3-2-1-197-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-197-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

MB Invest Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver

Ennoki (Ennok) hagi Uve Jürgensi (Jürgens) vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-23390

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uve Jürgensi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

170 010 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja MB Invest Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver

Ennok, esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

Kostja Uve Jürgens, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-23390 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Uve Jürgensi kassatsioonkaebuselt 6. novembril 2013 tasutud kautsjon 1700 (üks

tuhat seitsesada) eurot 10 senti Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ kontole

nr 221046978771 (Swedbank AS).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MB Invest Eesti OÜ (pankrotis, MBI) pankrotihaldur Oliver Ennok (hageja) esitas 17. mail 2010

Harju Maakohtule hagi Uve Jürgensi (kostja) vastu, milles nõudis kostjalt 53 394 602 krooni 52 sendi

suurust kahjuhüvitist.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja MBI asutaja. Samuti oli kostja MBI ainus juhatuse liige 3. jaanuarist

2006 kuni 8. maini 2007 ja ainus osanik 3. jaanuarist 2006 kuni 1. juulini 2007. Lisaks oli kostja AS-

i Miiduranna Tehas (MT) juhatuse liige 29. augustist 2006 kuni 9. märtsini 2007. MT suuraktsionärid

olid 2005. aastal Aarne Jõgimaa, esmalt isiklikult ja alates 28. oktoobrist 2005 oma ainuosalusega

OÜ Laivi Puit (LP) kaudu, ja Leopold Garder, esmalt isiklikult ja alates 28. oktoobrist 2005 endaga

seotud OÜ Gee Pluss (GP) kaudu. Ülejäänud MT aktsiakapital jagunes ligikaudu 30 väikeaktsionäri

vahel.

13. juunil 2006 võõrandasid A. Jõgimaa ja L. Garder kõik neile kuuluvad MT aktsiad MBI-le, mille

tulemusel MBI muutus MT põhiaktsionäriks. MBI, kes tegutses kostja kui oma ainsa juhatuse liikme

kaudu, asus korraldama vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmist. Kostja koostas 27. novembril 2006

MBI nimel ülevõtmisaruande, milles määras õiglaseks hüvitiseks ühe MT aktsia eest 787 krooni. Kuigi

vähemusaktsionärid hüvitise suurusega ei nõustunud, vaid pidasid õiglaseks hüvitiseks minimaalselt

1500 krooni aktsia kohta, otsustati 12. jaanuaril 2007 toimunud MT üldkoosolekul

vähemusaktsionäride lihtaktsiate ülevõtmine hüvitisega 787 krooni ühe aktsia eest.

20. veebruaril 2007 kanti MT vähemusaktsionäride aktsiad üle MBI-le ja selle tulemusel omandas MBI

100% MT aktsiakapitalist. 22. veebruaril 2007 kandis MBI kõik MT aktsiad tagasi A. Jõgimaale (LP

kaudu) ja L. Garderile (GP kaudu). MBI ja LP ning GP vahel 22. veebruaril 2007 sõlmitud aktsiate

müügi- ja pandilepingute ning laenulepingu lõpetamise kokkuleppe ja aktsiate müügilepingu järgi

müüs MBI LP-le 9427 aktsiat hinnaga 879 krooni 57 senti ühe aktsia eest ja GP-le 9125 aktsiat hinnaga

864 krooni 72 senti ühe aktsia eest. Ühe aktsia tegelik väärtus oli aga 3467 krooni, mis on tõendatud

Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13415, millega määrati

vähemusaktsionäridele makstava õiglase hüvitise suuruseks 3467 krooni ühe aktsia kohta. Maakohtu

määrus tugines Rimess MRI OÜ (Rimess) arvamusele. Seega müüs kostja aktsiad GP-le ja LP-le

madalama hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus. Samuti kaasnes müügilepinguga tasaarvestus, millega

tasaarvestati GP ja LP kohustus tasuda 22. veebruari 2007. a müügilepingu järgne aktsiate müügihind

ja MBI kohustus tasuda 13. juuni 2006. a müügilepingu järgne müügihind ja tagastada laenulepingu

järgne laen. Tegelikult ei laekunud MBI-le aktsiate müügist seega mingit raha. 23. septembril 2009

kuulutati välja MBI pankrot.

Kostja kui MBI juhatuse liige on tekitanud osaühingule kahju hoolsuskohustuse rikkumisega MT

vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisel. Ta koostas puuduliku ülevõtmisaruande, jättis välja

selgitamata aktsiate tegeliku väärtuse, määras aktsiate eest liiga madala hüvitise ja otsustas selle eest

vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmise. Audiitor on ülevõtmisaruannet küll kontrollinud, kuid

audiitori hinnang ei ole jälgitav ja tema tööpaberid on vastuolulised. Kostja rikkus hoolsuskohustust ka

sellega, et ta ei võtnud midagi ette hüvitise suuruse täiendavaks kontrollimiseks. Seega tekitas kostja

MBI-le ülevõtmismenetluses kahju 5 257 178 krooni 85 senti, mis koosneb 3 816 320 krooni suurusest

vähem makstud hüvitisest, 1 034 954 krooni 62 sendi suurusest viivisest hüvitise tasumisega

viivitamise eest ja 405 904 krooni 23 sendi suurusest menetluskulust, mida vähemusaktsionärid

kandsid õiglase hüvitise määramise kohtumenetluses ja mille MBI peab neile hüvitama.

MBI-le tekitatud kahju on hõlmatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse kaitse-eesmärgiga ja kostjalt

nõutavat kahju ei ole solidaarvõlgnik hüvitanud. Isegi kui arvata 5 257 178 krooni 85 sendi suurusest

kahjust maha audiitori tasutud 500 000 krooni, ei mõjuta see kostja kohustust hüvitada hageja nõutav

kahju.

Samuti rikkus kostja hoolsuskohustust sellega, et võõrandas MBI-le kuuluvad MT aktsiad pärast

ülevõtmist alla nende tegeliku väärtuse edasi GP-le ja LP-le. Aktsiate väärtus on kindlaks tehtud

jõustunud kohtulahendiga. Aktsiate õige hind oli kokku 64 319 784 krooni, saadud vastusoorituse

väärtus oli aga ainult 16 182 360 krooni 33 senti (tasaarvestatavad nõuded 8 291 756 krooni 75 senti +

7 890 603 krooni 58 senti). Seega tekitas kostja aktsiate müügiga MBI-le kahju 48 137 423 krooni

67 senti.

Asjakohatu on hageja viide GP ja LP vastu esitatud tagasivõitmise hagile ja selles menetluses sõlmitud

kompromissile, mille alusel tasuti hagejale 3 000 000 krooni. See ei mõjuta kostja kahju hüvitamise

kohustust. Selleks, et hageja oleks oma nõude kaotanud, peaks tagasivõitmise hagi olema täies ulatuses

rahuldatud. Seda ei ole aga praegu toimunud.

Kokku tekitas kostja MBI-le oma kohustuste rikkumisega kahju 53 394 602 krooni 52 senti.

7. detsembril 2010 esitas hageja nõude vähendamise avalduse ja palus kostjalt välja mõista

2 660 084 krooni 30 senti (170 010 eurot 37 senti). Nõude vähendamist põhjendas hageja sellega, et

MBI võlausaldajate nõuded on õnnestunud osaliselt rahuldada ja MBI ainuosanik on kinnitanud, et ei

soovi pankrotimenetlusest midagi saada.

21. märtsil 2011 esitatud menetlusdokumendis („Hageja seisukohad seoses kostja 21. detsembri 2010. a

taotlusega") märkis hageja, et esitab oma nõuded alternatiivselt. Kui kohus leiab, et kogu kahju on

võimalik kostjalt välja mõista kostja kohustuse rikkumise tõttu aktsiate ülevõtmisel, siis ei ole vaja

muid esitatud asjaolusid kontrollida. Kui aga kohus leiab, et ülevõtmisest tuleneval alusel ei saa kogu

nõutud summat kostjalt välja mõista, siis tuleb kontrollida ka aktsiate võõrandamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõuet.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole MT vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisel juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud.

Kostja määras MBI juhatuse liikmena vähemusaktsionäridele õiglase hüvitise õiget meetodit kasutades

ja koostas seaduse nõuetele vastava ülevõtmisaruande. Hüvitise suurust on aruandes põhjendatud.

Ülevõtmisaruannet oli kontrollinud vannutatud audiitor K. Kaasik, kes ei leidnud selles puudusi ja kes

pidas hüvitise suurust seaduse nõuetele vastavaks. Seetõttu ei pidanud kostja hüvitise õigsuses

kahtlema. Kostjal ei olnud põhjust hüvitise suurust täiendavalt kontrollida. Lisaks ei ole Rimessi

arvamus usaldusväärne. MBI ei kasutanud õiglase hüvitise määramise menetluses piisavalt oma

menetlusõigusi, et tõendada ülevõtmisaruandes määratud hüvitise suuruse õigsust.

Vähemusaktsionäridele tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud kohtulahendi alusel tasumisele kuuluv summa

ei ole MBI kahju. Kui õiglane hüvitis aktsiate eest oli 3467 krooni aktsia kohta, siis oleks MBI-l

tekkinud kohustus see summa vähemusaktsionäridele välja maksta ka juhul, kui sellise hüvitise oleks

määranud mitte kohus, vaid kostja. Samuti ei ole põhjuslikku seost kostja tegevuse ja selle kahju vahel,

mis seisneb MBI kohustuses maksta vähemusaktsionäridele tasumata hüvitiselt viivist pärast 7. maid

2007, kuna sellest ajast polnud kostja enam MBI juhatuse liige ega saanud mõjutada MBI kohustuste

täitmist. Viivis on suurenenud põhjusel, et uus juhatus kaebas maakohtu lahendi põhjendamatult edasi.

Kostja ei pea hüvitama hagejale menetluskulusid, sest ta kutsuti MBI juhatusest tagasi 7. mail 2007 ja

vähemusaktsionäride avaldus võeti kohtu menetlusse alles 30. mail 2007. Seega ei olnud kostja

hüvitise määramise menetluse ajal enam MBI juhatuse liige ega saa ka vastutada menetluskulude kui

väidetava kahju eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 3631 jj eesmärk on kaitsta vähemusaktsionäre ja tagada, et põhiaktsionär

maksaks neile ülevõetavate aktsiate eest õiglast hüvitist. Nendest sätetest tulenevate kohustuste

rikkumisele tuginedes ei saa põhiaktsionär nõuda oma juhatuse liikmelt kahju hüvitamist. VÕS § 127

lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või

sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Audiitorkogu eetikakomisjon kontrollis ülevõtmisaruannet kontrollinud audiitorit ja leidis, et

tööpaberite järgi on jälgitav nii audiitori töö kui ka tema otsused ja järeldused ja et esialgse

ülevõtmishinna ja vähemusaktsionäride tellitud hindamise tulemuse erinevus tulenes erinevatest

eeldustest (vabad rahavood, omakapitali hind jms). Andres Juhkami arvamusest tuleneb, et audiitori

valitud metoodika ja algandmed olid asjakohased ja majanduslikult põhjendatud ning hüvitis 787 Eesti

krooni aktsia eest seisuga 27. november 2006 oli vähemusaktsionäride jaoks soodne ja majanduslikult

põhjendatud.

Põhjendamatu on ka hageja väide, et MT aktsiate turuhind oligi Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a

määrusega määratud õiglane hüvitis. Hüvitis võib olla ka turuhinnast suurem. Kahju tekitamisel saab

aga lähtuda üksnes võrdlusest turuhinnaga. Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-07-13415 ei saa tõendada MT aktsiate turuhinda. Muid tõendeid aktsiate turuhinna kohta ei ole

hageja esitanud.

Kostja täitis aktsiaid LP-le ja GP-le võõrandades oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta

müüs aktsiad nimetatud isikutele olukorras, kus MBI võlgnes GP-le 6 484 650 krooni ja LP-le

8 012 950 krooni. Eelnimetatud võlgnevused olid muutunud sissenõutavateks. Lisaks võlgnes MBI GP-

le 1 180 000 krooni MBI ja GP vahel 20. veebruaril 2007 sõlmitud laenulepingu alusel. MT aktsiad

olid panditud GP ja LP kasuks ja kuna MBI ei olnud oma kohustusi GP ja LP vastu tähtaegselt täitnud,

saanuksid GP ja LP 13. juuni 2006. a aktsiate müügilepingust taganeda või võõrandada nende kasuks

panditud aktsiad oma äranägemisel hinnaga vähemalt 850 krooni ühe aktsia eest. Kummalgi

eelnimetatud juhul ei oleks MBI saanud aktsiatest tulu. 22. veebruari 2007. a lepinguga müüs kostja

aktsiad GP-le ja LP-le kallima hinnaga (vastavalt 864 krooni 72 senti ja 879 krooni 57 senti aktsia

eest), kui MBI oli need ostnud (850 krooni aktsia eest). See võimaldas täita MBI kohustused GP ja LP

ees. Kostja ei teadnud aktsiaid LP-le ja GP-le müües teistest MBI kohustustest peale nende, mis

müügilepingu sõlmimisel tasaarvestati.

Tsiviilasjas nr 2-10-23389 nõudis hageja kahju hüvitamist ka ülevõtmisaruannet kontrollinud

audiitorilt. Viidatud tsiviilasjas kinnitati kompromiss, mille järgi audiitor ja tema kindlustusandja

kohustusid tasuma MBI-le 32 000 eurot. Väidetava kahju hüvitamise kohustuse on teised

solidaarvõlgnikud seega osaliselt täitnud ning ülejäänud osas on hageja nõudest teiste väidetavate

solidaarvõlgnike vastu loobunud.

Hageja on kaotanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu, sest on loobunud GP-le ja LP-le müüdud

aktsiate tagasinõudmisest. Tsiviilasjas nr 2-10-21472 esitas hageja aktsiate müügilepingute

tagasivõitmise hagi GP ja LP vastu ja pooled sõlmisid kompromissi, mille järgi hageja loobus

müügilepingute kehtetuks tunnistamise nõudest ning GP ja LP tasusid hagejale 3 000 000 krooni.

Hageja on loobunud võimalusest nõuda GP-lt ja LP-lt aktsiate väärtusele vastavat hüvitist ega saa

seega nõuda ka aktsiate alla turuhinna võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist kostjalt.

3. Harju Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

170 010 eurot 37 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest tema

koostatud ülevõtmisaruanne ei sisaldanud selgeid ja objektiivselt kontrollitavaid arvutuskäike.

Ülevõtmishüvitis peab aga olema objektiivselt kontrollitav ja põhiaktsionär peab hüvitise määramise

aluseid ning suurust ja õiglust selgitama ja põhjendama. Seega ei vastanud ülevõtmisaruanne

ÄS § 3634 lg 1 nõuetele.

Asjas on tuvastatud, et MBI pidi põhjendamatult madala hüvitise määramise tõttu läbima õiglase

hüvitise määramise kohtuvaidluse (tsiviilasi nr 2-07-13415) ja peab tasuma ülevõetud aktsiate eest

vähemusaktsionäridele täiendavalt 4 851 274 krooni 62 senti, sealhulgas vähem makstud hüvitist

3 816 320 krooni ja viivist 1 034 954 krooni 62 senti. Samuti peab MBI hüvitama vähemusaktsionäride

menetluskulud 405 904 krooni 23 senti. Kostja väitel, et ta ei olnud hüvitise määramise menetluses

menetlusosaline, ei ole tähtsust.

Nii vähem makstud hüvitise, viivise kui ka menetluskulude hüvitamise nõue on MBI

pankrotimenetluses tunnustatud. PankrS § 105 kohaselt on nõude tunnustamise toime võrdne jõustunud

kohtuotsusega ning seda ei saa enam vaidlustada. Seega on selle summa väljamaksmise kohustus MBI

otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes.

Põhjuslik seos kostja kohustuse rikkumise ja kahju vahel on olemas. Kui enne aktsiate ülevõtmist ei

olnud MBI-l aktsiaid ega kohustust nende eest tasuda, siis nüüd ei ole MBI-l küll aktsiaid, kuid on

kohustus tasuda täiendavalt 5 257 178 krooni 85 senti. Samuti on MBI-l kohustus tasuda viivist ja

menetluskulusid.

Kuna hageja nõue põhineb kostja kui MBI juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisel, siis on

asjakohatu kostja viide VÕS § 127 lg-le 2. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärgiks on

muuhulgas hoida ära ühingule kahju tekkimine.

Kostja rikkus hoolsuskohustust ka aktsiate võõrandamisel GP-le ja LP-le. Kuna jõustunud

kohtumäärusega on määratud ülevõetavate aktsiate eest õiglaseks hüvitiseks 3467 krooni aktsia kohta,

siis ÄS § 3632 kohaselt ongi see summa aktsiate väärtus ehk turuhind. Kostja võõrandas aktsiad seega

mitmeid kordi alla turuhinna. Lisaks ei laekunud MBI-le aktsiate eest raha. Aktsiate omandamisel tasus

MBI GP-lt võetud laenuga ja aktsiate müümisel 22. veebruaril 2007 tasaarvestati MBI müügihinna

nõue LP ja GP nõuetega. Seega sai MBI GP-lt ja LP-lt vastusooritusena üksnes 16 182 360 krooni

33 sendi suuruse kohustuse tasaarvestamise.

Kui kostja oleks võõrandanud MT aktsiad hinnaga, mis vastas aktsiate tegelikule väärtusele

(3467 krooni aktsia eest), siis oleks MBI pidanud lisaks 16 182 360 krooni 33 sendi suuruse kohustuse

tasaarvestamisele saama aktsiate eest veel 48 137 423 krooni 67 senti [aktsiate hind 64 319 784 krooni

– (LP nõue 8 291 756 krooni 75 senti + GP nõue 7 890 603 krooni 58 senti)]. Aktsiate väärtus oli

64 319 784 krooni ning saadud vastusoorituse väärtus 16 182 360 krooni 33 senti. Seega vähenes MBI

vara kostja tehtud tehingu tulemusel 48 137 423 krooni 67 sendi võrra.

Kostja kohustust hüvitada MBI-le kahju ei mõjuta asjaolu, et hageja esitas LP ja GP vastu aktsiate

müügilepingu tagasivõitmise hagi ja et asjas sõlmiti kompromiss, mille alusel tasuti hagejale

3 000 000 krooni. Samuti ei mõjuta kostja hüvitamiskohustust asjaolu, et ülevõtmisaruannet

kontrollinud audiitor, kes vastutab tekitatud kahju eest kostjaga solidaarselt, on tasunud hagejale

kompromissi alusel 500 000 krooni (32 000 eurot).

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus hageja nõude õigesti ega ületanud

alternatiivse nõude käsitlemisega nõude piire. Samuti ei olnud praegusel juhul tegemist nõude osalise

rahuldamisega, sest hageja ei loobunud osaliselt nõudest, vaid vähendas TsMS § 206 lg 1 kohaselt nõuet

Seega võis kohus jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Ekslik on kostja väide, et talle ei ole siduv maakohtu määrus, millega määrati õiglaseks hüvitiseks

3467 krooni aktsia kohta. Õiglane hüvitis määratakse hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte

ja kohus ei ole selles seotud avaldusele vastuväidete puudumisega. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis

hüvitise suuruse määramisel oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tal pidi tekkima kahtlus, kas

hüvitis on õiglane, sest vähemusaktsionärid ei nõustunud hüvitise suurusega ja teatasid sellest kostjale

juba enne ülevõtmise otsustamist.

Maakohus ei eksinud kahju suuruse ega põhjusliku seoses käsitluses. Otsene varaline kahju on kas

tegelikult kantud või tulevikus kindlasti kantavad kulutused. MT vähemusaktsionäride nõue

5 257 178 krooni 85 senti on hageja pankrotimenetluses tunnustatud. See nõue on võrdne jõustunud

kohtulahendiga. Ka viivis ja menetluskulud on õigesti loetud MBI kahjuks.

Maakohus tuvastas õigesti, et aktsiate ülevõtmine liiga madala hinna eest tõi kaasa selle, et MBI-l ei

olnud enam vara, mille arvel tasuda vähemusaktsionäridele täiendavat hüvitist. Kohus võrdles õigesti

aktsiate ülevõtmisele eelnenud olukorda, kus MBI-l ei olnud aktsiaid ega kohustust nende eest tasuda,

aktsiate ülevõtmisele järgnenud olukorraga, kus MBI-l ei olnud enam aktsiad, kuid oli kohustus nende

eest veel täiendavalt tasuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud rikkunud menetlusnorme, andes hinnangu hageja

mõlemale nõudele. Hageja esitas oma nõuded kostja vastu alternatiivselt, paludes mõista kostjalt välja

170 010 eurot 37 senti esmajärjekorras MT aktsiate ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

alusel (esimene alternatiivnõue) ning üksnes juhul, kui kohus seda nõuet 170 010 euro 37 sendi

ulatuses ei rahulda, palus hageja kontrollida MT aktsiate võõrandamisest tulenevat kahju hüvitamise

nõuet (teine alternatiivnõue). Kuna maakohus andis hinnangu mõlemale nõudele, on ebaselge, kumma

nõude alusel on kostjalt 170 010 eurot 37 senti välja mõistetud.

Kohtud on tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümber pööranud ja rikkunud tõendite hindamisel

oluliselt menetlusõiguse norme. Sisuliselt on kohtud tõendina tuginenud vaid õiglase hüvitise

määramise menetluses tehtud kohtumäärusele ja leidnud, et see tõendab nii MBI-le tekkinud kahju,

kostja hoolsuskohustuse rikkumist kui ka põhjuslikku seost nende vahel ja et kostja peab tõendama

vastupidist. Harju Maakohtu 15. juuli 2008. a määrus saab olla vaid üheks tõendiks teiste hulgas.

Lisaks ei ole viidatud kohtumäärus kostjale siduv, sest ta ei olnud selles asjas menetlusosaline. Kostja

tõendid on täielikult kõrvale jäetud (sh A. Juhkami arvamused).

Kohtud kohaldasid MBI-le tekkinud kahju tuvastamisel valesti VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 lg-t 3.

Kohtud on vääralt lugenud MBI kahjuks täitmata jäänud hüvitise maksmise kohustuse MT

vähemusaktsionäridele. MBI-l tekkis täiendava hüvitise maksmise kohustus, kuna ta ei olnud hüvitise

määramise menetluses piisavalt hoolas ega esitanud selles menetluses tõendeid esialgse hüvitise

suuruse põhjendamiseks ega õigel ajal taotlust ekspertiisi määramiseks, ega isegi mitte kostja ja

audiitori poolt õiglase hüvitise suuruse kindlakstegemiseks koostatud dokumente. Viivisekohustus ei

saa täiel määral olla seotud kostja tegevusega, sest ta ei olnud pärast 7. maid 2007 enam MBI juhatuse

liige. Samuti ei pea kostja kandma vähemusaktsionäride menetluskulusid, sest ta ei olnud

kohtumenetluse ajal enam MBI juhatuse liige.

Kohtud on vääralt kohaldanud ka ÄS § 187 lg-t 2 ja valesti leidnud, et kostja rikkus oma kohustusi.

Kostja ei ole korraliku ettevõtja hoolsusstandardit rikkunud. Kostja ei pidanud kahtlema

ülevõtmisaruandes määratud hüvitise õigluses, sest aruannet kontrollis audiitor kui eriteadmistega isik.

Lisaks on kohtud põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 139 lg 1, sest kahju tekkis osaliselt

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kahjust tuleb arvata maha MBI-l kolmandate isikute vastu

tekkinud nõuete majanduslik väärtus. Hagejal oli võimalik MT aktsiad kolmandatelt isikutelt tagasi

nõuda või saada pankrotivarasse nende aktsiate väärtusele vastav hüvitis, millest hageja kompromissi

sõlmides 3 000 000 krooni ületavas osas loobus. Seega ei saa hageja enam nõuda, et kostja hüvitaks

väidetava kahju, mille viimane olevat MT aktsiate võõrandamisega tekitanud.

Hageja esitas menetluse käigus nõude vähendamise avalduse, mille kohta ei ole kohtud teinud ühtegi

lahendit. Vastupidi maakohtu resolutsioonis märgitule rahuldasid kohtud hagi tegelikult üksnes

osaliselt. Alama astme kohtute lahenditest ei selgu, millised on nõude vähendamisest tulenevad

materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed.

Kohtud oleksid pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama nõude vähendamisega ning jätma

menetluskulud vähemalt osaliselt hageja kanda. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu

tasumisest. Kuna alama astme kohtute otsuste kohaselt on hagi rahuldatud täies ulatuses, tähendab see,

et kostjalt mõistetakse riigituludesse välja 53 394 602 krooni 52 sendi suuruselt haginõudelt tasumisele

kuulunud riigilõiv 1 500 000 krooni (95 867 eurot 47 senti), mis on enam kui pool rahuldatud

haginõudest 170 010 eurot 37 senti. Selline lõpptulemus on kostja jaoks ilmselgelt äärmiselt

ebaõiglane.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Kolleegium käsitleb esmalt vaidluse eset ja hageja nõude üldiseid eeldusi (I), seejärel aktsiate

ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (II), aktsiate alla turuhinna võõrandamisega tekitatud

kahju hüvitamise nõuet (III) ning GP ja LP-ga sõlmitud kompromissi mõju kahju hüvitamise nõudele

(IV). Seejärel annab kolleegium juhised asja uueks läbivaatamiseks (V) ning lõpetuseks käsitleb

tsiviilasja hinda ja teeb menetluslikud otsustused (VI).

I

10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

· 13. juunil 2006 võõrandasid GP ja LP kõik neile kuuluvad MT aktsiad MBI-le, mille tulemusel

MBI muutus MT põhiaktsionäriks ÄS § 3631 mõttes;

· kostja oli 3. jaanuarist 2006 kuni 7. maini 2007 MBI juhatuse liige, kes korraldas

vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmist;

· 27. novembril 2006 koostatud ülevõtmisaruandes määras kostja ülevõetavate aktsiate eest

vähemusaktsionäridele tasumisele kuuluvaks hüvitiseks 787 krooni aktsia eest ja selle hinna eest

otsustati ülevõtmine ka 15. jaanuaril 2007 toimunud MT üldkoosolekul;

· ülevõtmisaruannet oli 4. detsembril 2006 kontrollinud audiitor K. Kaasik;

· 20. veebruaril 2007 kanti MT vähemusaktsionäride aktsiad üle MBI-le ja MBI omandas 100% MT

aktsiakapitalist;

· 22. veebruaril 2007 võõrandas kostja MBI nimel kõik MT aktsiad, neist 9427 aktsiat hinnaga

879 krooni 57 senti aktsia eest LP-le ja 9125 aktsiat hinnaga 864 krooni 72 senti aktsia eest GP-le;

· aktsiate eest tasumisele kuuluva ostuhinna nõue tasaarvestati 13. juuni 2006. a müügilepingute

järgsete tasumata ostuhinna nõuetega ning MBI ja GP vahel 20. veebruaril 2007 sõlmitud

laenulepingust tuleneva nõudega;

· tsiviilasjas nr 2-07-13415 määras Harju Maakohus 15. juuli 2008. a määruses

vähemusaktsionäridele tasumisele kuuluvaks õiglaseks hüvitiseks 3467 krooni aktsia kohta.

· 23. septembril 2009 kuulutas Viru Maakohus välja MBI pankroti;

· MBI pankrotihaldur esitas GP ja LP vastu aktsiate müügilepingu tagasivõitmise hagi ja menetluses

sõlmiti kompromiss, mille alusel GP ja LP tasusid hagejale 3 000 000 krooni.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkudes tekitanud MBI-le kahju

liiga madala ülevõtmishüvitise määramise ja aktsiate alla turuhinna võõrandamisega ja kas kahju

hüvitamise nõue võib vähemalt osaliselt olla välistatud, kuna GP ja LP on hagejale kompromissi alusel

tasunud 3 000 000 krooni.

12. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud nõude pankrotis äriühingu pankrotihaldurina.

Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 järgi on pankrotihaldur võlgniku asemel menetlusosaliseks vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Vaatamata sellele, et hageja on

menetluses korduvalt viidanud tõigale, et ta nõuab summat, mis on MT vähemusaktsionäridel jäänud

pankrotimenetluses saamata (vt II kd, tl 32, tl 45), paneb hageja praeguses menetluses ÄS § 187 lg 4

teise lause alusel maksma ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud osaühingu enda nõuet. Sellise nõude

maksmapaneku eelduseks saab olla vaid juhatuse liikmel osaühingu vastu eksisteerivate kohustuste

rikkumine.

13. Hagi alusena on hageja tuginenud sellele, et kostja tekitas MBI-le kahju esiteks sellega, et määras

vähemusaktsionäridele nende aktsiate eest liiga madala hüvitise, ja teiseks sellega, et võõrandas kõik

MT aktsiad pärast nende ülevõtmist alla turuhinna LP-le ja GP-le. Seega on hageja nõue kostja vastu

osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude

õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma

kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest

vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

14. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised:

· juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

· osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

· juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse

liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju.

Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

15. Hageja on muu hulgas tuginenud ka sellele, et kogu ülevõtmismenetluse eesmärgiks oli

vähemusaktsionäride kahjustamine.

Kolleegium märgib, et kuna MT vähemusaktsionäridel on ÄS § 3638 lg 3 järgi tasumata hüvitisest

tulenev nõue MBI vastu, siis on nad MBI võlausaldajad. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada

juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks

võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-7-10, p 30).

Kolleegium leiab, et aktsiate ülevõtmiseks vajaliku osaluspaketi ajutine moodustamine võib teatud

asjaoludel olla käsitatav tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja

tuua kaasa selliselt käitunud isikute isikliku vastutuse. Kui vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmiseks

luuakse ajutiselt selleks spetsiaalselt ettenähtud juriidiline isik, mille puhul on ette teada, et ta ei suuda

aktsiate eest õiglast hüvitist tasuda, võib vähemusaktsionäridel olla deliktiõiguslik kahju hüvitamise

nõue isikute vastu, kes ülevõtmise selliselt korraldasid.

16. Äriühingu võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme

vastu on aga olemuselt teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg 2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda

kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 17). Pankrotihalduril ei ole sellise nõude esitamiseks seadusest tulenevat

võlausaldajate esindamise õigust ja võlausaldajate nimel ei ole pankrotihaldur ka hagi esitanud. Seega

ei ole praeguses menetluses võimalik selle nõude maksmapaneku võimalust hinnata.

II

17. Kolleegium käsitleb esmalt hageja kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb sellel, et kostja määras

ülevõtmisel vähemusaktsionäridele aktsiate eest väidetavalt liiga madala hüvitise.

18. Hageja leiab, et kostja rikkus aktsiate ülevõtmise menetluses oma kohustusi sellega, et määras

aktsiate eest liiga madala hüvitise ja otsustas põhiaktsionäri esindajana aktsiate ülevõtmise liiga madala

hüvitise eest.

ÄS § 3632 lg 1 kohaselt määrab vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse põhiaktsionär.

ÄS § 3634 lg 1 järgi peab põhiaktsionär esitama üldkoosolekule ülevõtmisaruande, kus selgitatakse ja

põhjendatakse vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise tingimusi ning aktsiate eest

makstava hüvitise suuruse määramise aluseid. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab

ülevõtmisaruannet kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli kohta kirjaliku aruande, kus tuleb

eelkõige näidata, kas põhiaktsionäri määratud hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Seega

toimub aktsiate hinna määramine ja selle kontrollimine põhiaktsionäri (kes tegutseb oma juhtorganite

kaudu) ja audiitori koostöös.

19. Hageja on oma nõuet esitades tuginenud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele. See

kohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks

piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Üksnes juhul, kui juhatuse

liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib

teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31).

Asjas tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt kontrollis kostja koostatud ülevõtmisaruandes

määratud hüvitise suurust audiitor K. Kaasik, kes pidas seda õiglaseks hüvitiseks. Seega on praeguses

asjas oluline küsimus, kas juhatuse liige võis tugineda teadmisele, et aktsiate ülevõtmise hüvitise

suurust on kontrollinud eriteadmistega isik ja kas juhatuse liige võis pidada selliselt määratud hüvitist

õigeks.

20. Kolleegium märgib, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab tõepoolest ka kohustust teha

informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe

hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Õiglase ülevõtmishüvitise

määramine eeldab majandusanalüüsi ja eriteadmisi. Audiitor on ülevõtmisaruannet kontrollinud.

Kolleegium leiab, et eelnevast tulenevalt ei pidanud kostjal kui põhiaktsionäri juhatuse liikmel enne

õiglase hüvitise määramiseks peetud kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-07-13415 tekkima põhjendatud

kahtlust, et ülevõtmisaruandes määratud hüvitis oleks liiga madal. Seega ei ole hageja esile toonud

asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks ülevõtmismenetluses rikkunud oma hoolsuskohustust

MBI suhtes.

21. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tulemusel said MT vähemusaktsionärid oma aktsiate eest

väiksema summa, kui nad oleksid pidanud saama ÄS § 3638 lg 3 alusel toimunud kohtumenetluses

määratud õiglase väärtuse järgi ja et see vähem makstud hüvitis on MBI kahju. Lisaks käsitab hageja

osaühingu kahjuna viivist, mida MBI peab maksma vähemusaktsionäridele hüvitise väärtuste vahe

tasumisega viivitamise eest, ja tsiviilasjas nr 2-07-13415 kantud menetluskulusid, mille MBI peab

vähemusaktsionäridele hüvitama.

22. Kolleegium märgib, et isegi kui juhatuse liige oleks hoolsuskohustust rikkunud, ei saaks

vähemusaktsionäridele vähem makstud hüvitis olla MBI kahju, sest selle hüvitise oleks MBI pidanud

aktsionäridele maksma ka siis, kui juhatuse liige ei oleks oma kohustust rikkunud. See oleks vastuolus

võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 väljendatud põhimõttega, mille kohaselt kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta

oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju olemasolu

tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline

diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab

olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes

olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16).

23. Nii MBI-lt välja mõistetud viivis kui ka menetluskulud võib põhimõtteliselt olla MBI kahju, kuid

nagu eespool märgitud, ei saa juhatuse liiget juhul, kui ülevõtmisaruannet on kontrollinud audiitor ning

juhatuse liige ei tea ega pea teadma, et hüvitise suurus on vale, pidada oma kohustust rikkunuks ja

ühingule kahju tekitanuks. Sellises olukorras puudub alus selle kahju omistamiseks juhatuse liikme

tegevusele.

III

24. Järgmiseks analüüsib kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet, mis tuleneb aktsiate väidetavast

alla turuhinna võõrandamisest.

25. Kohtute käsitluse järgi piisas aktsiate turuhinna tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud

Harju Maakohtu määrusest.

Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud tõendite hindamise reegleid ja jätnud asjas olulised tõendid

hindamata. Maakohus on asja materjalide juurde võtnud A. Juhkami arvamuse õiglase hüvitise

määramise menetluses aluseks olnud Rimessi hinnangu kohta (I kd, tl 143–150) ja sama isiku

arvamuse K. Kaasiku tehtud MT aktsia minimaalse väärtuse kontrolli kohta (III kd, tl 20–42). Samas ei

ole maa- ega ringkonnakohus neid tõendeid oma lahendites analüüsinud ega nende kõrvalejätmist

kuidagi põhjendanud. See on menetlusnormi oluline rikkumine, mis on muude eksimuste kõrval viinud

ebaõige lahendini.

26. TsMS § 232 lg 1 esimese lause järgi on kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses

sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid

ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks

tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kolleegium juhib tähelepanu, et ajal, mil kostja MBI nimel aktsiate müügilepingu sõlmis ehk

22. veebruaril 2007, ei pidanud juhatuse liikme käsutuses olema muid dokumente aktsiate hinna kohta

peale audiitor K. Kaasiku arvamuse, milles 787 krooni aktsia eest oli peetud vähemusaktsionäride

jaoks õiglaseks hüvitiseks. Üksnes vähemusaktsionäride arvamust, et hüvitis peaks olema suurem, ei

saa selliseks dokumendiks pidada. Seadusest ei tulene juhatuse liikme kohustust kasutada hinna

määramisel mitme eriteadmistega isiku abi.

27. Kolleegium leiab, et kohtud on üle hinnanud tsiviilasjas nr 2-07-13415 tehtud Harju Maakohtu

määruse tähendust praeguses menetluses. Jõustunud lahend teises tsiviilasjas, mille menetlusosalised ei

ole samad, saab olla üksnes dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes ja see ei muuda

pooltevahelist üldist tõendamiskoormust. Kostja on esitanud omapoolsed tõendid, millega ta soovis

tõendada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et ülevõtmisaruandes määratud hüvitis oli liiga väike.

Kohus on tõendid küll vastu võtnud, kuid need tähelepanuta jätnud ja ekslikult leidnud, et hageja

väidete tõendamiseks piisab Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-07-13415 ning et selle alusel

on tuvastatud, et kostja pidanuks võõrandama MT aktsiad LP-le ja GP-le hinnaga 3467 krooni ühe

aktsia eest. Eelnevast tulenevalt on õige kostja kassatsioonkaebuse etteheide, et kohtud on tõendina

tuginenud vaid õiglase hüvitise määramise menetluses tehtud kohtumäärusele ja leidnud, et see tõendab

nii MBI-le tekkinud kahju, kostja hoolsuskohustuse rikkumist kui ka põhjuslikku seost nende vahel.

28. Lisaks märgib kolleegium, et kuna vähemusaktsionäridele õiglase hüvitise määramise eesmärgiks

on kompenseerida neile täielikult osaluse kaotus, siis ei pruugi õiglane hüvitis ja aktsiate turuhind

TsÜS § 65 mõttes alati olla üks ja sama. Õiglase hüvitise määramine annab otsustusvabaduse

konkreetse summa määramiseks üldistes ja objektiivsetes piirides (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 28). See tähendab, et eri meetodite

kasutamisel ja erinevate lähteandmete aluseks võtmisel võib väljaarvutatud õiglase hüvitise suurus

mõnevõrra varieeruda. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et ülevõetavate aktsiate

turuhind ei ole samastatav aktsiate eest tasumisele kuuluva õiglase hüvitisega. Turuhinda saab üldjuhul

pidada minimaalseks, mis aktsionäridele tuleks maksta, s.t aktsionärid ei tohi saada hüvitist vähem, kui

nad teeniksid aktsiaid vabalt võõrandades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 32). Seega võib õiglane hüvitis olla ka turuhinnast kõrgem. Kohtud

eksisid, kui pidasid ümberlükkamatuks eelduseks seda, et tsiviilasjas nr 2-07-13415 määratud õiglane

hüvitis ongi aktsiate turuhind.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvesse võtta. Kui pooled soovivad asja uuel

läbivaatamisel esitada uusi tõendeid, tuleb arvestada, et ringkonnakohus peab need vastu võtma, kui

uute tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta

Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15; 8. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39).

IV

29. Hageja esitas GP ja LP vastu hagi ning nõudis aktsiate müügilepingu kehtetuks tunnistamist

pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete alusel. Kostja on seisukohal, et hageja on kaotanud oma nõude

kostja vastu, kuna ei pannud nõuet GP ja LP vastu maksma täies ulatuses.

30. Kolleegium on oma varasemas praktikas tõepoolest leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel

äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult

vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju

hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra

hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).

31. Olukorras, kus hageja on sõlminud kompromissi kolmanda isikuga, kelle vastu olevast nõudest ja

selle maksmapaneku võimalusest sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu juhatuse liikme vastu, on

hageja ise jätnud oma kahju vähendamata ja seda tuleb juhatuse liikme vastu esitatava kahju

hüvitamise nõude puhul arvestada. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse juhul, kui kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid

kahju tekkimist. Kui hageja loobub kompromissiga äriühingu nõudest kolmanda isiku vastu, saab seda

kolleegiumi arvates pidada hagejast endast tulenevaks asjaoluks ja kostja ei saa vastutada selle kahju

eest, mis tekkis äriühingule seepärast, et äriühing ei nõudnud vaatamata võimalusele kolmandalt isikult

sisse kogu nõudesummat.

V

32. Hageja on nõude esitamisel tuginenud kahele asjaolule. Esiteks leiab ta, et kostja tekitas talle kahju

sellega, et määras valesti vähemusaktsionäridelt ülevõetavate MT aktsiate väärtuse. Teiseks on hageja

seisukohal, et kostja tekitas MBI-le kahju ka sellega, et müüs ülevõetud aktsiad alla turuhinna MP-le ja

GP-le. Hageja on 21. märtsil 2011 kohtule esitatud menetlusdokumendis („Hageja seisukohad seoses

kostja 21. detsembri 2010. a taotlusega", II kd, tl 45) märkinud, et esitab kahju hüvitamise nõude kostja

vastu kahel alternatiivsel alusel ja palub mõista välja 170 010 eurot 37 senti esmalt aktsiate

ülevõtmisega tekitatud kahjuna ja kui kohus leiab, et kogu nimetatud summat ei saa aktsiate

ülevõtmisest tuleneva kahjuna välja mõista, palub ta kohtul kontrollida ka aktsiate alla turuhinna

võõrandamisest tulenevat nõuet.

33. Seega nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kahe asjaolude kogumi alusel. TsMS § 370 lg 1 järgi

võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik

esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka

erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Kolleegium märgib, et maakohus rikkus menetlusõiguse

normi sellega, et mõistis kostjalt MBI kasuks välja 170 010 krooni 37 senti, kuid ei märkinud, millisel

alusel ta seda tegi.

34. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kõigepealt kontrollida ülevõtmismenetlusest

tulenevat kahju hüvitamise nõuet, arvestades sellega, et juhatuse liige, kes tugineb eriteadmistega isiku

arvamusele hüvitise õigsuse kohta, on vähemalt üldjuhul ja eeldusel, et ta ei tea ega pea teadma, et

aktsiate väärtus on määratud valesti, täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja kohustust olla

otsuste vastuvõtmisel informeeritud. Kui juhatuse liige on hüvitise suuruse määramisel rikkunud oma

kohustusi, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas selle rikkumisega on MBI-le põhjustatud kahju.

Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et juhatuse liige ei ole hüvitise suuruse määramisel oma

kohustusi rikkunud või ei ole vaatamata kohustuste rikkumisele MBI-le kahju tekitanud, tuleb

ringkonnakohtul järgmiseks kontrollida hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb aktsiate

väidetaval alla turuhinna võõrandamisel GP-le ja LP-le. Seejuures tuleb hinnata kõiki asjas esitatud

tõendeid (ka neid, mis eelmine kord kõrvale jäeti) ja teha kindlaks, kas juhatuse liige võis aktsiate

võõrandamise ajal ehk 2007. a veebruaris pidada aktsia õigeks turuhinnaks ülevõtmisaruandes

sisalduvat aktsiate väärtust. Lisaks tuleb ringkonnakohtul aktsiate väidetavast alla turuhinna

võõrandamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude hindamisel arvestada sellega, et isik, kes ei nõua

vaatamata võimalusele sisse kogu kahju, on ise jätnud tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud

või kahju tekkimise hoopis ära hoidnud.

VI

35. Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ei võtnud

seisukohta hageja nõude vähendamise kohta. Ringkonnakohus jättis selle rikkumise tähelepanuta.

Nõude vähendamise kohta seisukoha võtmine on vajalik, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks

võimalik aru saada, millisele nõudele ta peab vastu vaidlema (vt ka nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15;

30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 42). Kuigi nõude vähendamine ei ole TsMS § 376

lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole TsMS § 376 lg 1 järgi vaja kostja

ega kohtu nõusolekut. Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud

(TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vajadusel tegema

määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu

23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).

36. Nõude vähendamise kohta selge seisukoha võtmisel on tähendus menetluskulude seisukohast.

Praeguses menetluses oli hageja küll riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid kuna TsMS § 190 lg 3 järgi

mõistetakse hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, kostjalt

välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, siis on ka praeguses asjas oluline, et menetluses

oleks selge, milline on hageja lõplik nõudesumma.

37. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele, et kohus jättis nõude vähendamise kohta selge seisukoha

võtmata, on ekslik kassatsioonkaebuse väide, et kuna alama astme kohtute otsuste kohaselt on hagi

rahuldatud täies ulatuses, tähendab see, et kostjalt mõistetakse riigituludesse välja riigilõiv, mis on

arvestatud hageja esialgselt, 53 394 602 krooni 52 sendi suuruselt nõudelt. TsMS § 124 lg 1 järgi

määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Hageja vähendas

menetluse käigus nõuet ja nõuab kostjalt 170 010 euro 37 sendi suurust kahjuhüvitist. Seega on

tsiviilasja hinnaks praeguses asjas 170 010 eurot 37 senti. Maakohtu otsuse päisest hinda ei nähtu, kuid

otsusest endast võib välja lugeda, et kohus on pidanud asja hinnaks 170 010 eurot 37 senti (vt Harju

Maakohtu otsus, alajaotus „Asjaolud", III kd, tl 85). Ringkonnakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks

märgitud samuti 170 010 eurot 37 senti. Kolleegium leiab, et tsiviilasja hinnaks tuleb kogu menetluse

vältel lugeda 170 010 eurot 37 senti.

38. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

39. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Peeter Jerofejev