3-3-1-68-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-68-13

Määruse kuupäev

10. märts 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

OÜ PlaDa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. märtsi

2013. a kontrollitoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks hoiduma edaspidi

kaubandustegevuse seadusega antud kontrolliõiguse

teostamisest kriminaalmenetlusega seotud eesmärkidel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-13-797

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ PlaDa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ PlaDa määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2013. a ja Tallinna Halduskohtu 23. aprilli

2013. a määrused haldusasjas nr 3-13-797 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks

Tallinna Halduskohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalmenetluses saadud teabe kohasaelt viis kahtlustatav varastatud mobiiltelefoni OÜ-le

PlaDa kuuluvasse pandimajja aadressil Tallinn, Pae 57. Nimetatud asjaolude kontrollimiseks

külastasid kaks Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseinikku 27.03.2013 pandimaja. Saanud

vajaliku informatsiooni, taotlesid politseiametnikud, et pandimaja töötaja kontrolliks täiendavalt, kas

kahtlustatav ja temaga vargusel kaasas olnud isikud on pandimajja toonud veel esemeid, ning et neile

antaks võimalus siseneda pandimaja tagaruumi ja näha seal neid huvitavaid dokumente ja esemeid.

Pandimaja töötaja keeldus sellest. Seejärel teatasid politseiametnikud, et kaubandustegevuse seaduse

(KaubTS) § 21 p 3 ja § 22 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 järgi on neil õigus kontrollimiseks siseneda takistamatult

kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus- või kutsetegevuses kasutatavale territooriumile ning

tutvuda kohapeal kauba või teenuse müüki puudutavate dokumentidega. Pärast vastava nõudmise

esitamist võimaldati neil siseneda pandimaja tagaruumi ja tutvuda seal asuvate dokumentide ja

esemetega.

2. OÜ PlaDa esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha kindlaks Politsei- ja Piiri-

valveameti (PPA) ametnike 27.03.2013 kaebaja pandimajas tehtud kontrolltoimingu õigusvastasus ja

kohustada PPA-d edaspidi hoiduma KaubTS-ga antud kontrolliõiguse teostamisest kriminaal-

menetlusega seotud eesmärkidel.

OÜ PlaDa põhjendab kaebust sellega, et politseiametnikud ei tundnud huvi ega kontrollinud kaebaja

tegevuse vastavust kaubandustegevuse nõuetele ega koostanud kontrolli tulemuste kohta ühtegi

dokumenti. Politseiametnike poolt neile KaubTS-ga antud kontrollfunktsiooni mitteeesmärgipärane

kasutamine võimaldab neil praktikas viia sisuliselt läbi sanktsioneerimata läbiotsimisi, milleks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) järgi tuleks aga kohustuslikus korras hankida eelnevalt

prokuröri või eeluurimiskohtuniku luba.

3. PPA vastuses selgitati, et kriminaalasja menetlemise tõttu toimus 27.03.2013 Põhja Ringkonna-

prokuratuuri 26.03.2013 koostatud läbiotsimise määruse alusel Tallinnas Kihnu 4–22 läbiotsimine

eesmärgiga leida kahtlustatava varastatud mobiiltelefon. Läbiotsimise käigus leiti OÜ PlaDa pandi-

leping, millest nähtus, et kahtlustatav oli viinud varastatud mobiiltelefoni OÜ-le PlaDa kuuluvasse

pandimajja. 27.03.2013 pöördusid politseiametnikud pandimajja ja küsisid informatsiooni selle kohta,

kas kahtlustatav ja temaga varguse ajal kaasas olnud isikud on sinna viinud esemeid. Saanud ettevõtte

juhilt loa, näitas pandimaja töötaja mobiiltelefoni, mille kahtlustatav oli pandmajja toonud. Järgnevalt

palusid politseiametnikud, et pandimaja töötaja kontrolliks, kas asjaomased isikud on pandimajja

toonud veel esemeid. Kontrollinud dokumente ja esemeid, teatas pandimaja töötaja, et kahtlustatav on

ühel korral toonud pandimajja sama mobiiltelefoni, teised isikud ei ole esemeid toonud. Kuna

kontrollimise aeg oli väga lühike ja varem oli olnud segadus õige mobiiltelefoni leidmisega, soovisid

politseiametnikud andmete teistkordset kontrollimist ning tegid ettepaneku lubada neil viibida

andmete kontrollimise juures. Pandimaja töötaja sellest keeldus, misjärel selgitati talle, vastavalt

KaubTS § 21 p-le 3 ja § 22 lg 1 p-dele 1,2 ja 4 on neil õigus takistamatult kontrollimiseks siseneda

kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus või kutsetegevus raames kasutatavale territooriumile

ning tutvuda kohapeal kauba või teenuse müüki puudutavate dokumentidega. Kui politseiametnikud

olid selgitanud telefoni teel pandimaja omanikule ja juristile nende pandimajas viibimise eesmärki,

lubati neil siseneda pandimaja tagumisse ruumi, kus hoiti ettevõtte dokumentatsiooni. Seejärel

kontrollis pandimaja töötaja politseiametnike abiga arvutist vastavaid nimesid. Samuti kontrollisid

politseiametnikud pandilepingute vastavust arvutis olevate andmetega. Selgus, et kahtlustatav oli

pantinud varastatud mobiiltelefoni kolmel korral, teiste isikute kohta andmed puudusid.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.04.2013 määrusega kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe

ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul vaidlustab kaebaja PPA toimingut, mille vaidlustamiseks

on seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord. PPA poolt 27.03.2013 kaebaja pandimajas

läbiviidud toiming teostati seoses kriminaalasja menetlemisega, et selgitada välja, kas varguses

kahtlustatav ja temaga varguse ajal kaasas olnud isikud on sinna viinud varastatud esemeid.

Kriminaalmenetluse raames tehtud toimingute peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja nendele

toimingutele õigusliku hinnangu andmine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Niisuguseid toiminguid

on võimalik vaidlustada KrMS-s sätestatud korras.

5. OÜ PlaDa esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu

23.04.2013 määrus tühistada. OÜ PlaDa põhjendas oma määruskaebust järgmiselt:

1) määrusest nähtuvalt on vastustaja ise kinnitanud, et pandimajas ei teostatud mitte kriminaal-

menetluse mõistes läbiotsimist, vaid kontrolli KaubTS alusel;

2) läbiotsimise määrust politseiametnikud 27.03.2013 toimunud kontrolli käigus ei esitatud ja kaebaja

ei ole seda siiani näinud ning kahtleb, kas selline dokument on üldse olemas. Kuna politseiametnikud

nõudsid pandimaja ruumidesse sisselaskmist KaubTS-st tuleneva kontrollõiguse, mitte läbiotsimise

määruse või muu kriminaalmenetluse läbiviimist korraldava sätte alusel, siis järelikult oli tegemist

KaubTS-ga antud kontrollõiguse teostamisega, mille võimaliku väärkasutuse kontrollimine allub

halduskohtule. Seega keeldus kohus kaebuse menetlemisest põhjendamatult;

3) kaebaja huviks kaebuse esitamisel on saavutada seda, et politseinikud lõpetaksid KaubTS-st

tuleneva kontrollõiguse suvalise kasutamise sellise õigusega mittehaakuvatel eesmärkidel. Haldus-

kohtu käsutuses oli piisavalt andmeid, mis kinnitavad üheselt, et politseinike poolt läbiviidud

kontrollimise eesmärk ei olnud kooskõlas KaubTS-st tuleneva volitusnormiga, mille alusel pandi-

majja sisenemist nõuti. Kohus pidi kontrollima üksnes seda, kas KaubTS alusel pandimajja

sisenemise nõudmine ning seal andmete ja asjade kontrollimine oli õiguspärane.

6. PPA palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja hinnangul

on vastustaja ebaõigesti käitunud kriminaalmenetluse raames, siis on kohus põhjendatult jätnud

kaebuse läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutele õigusliku hinnangu andmine

ei kuulu halduskohtu pädevusse.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.05.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-797 Tallinna Haldus-

kohtu 23.04.2013 määruse muutmata ja OÜ PlaDa määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu

põhjendused olid järgmised:

1) määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole

HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamisel eksinud;

2) kohtute pädevuse piiritlemisel pole määravat tähtsust sellel, kas toiming on tehtud menetlus-

nõudeid järgides (nt kas väidetavaks läbiotsimiseks oli olemas määrus, kas seda tutvustati, kas

läbiotsimise kohta koostati protokoll). Oluline on vaidlustatava toimingu olemus;

3) nii kaebaja kui ka vastustaja kirjeldus 27.03.2013 kaebaja pandimajas toimunust ei jäta ruumi

kahtlusele, et tegemist oli kriminaalmenetluses tehtud toiminguga;

4) halduskohus on õigesti järeldanud, et vaidlustatud toiming tehti kriminaalasja menetlemise tõttu;

5) erinevalt määruskaebuses väidetust ei sisalda halduskohtu määrus seisukohta, et pandimajas

toimus läbiotsimine. Hinnangu andmine selle kohta, milline kriminaalmenetluse toiming täpselt tehti

ja kas selle tegemisel tugineti kohasele õiguslikule alusele, ei ole halduskohtu pädevuse selgitamiseks

vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. OÜ PlaDa esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

23.04.2013 kohtumäärus haldusasjas nr 3-13-797 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2013 määrus

samas haldusasjas ning võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) kaevatav Tallinna Ringkonnakohtu määrus sisaldab ebaõiget väidet, mille kohaselt erinevalt

määruskaebuses väidetust ei sisalda halduskohtu määrus seisukohta, et pandimajas toimus läbi-

otsimine. Asjaolu, et halduskohus loeb vaidlustatavaks toiminguks kriminaalmenetluse mõistes

läbiotsimist, tuleneb kaebaja hinnangul halduskohtu määruse kontekstist. Ka ringkonnakohus on oma

määruses leidnud, et nii kaebaja kui ka vastustaja kirjeldus 27.03.2013 kaebaja pandimajas toimunust

ei jäta ruumi kahtlusele, et tegemist on kriminaalmenetluses tehtud toiminguga;

2) kaebaja hinnangul saab ja peab halduskohus antud juhul kontrollima, kas politseiametnike poolt

teostatud kontroll oli teostatud kooskõlas selle läbiviimise õiguslike alustega ning kas see kontroll oli

ka proportsionaalne KaubTS-s sätestatud eesmärkidega. Kohus ei saa sellise kaebuse lahendamisest

keelduda, sest vastasel juhul ei ole kaebajal sisulist kaitset KaubTS väärkasutamise eest;

3) vastustaja on oluliselt rikkunud põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lausega sätestatud olulist riigivõimu

piiravat põhimõtet – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel;

4) kaebaja huvi on lõpetada politseiametnikele antud kontrolliõiguste väärkasutamine;

5) kuna kaebaja on vaidlustanud üksnes kontrolltoimingu KaubTS-st tulenevalt, mis kuulub haldus-

kohtu pädevusse, siis polnud kohtutel põhjendatud alust keelduda kaebuse menetlemisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebuse on Riigikohtule esitanud OÜ PlaDa, kes taotleb haldus- ja ringkonnakohtu

määruste tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

10. Kuna määruskaebuses on tõstatatud küsimus pädevast kohtust, kontrollib kolleegium seda, kas

halduskohus on pädev asja lahendama. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ei kuulu halduskohtu pädevusse

selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Kohtud on asunud seisukohale, et PlaDa kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning

vaidlustatud toimingut teostati kriminaalmenetluse raames. Seega peab vaidlus toimuma KrMS-s

sätestatud korras.

11. Kohtud on leidnud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on oluline vaidlustatava toimingu olemus,

milleks oli kriminaalmenetluse raames läbiviidud konkreetsete isikutega seotud andmete ja esemete

kontrollimine OÜle PlaDa kuuluvas pandimajas. Kolleegium on selle seisukohaga nõus üksnes

osaliselt. Oluline on ka menetleja tahte avaldamine (Riigikohtu üldkogu 11.12.2012 otsus asjas 3-3-

1-75-11, p 16), nt isiku teavitamine menetluse (kontrolli) õiguslikust alusest. Asja materjalidest

nähtub, et kontrollimise õiguslikuks aluseks oli KaubTS sätted (§ 21 p 3 ja § 22 lg 1 p-d 1, 2 ja 4),

millele viitasid politseiametnikud, kui nad põhjendasid oma õigust siseneda takistamatult OÜ-le

PlaDa kuuluva pandimaja ruumidesse, et kontrollida seal asuvaid dokumente ja esemeid.

Seega leiab kolleegium, et vaidlustatud toiming kuulub halduskohtu pädevusse.

12. Kolleegium märgib, et see, kas politseiametnike poolt KaubTS alusel pandimajas läbiviidud

kontrollimine oli õiguspärane ning lähtus seaduses sätestatud eesmärkidest või väljus selle raamest,

tuleb välja selgitada asja sisulisel lahendamisel.

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et menetlustoimingu liigi määratlemine on otsustava

tähendusega mitte üksnes pädeva kohtu väljaselgitamisel, vaid omab vahetut tähendust menetlusele

allutatud isiku õiguste ja kohustuste ulatuse ning sisu aspektist (Riigikohtu halduskolleegiumi

10.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-65-07, p 17).

Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas vääral õiguslikul alusel algatatud menetluse läbiviimine teisest

menetlusliigist tulenevate eesmärkide saavutamiseks.

13. Eeltoodust lähtudes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium määruskaebuse ja tühistab HKMS

§ 238 lg 2 alusel Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2013 määruse ja Tallinna Halduskohtu 23.04.2013

määruse haldusasjas nr 3-13-797 ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Haldus-

kohtule. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving