3-2-1-135-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-135-13

Määruse kuupäev

Tartu, 28. veebruar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev,

Jaak Luik ja Jüri Põld

Kohtuasi

M. G hagi Hiiuvaru OÜ vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-43292

M. G kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-43292 ja

Pärnu Maakohtu 29. novembri 2012. a otsus samas tsiviilasjas ning jätta hagi läbi vaatamata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta M. G kanda.

4. Tagastada M. G 6. juunil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus riigieelarvest makstavaks tasuks M. G

Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot. Saata määrus selles osas

täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. G (hageja) esitas 31. augustil 2009 Pärnu Maakohtule hagi Hiiuvaru OÜ (kostja I) ja Home

Entertainment Group Osaühingu (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

15 977 euro 91 sendi (250 000 krooni) suuruse kahjuhüvitise.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja klienditeenindajana kostja I juures ajavahemikul 8. oktoober

2007 kuni 25. mai 2008 ning kostja II juures 28. mai 2008 kuni 30. november 2008. Kostjad rikkusid

pidevalt kohustust maksta õigel ajal töötasu ning pidada kinni ja maksta töötuskindlustusmakseid ja

sotsiaalmaksu. Kostjate tegevuse tõttu jättis Eesti Töötukassa 23. detsembri 2008. a otsusega

(edaspidi töötukassa otsus) hagejale töötuskindlustushüvitise määramata põhjendusega, et hagejal ei

ole selleks vajalikku töötuskindlustusstaaži. Hageja leidis, et tal on töötuskindlustusstaaži 13 kuud.

Kuna kostjad ei maksnud iga kuu töötasu, olid Maksu- ja Tolliameti ning töötuskindlustuse

andmekogu andmed valed. Töötuskindlustushüvitisest ilmajäämise tõttu tekkis hagejal

kindlustushüvitise ja laenuandjalt saadud laenu ulatuses kahju.

2. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 19. oktoobri 2010. a tagaseljaotsusega. Kostja I kaja alusel taastas

maakohus 14. juuni 2010. a määrusega kostja I osas tsiviilasjas menetluse. Kostja II kustutati

26. aprillil 2012 äriregistrist.

3. Hageja esitas 18. oktoobril 2012 hagi tervikteksti, milles palus kostjalt I välja mõista 7701 eurot

79 senti.

Hageja väitel rikkus kostja I töösuhte ajal 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008 pidevalt oma

seadusest tulenevaid kohustusi, st ei maksnud õigel ajal töötasu ega töötuskindlustusmakseid ja

sotsiaalmaksu. Saamata jäänud töötasu nõudmiseks ning töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja

hüvitise saamiseks pöördus hageja töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a

otsusega asjas nr 9.3-02/1325 jäeti hageja töötasunõe rahuldamata, kuna kostja I oli nõude enne

istungit rahuldanud. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu, olid Maksu- ja Tolliameti

ning töötuskindlustuse andmekogu andmed valed ning töötukassa jättis rahuldamata hageja

töötuskindlustushüvitise avalduse. Tegelikult oli hagejal vajalikku staaži 13 kuud, mitte 10 kuud,

nagu nähtub töötukassa otsusest. Kostja I jättis töötuskindlustushüvitise saamiseks üheksakuulises

ajavahemikust deklareerimata kuus kuud, sh 2007. a detsembris 4000 krooni, 2008. a jaanuaris

4350 krooni, veebruaris 291 krooni, märtsis 4350 krooni, aprillis 4350 krooni ja mais 792 krooni.

Kostja I rikkumise tõttu jäi hagejal saamata töötuskindlustushüvitis 351 eurot 96 senti.

Kuna hageja jäi ilma töötuskindlustushüvitisest, sattus ta majanduslikult raskesse olukorda. Kuivõrd

hagejal ei olnud sissetulekut, ei suutnud ta täita oma laenukohustust. Seetõttu ütles laenuandja talle

laenulepingu üles ja pöördus kohtutäituri poole, kes algatas täitemenetluse 14 699 euro 68 sendi

suuruse võla väljanõudmiseks. Täitemenetluses müüdi hageja laenu tagatiseks olnud korter hinnaga

11 550 eurot. Lisaks kodu kaotamisele jäi hageja laenuandjale võlgu veel 3149 eurot 68 senti ning

temalt mõisteti välja täitemenetluse kulud 853 eurot 75 senti. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hageja

võla suurusest laenuandjale laenulepingu ülesütlemise ajal, s.o 14 699 eurot 68 senti. Kostjalt I saab

hageja nõuda poolt sellest summast, s.o 7349 eurot 84 senti.

Kostja I käitumine ja hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses, kostja I rikkus seadust ja käitus

hageja suhtes pahatahtlikult. Kui kostja I oleks oma kohustusi täitnud, oleks hageja saanud

töötuskindlustushüvitist ning suutnud tasuda laenumakseid, tema kodu oleks alles ja talle ei oleks

tekkinud täitekulusid.

4. Kostja I ei vastanud hagiavaldusele.

5. Hageja esitas 18. oktoobril 2012 maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus peatada hagi

tagamise korras kostja I kustutamine äriregistrist. Avalduse kohaselt on maakohtu registriosakonna

kohtunikuabi 17. mai 2012. a määrusega otsustatud kostja I äriregistrist kustutada, kuna ta ei ole

esitanud majandusaasta aruannet. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas kuni

kohtumenetluse lõpuni kostja I kohta registrikande tegemise kohtunikuabi 17. mai 2012. a otsuse

alusel, millega otsustati kostja I äriregistrist kustutada.

6. Pärnu Maakohus jättis 29. novembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise

ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt töötas hageja enda väitel kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini

2008. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hagejal oli saamata töötasu 2007. a oktoobrist kuni

2008. a aprillini, kuid kostja I maksis hagejale kogu töötasu välja enne töövaidluskomisjoni istungit.

Samuti nähtub otsusest, et hageja töölepingut ei ole lõpetatud. Hageja ei esitanud kohtule töölepingut

ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et ta töötas kostja I juures kuni 25. maini 2008.

Töötukassa keeldus 23. detsembri 2008. a otsusega hagejale töötuskindlustushüvitist määramast,

kuna hageja ei vastanud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusele,

st tal ei olnud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu

jooksul. Hageja esitatud asjaolud on vastuolulised, ta ei tõendanud, et tal oli töötuskindlustusstaaži

13 kuud, mis annaks TKindlS § 6 lg 1 p 2 järgi õiguse saada töötuskindlustushüvitist, ning et kostja I

deklareeris tema töötuskindlustusmakset ainult ühe kuu eest. Hageja esitas 31. märtsil 2009 kostja I

maksudeklaratsiooni parandamise taotluse, milles palus 6. juunil 2008 töövaidluskomisjoni asjas

nr 9.3-02/1325 tehtud otsuse alusel parandada ajavahemiku veebruar 2008 kuni mai 2008 andmeid.

Samas avaldas hageja kohtuistungil, et kostja I juures töötatud seitsmest kuust arvati

töötuskindlustusstaaži hulka ainult üks kuu. Hagis väidab hageja, et kostja I jättis deklareerimata

töötasu ajavahemikus detsember 2007 kuni mai 2008. Kostja I deklaratsiooni parandamise taotluse

kohaselt oli kostjal I deklareerimata veebruar 2008 kuni aprill 2008. Kuna hageja ei esitanud

tõendeid, mis võimaldaks kontrollida, milliste tööandjate juures töötatud ajast tuli kokku töötukassa

otsuses märgitud kümme kuud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kui palju kostja I juures töötatud

ajast on arvestatud töötuskindlustusstaaži hulka. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli

töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 10 kuud. Hageja ei ole seda

otsust vaidlustanud. Seega on hageja töötuskindlustushüvitise nõue tõendamata.

Hageja väitel jäi ta laenuandjale võlgu, kuna ta ei saanud töötuskindlustushüvitist. Hageja esitatud

laenulepingu p 1.1 järgi andis laenuandja talle laenu 100 000 krooni, millelt tuli lepingu p 2.1 järgi

maksta intressi 216 980 krooni. Hageja jättis 20. detsembril 2008 laenukohustuse täitmata, mistõttu

ütles laenuandja 13. jaanuaril 2009 laenulepingu üles ja pööras kogu nõude täitmisele.

Täitemenetluse tõttu tekkis hagejale kahju 7349 eurot 83 senti. Kostja II koondas hageja

30. novembril 2008, makstes hagejale hüvitisena tema kahe kuu keskmise töötasu ning lõpparve ja

kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja pidi 30. novembril 2008 aru saama, et

vaatamata töölepingu lõppemisele peab ta laenulepingut täitma. Hageja ei saanud laenumakse

tasumisel arvestada töötuskindlustushüvitisega, kuna tema töötuskindlustushüvitise avalduse

esitamise ajaks ei olnud hüvitise määramise otsuse tegemise aeg saabunud (TKindlS § 11 lg-d 1 ja 5).

Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis 20. detsembriks 2008 laenulepingujärgse kohustuse osaliselt.

Töötuskindlustushüvitisest ei piisanud ilmselgelt laenumaksete tegemiseks. Mõistlik inimene ei saa

arvestada, et ta suudab 5310-kroonist osamakset tasuda töötuskindlustushüvitisega, mis ei ole iga kuu

nii suur nagu laenu osamakse. Kostja I ei ole süüdi, et hagejale öeldi laenuleping kohustuste täitmata

jätmise tõttu üles. Kostja I käitumise ja hagejale laenulepingu ülesütlemise vahel ei ole põhjuslikku

seost.

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi ja mõista kostjalt I välja 7701 eurot 79 senti või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Lisaks esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde

väljavõte tema tööraamatust, avalduse töölepingu lõpetamise kohta ning töövaidluskomisjoni 6. juuni

2008. a otsuse asjas nr 9.3-02/1456, millega loeti tööleping lõppenuks 25. mail 2008 ja mõisteti

kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 8700 krooni.

8. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kostja I ja kostja II

rikkusid hageja tööandjatena kohustust maksta hagejale õigel ajal töötasu. Hageja töötas kostja I

juures alates 8. oktoobrist 2007 ning tööleping lõppes töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a otsuse

alusel enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 järgi 25. mail 2008. Seega

töötas hageja kostja I juures 7 kuud ja 17 päeva. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu,

ei tasunud kostja I sellelt ka õigel ajal tulumaksu, sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakseid.

Kostja I ei maksnud töötasu alates 2007. a oktoobrist kuni 2008. a maini. Eelnevast saab järeldada, et

kostjal I tekkis töötasu maksmise kohustus alates 2007. a novembrist, seega ei tasunud ta

töötuskindlustusmakseid 6 kuud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I maksis kogu töötasu hagejale

mais 2008, tasudes sellelt ka vajalikus ulatuses töötuskindlustusmakseid.

Kostja II juurde asus hageja hagiavalduse kohaselt tööle 28. mail 2008 ning töötas seal kuni

30. novembrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Hagiavalduse kohaselt rikkus ka kostja II oma kohustusi,

kuna ei maksnud ettenähtud ajal töötasu ja töötuskindlustusmakseid. Täpsustatud hagiavalduses

tugines hageja sellele, et kostja II ei tasunud töötasu korrektselt vähemalt 3 kuud ega teinud nendel

kuudel ka töötuskindlustusmakseid. Kostja II on registrist kustutatud ning maakohus taastas

menetluse ainult kostja I suhtes.

Hageja tugines töötuskindlustushüvitise kostjalt I kahjuna väljamõistmise nõudes töötukassa otsusele,

mille kohaselt jäeti hüvitis määramata TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel, sest hagejal ei olnud selleks

vajalikku 12-kuust töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul. Selle otsuse kohaselt tuvastati

avaldusele lisatud tõendite alusel, et hagejal on töötuskindlustusstaaži 10 kuud.

Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus täitis

selgitamiskohustuse, juhtides hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole välja toonud, kuidas kujunes tema

nõue kahe kostja vastu ning milline on mõlema kostja osa kahju tekitamises. Hageja ei täitnud

maakohtu nõudmisi. Töötukassa otsusest ei nähtu, mitu kuud töötuskindlustusstaaži on arvestatud

kostja I juures töötatud aja eest.

Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma

kohustust maksta iga kuu töötasu ja töötuskindlustusmakseid, oleks hagejal töötuskindlustusstaaži

kokku 13 kuud ja tal oleks õigus saada TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitist. Kostjad

saaksid hageja ees vastutada kahju tekitamisel osavõlgnikena võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 järgi.

Ka kohustuse täitmise nõue on võlausaldajal iga osavõlgniku vastu eraldi.

Hageja väide, et kostja I maksis kogu töötasu ja töötuskindlustusmaksed mais 2008, andes sellega

hagejale töötuskindlustusstaaži vaid ühe kuu, on vastuolus hageja enda esitatud asjaoludega. Isegi kui

arvestada vastuolus hagiavalduses tooduga, et kostja II täitis oma kohustuse ja tasus

töötuskindlustushüvitist kuue kuu eest, on kostja I osas arvestatud töötuskindlustusstaaži siiski

tagasiulatuvalt vähemalt neli kuud, mitte üks kuu, nagu on seletanud hageja. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, millised tõendid esitas hageja töötukassale. Kui kostja I maksis kogu seitsme kuu töötasu

välja maikuus ja tasus ühe korraga ka töötuskindlustusmakse, siis ei ole põhjendatud hageja väide,

mille kohaselt töötukassa võttis arvesse vaid need kuud, mil tegelikult töötuskindlustusmakse tehti.

Siis oleks kostja I juures töötatud aja eest töötuskindlustusstaaž ainult üks kuu. Hageja on hagi

täpsustuses kinnitanud, et kostja II jättis deklareerimata kolme kuu töötasu. Töötukassa otsusega

tuvastati, et hageja töötuskindlustusstaaž on kahe kostja juures kokku 10 kuud. Sellisel juhul ei ole

kostja I rikkunud kohustust tasuda hagejale arvestatud töötasult töötuskindlustusmakseid ja tema

staažiks on arvutatud seitse kuud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli

töötuskindlustusstaaži 13 kuud. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli

töötuskindlustusstaaži 10 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja ei ole seda

otsust vaidlustanud. Hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu ei tõenda ka apellatsioonkaebusele

lisatud dokumendid.

Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu saamata jäänud töötuskindlustushüvitise saamiseks

jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata, jääb rahuldamata laenulepingul ja selle ülesütlemisel põhinev

nõue. Hageja kahju hüvitamise nõuded on omavahel seotud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud 12-kuulist staaži ja hagist ei selgu, mitu kuud

staaži arvestati kostja I juures töötamise eest. Samas on ringkonnakohus viidanud, et hageja töötas

kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008, s.o 7 kuud ja 17 päeva, ning et kostja II juures

töötas hageja 28. maist 2008 kuni 30. oktoobrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Seega on hageja staaž

kokku 13 kuud ja 19 päeva. See on tõendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse, hageja tööraamatu,

töölepingu ülesütlemise avalduse ja kostja I vastusega.

Lisaks jättis ringkonnakohus põhjendamatult hindamata hageja laenulepingu ülesütlemisest tingitud

kahju hüvitamise nõude. Kui hageja oleks saanud laenukohustust osaliselt täita, oleks tema kohustust

olnud võimalik ajatada ja sõlmida kokkulepe laenupuhkuse kohta. Ilma ajutise sissetulekuta

(töötuskindlustushüvitiseta) ja kohe uut töökohta leidmata muutus hageja maksejõuetuks ja tema

vastu algatati täitemenetlus.

11. Kostja I ei nõustu kassatsioonkaebuse ühegi väitega, lisades, et ta on äriregistrist kustutatud.

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 25. novembri 2013. a määrusega asja TsMS § 19 lg 1 alusel

lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, kuna kolleegiumi arvates

võib asja lahendamisel tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu halduskolleegiumi varasemast

seisukohast.

ERIKOGU SEISUKOHT

13. Erikogu leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3 alusel tühistada ja

hagi jätta läbi vaatamata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. Erikogu selgitab töötuskindlustushüvitise maksmise aluseks oleva töötuskindlustusstaaži

arvestamise korda.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on TKindlS § 6 p-de 1 ja 2 järgi kindlustatul, kes on töötuna arvele

võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt

12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaž on töösuhte ajal

kehtinud TKindlS § 7 lg 1 kohaselt periood, mil kindlustatu sai mh töölepingu alusel töötamise eest

tasu, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu

kindlustusstaaži arvestatakse TKindlS § 7 lg 2 kohaselt kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil

kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse TKindlS-s sätestatud korras.

Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse TKindlS § 7 lg 3 järgi aluseks töötuskindlustuse andmekogu

andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme

kuu andmete puudumise korral TKindlS § 42 lg 1 p-s 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete

alusel.

15. TKindlS §-s 7 sätestatud töötuskindlustusstaaži ja selle arvestamise põhimõtteid on Riigikohtu

halduskolleegium tõlgendanud 21. novembril 2011 haldusasjas nr 3-3-1-27-11 tehtud otsuses, mille

p-s 14 on märgitud järgmist: „TKindlS § 7 lähtub põhimõttest, et töötuskindlustusstaaž on isikul,

kellele makstud tasu pealt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest töötuna

arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Erand on sätestatud sama seaduse § 6 lg-ga 5 kindlustatu

jaoks, kes kasutas sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja

sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust. Sellisel kindlustatul pikendatakse 36-

kuulist perioodi nimetatud puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse

andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Mõlemal juhul on töötuskindlustushüvitise

saamiseks nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine.

Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei

arvata." Selle seisukoha järgi on üldjuhul töötuskindlustusstaaži arvestamise aluseks töötasu

maksmine ja sellelt kindlustusmakse kinnipidamine.

16. Halduskolleegiumi otsuses esitatud seisukoht ei hõlma töötuskindlustusstaaži arvestamist juhul,

kui tööandja maksab töötajale mitme kuu tasu ette või tagantjärele ühe korraga, tasudes

maksuhaldurile nende kuude eest ka kindlustusmaksed summeeritult.

Erikogu leiab, et kirjeldatud juhul tuleb TKindlS § 7 lg-te 1 ja 2 järgi arvestada töötuskindlustusstaaži

kõigi nende kuude eest, mille eest tööandja töötasu ette või tagantjärele välja maksis ning

kindlustusmaksed kinni pidas ja tasus. Vastupidise tõlgenduse korral jääks töötaja

töötuskindlustushüvitisest ilma ka nt siis, kui ta töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on

töötanud küll 12 kuud, kuid ühe kuu eest on tööandja maksnud töötasu ja töötuskindlustusmakse

tagantjärele. Töötuskindlustuse kui sundkindlustuse eesmärk on mh kindlustatule kaotatud

sissetuleku osaline kompenseerimine (TKindlS § 2). Erikogu arvates ei ole selle eesmärgiga

kooskõlas olukord, kus töötaja kaotab kindlustuskaitse nende kuude osas, mille eest tööandja on

maksnud töötuskindlustusmaksed ette või tagantjärele.

17. TKindlS § 7 lg 4 kohaselt võetakse kindlustusstaaži arvestamisel üldjuhul aluseks

töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud

andmete alusel. Tööandja deklareerib kinnipeetud ja arvutatud töötuskindlustusmakset

rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kinnitatud tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (vorm TSD) ja täidab

vormi TSD lisa 1 (residendi puhul). Deklaratsiooni vormi juurde lisatud märkuste kohaselt esitatakse

vorm TSD ja selle lisa Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kuu 10.

kuupäevaks. Samaks kuupäevaks kantakse makse summa üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Vormi TSD lisas 1 näidatakse residendist füüsilise isiku isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse andmed vormil näidatud kalendrikuu

eest iga isiku kohta eraldi real. Lisa 1 veerus 9 näidatakse kalendrikuul tehtud väljamaksete summa,

millelt väljamakse tegija on kohustatud arvutama ja kinni pidama töötuskindlustusmakse.

Pärast vormi TSD Maksu- ja Tolliametile esitamist deklaratsioonis oleva vea avastamisel esitatakse

sama perioodi eest uus deklaratsioon märkusega „parandus". Vormil TSD näidatakse vastavad õiged

andmed maksustamisperioodi kohta ning vormi TSD lisades esitatakse andmed paranduse kohta.

Võimalik on teha parandusi ka olukorras, kus maksumaksja on ekslikult teinud väljamakse, mille ta

nõuab hiljem väljamakse saajalt tagasi.

Eelnevast ei nähtu, et deklaratsiooni saaks parandada põhjusel, et töötasuna tehtud väljamaksega

seotud töötuskindlustusmakset saaks deklareerida selle kuu eest, millal väljamakseid pole tehtud.

18. Erikogu on seisukohal, et pelgalt tehnilist laadi takistused, mis ei võimalda kajastada andmekogus

tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tasu saamise perioodi, vaid kindlustusmaksete

laekumisi väljamakse tegemise kuul, ei tohiks kaasa tuua isiku õiguste põhjendamatut piiramist ega

ka ülemääraseid negatiivseid tagajärgi tööandjatele, sh kahjunõudeid. Maksete tasumise ja

arvestamise ning andmekogus kajastamise formaliseeritusest hoolimata peab isikule olema tagatud

võimalus, et töötuskindlustusstaaži väljaselgitamisel arvestataks tegelikku töötuskindlustusmaksega

maksustatava tulu teenimise aega. Isik saab taotleda nimetatud asjaolude arvessevõtmist töötukassalt,

kelle pädevuses on otsustada, kas töötukindlustushüvitise määramise eeldused, sh staažinõue, on

täidetud. Kohase õiguskaitse saamiseks on võimalus vaidlustada töötukassa keelduv otsus vaide- või

halduskohtumenetluse korras.

19. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kohtud

käsitasid hageja nõuete alusena asjaolu, mille kohaselt oleks hagejal töötuskindlustusstaaži 13 kuud,

kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma kohustust maksta iga kuu hagejale töötasu ja pidada

sellelt kinni ja tasuda töötuskindlustusmakseid. Hageja väitel jättis kostja I töötuskindlustushüvitise

saamiseks üheksakuulises ajavahemikus deklareerimata kuus kuud. Hageja ei ole väitnud, et kostja I

jättis mõne kuu eest töötasu ja töötuskindlustusmakse tasumata.

Erikogu leiab, et enne kirjeldatud asjaoludel nõude tõendatuse üle otsustamist pidi maakohus

kontrollima, kas üksnes töötasu ja töötuskindlustusmaksete tasumisega viivitamine saab seaduse

kohaselt kaasa tuua kindlustuskaitse katkemise ajavahemikus, mil makseid ei tehtud. Haginõue, mille

alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, tulnuks

jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Ka ringkonnakohus oleks saanud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel

jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna esitatud asjaoludel ei ole selle rahuldamine

võimalik.

20. Erikogu märgib, et kui hageja arvates rikkus töötukassa töötuskindlustushüvitise määramata

jätmisel tema õigusi, oli tal õigus esitada vaie töötukassale või kaebus halduskohtule (TKindlS § 45,

maksukorralduse seaduse § 151, halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 ja § 44 lg 1). Hageja ei

ole töötukassa otsust vaidlustanud.

21. Kuna hagi tuleb jätta läbi vaatamata, tuleb TsMS § 425 lg 3 alusel nii maa- kui ka ringkonnakohtu

otsus tühistada. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud.

22. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib kostja I nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

23. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

kolmanda lause alusel hagejale tagastada.

24. Hageja esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramise taotluse.

Pärnu Maakohtu 2. juuni 2009. a määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määrati hagejale riigi õigusabi osutavaks advokaadiks

vandeadvokaat B. Mõttus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 kohaselt säilis hageja õigus saada

tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi ning varem määratud advokaat jätkas talle riigi õigusabi

osutamist.

Erikogu leiab, et hageja esindaja taotlus määrata kassatsioonimenetluses hagejale osutatud riigi

õigusabi tasu suuruseks 108 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada kooskõlas TsMS § 219 lg-ga 6 ning

RÕS §-dega 22 ja 23. Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

ulatuse ja korra p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamise eest hagimenetluses 18 eurot iga poole tunni kohta. Hageja esindaja on teinud

kassatsioonimenetluses toiminguid viis pooltundi, st 90 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2

kohaselt käibemaks, st 18 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Jüri Põld