3-2-1-135-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Peeter Jerofejevi eriarvamus Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2014. a määruse

kohta kohtuasjas nr 3-2-1-135-13

Leian, et ringkonnakohtu otsus, millega jäeti muutmata maakohtu otsus, millega jäeti hagi

rahuldamata, tulnuks jätta muutmata. Ei saa nõustuda erikogu enamuse seisukohaga, et maakohtu ja

ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ja hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Erikogu leidis, et maakohus oleks pidanud keelduma TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse

võtmast või jätma TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata ning ka ringkonnakohus oleks

saanud TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata, kuna esitatud asjaoludel ei ole hagi

rahuldamine võimalik. Erikogu enamuse nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.

Esiteks ei oma tsiviilkohtumenetluse seadustiku nimetatud sätted imperatiivset iseloomu. Nende

kohaldamata jätmist pole alust kvalifitseerida menetlusõigusnormi rikkumisena ja mis igal juhul

tingiks alama astme kohtu lahendi tühistamist. TsMS § 372 lg 2 p 1 ja § 423 lg 2 p 1 puhul on

tegemist oma olemuselt menetlusökonoomia sätetega, mis võimaldavad hoida kokku kohtu

menetlemisaega ja samas vältida menetlusosalistele liigsete kulutuste tekitamist (vt Riigikohtu lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07 p 10). Kohus võib nimetatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest

keelduda ja hagi läbi vaatamata jätta, kuid kohus ei pea seda tegema. Nimetatud sätted ei kohusta

kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata, vaid annavad selleks

võimaluse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p 13). Seega ei ole kõrgema astme

kohtul alust otsuse tühistamiseks ja TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks juhul,

kui kohus ei ole keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmast TsMS § 372 lg 2 p 1 alusel, on seda

sisuliselt menetlenud ja teinud hagi rahuldamata jätmise otsuse. Mingit menetlusökonoomiat sellega

ei saavutata.

Teiseks on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma varasemates lahendites leidnud, et kohtul on

hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata jätmisel kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus, millest saab järeldada, et kui on tegemist keeruka õigusliku küsimusega, siis tuleb

eelistada hagiavalduse menetlusse võtmist (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-134-07 p 13

ja nr 3-2-1-139-13 p 14). Leian, et ka praeguses asjas eelistas maakohus õigesti hagiavalduse

menetlusse võtmist, sest asja lahendamiseks oli vaja kohaldada asjakohaseid töötuskindlustuse

seaduse sätteid, mis aga ei olnud üheselt tõlgendatavad. Tõlgendamisprobleemi olemasolu tõendab

juba üksnes asjaolu, et käesolevat tsiviilasja tuli lahendada tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelises

erikogus just töötuskindlustuse seaduse sätete tõlgendamisvajaduse tõttu ühtse kohtupraktika

kujundamise eesmärgil.

Peeter Jerofejev