lg 1 p-st 2,

tunnistab Riigikohus RLS § 57 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, mis sätestab hagita

menetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse

elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Lea Kivi