Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-119-13 AI generated

3-1-1-119-13 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-119-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi täiskogu poolt 27. veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119- 13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-119-13 · Riigikohus: veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119- 13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-119-13

1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi täiskogu poolt 27. veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119-

13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste

süüditunnistamises KarS § 345 lg 1 järgi muutmata ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Ausi

kassatsioon rahuldamata. Leian, et K. Lõpp-Elmestele süüksarvatud tegu ei täida kuriteokoosseisu,

mistõttu tuli ta KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

2. Kriminaalkolleegiumi täiskogu kasutas otsuse tegemisel KrMS § 363 lg 4 p-s 2 antud õigust

esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on

otsust tehes juhindunud. Seetõttu annan esmalt lühiülevaate asja kohtumenetlusest.

2.1 Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a otsusega tunnistati K. Lõpp-Elmeste süüdi KarS § 345 lg 1

järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära (636 €). KarS § 345 lg 1 järgi arvati talle

süüks, et AS-i Jart Konsult juhatuse liikmena esitas ta Pärnu Maakohtus tsiviilkohtumenetluses kolm

võltsitud dokumenti. Seejuures oli K. Lõpp-Elmeste eesmärgiks AS-i Jart Konsult vabastamine OÜ

Baltlux Ehitus nõuetest ja soov vältida AS-i Jart Konsult pankrotimenetluse algatamist.

2.2 Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Aus apellatsiooni, milles

taotles kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märkis muuhulgas, et dokumentide koostamine tema

kaitsealuse poolt ei ole leidnud tõendamist, samuti ei soovinud süüdistatav omandada endale

kohustusi ega vabaneda enda kohustustest, sest ta tegutses AS-i Jart Konsult huvides.

2.3 Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei välista K. Lõpp-Elmeste vastutust asjaolu, et ta tegutses AS-i Jart

Konsult huvides. Seda põhjusel, et juriidilise isiku huvides tegutsevadki füüsilised isikud. K. Lõpp-

Elmeste soovis AS-i Jart Konsult huvides näidata firma tegelikust väiksemat võlgnevust OÜ Baltlux

Ehitus ees, vabastada sel moel ettevõtte võlanõudest ja vältida AS-i Jart Konsult pankroti

väljakuulutamist.

2.4 Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes märgib, et süüdistatav ei

esitanud dokumente iseenda kohustusest vabanemiseks ega endale õiguste omandamiseks. AS-l Jart

Konsult ei olnud OÜ Baltlux Ehitus ees maksekohustust. Kuna AS-l Jart Konsult vara ei olnud,

polnud ka K. Lõpp-Elmestel vajadust pankrotimenetlust vältida.

2.5 Kassatsioonivastuses leidis Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman, et

kohtuotsused on seaduslikud ja kassatsioon nende tühistamiseks alust ei anna.

3. Asudes järgnevalt seisukohtade juurde, mis minu hinnangul peaksid kaasa tooma ringkonnakohtu

otsuse tühistamise ja süüdistatava õigeksmõistmise talle esitatud süüdistuses, märgin esmalt, et pean

kassaatori väiteid faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamise kohta ainetuks. Ometi leian, et K. Lõpp-

Elmestele etteheidetava teo subsumeerimine KarS § 345 lg 1 alla ei ole materiaalõiguslikel

kaalutlustel võimalik.

3.1 Olen seda meelt, et igasugune võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine, isegi sõltumata

eesmärgist omandada õigusi või vabaneda kohustustest või vabastada kohustustest kedagi teist, võib

olla iseenesest taunitav ja ka karistamisväärne. Taolisest tõdemusest ei piisa aga isiku

süüditunnistamiseks ja karistamiseks (KarS § 345 lg 1 järgi). Selleks, et tunnistada kedagi kuriteo

toimepanemises süüdi ja teda toimepandu eest karistada, tuleb muuhulgas tuvastada, et tema poolt

toimepandu vastab karistusseadustikus sätestatud kuriteo koosseisule.

3.2 KarS § 345 lg 1 näeb ette karistuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest

eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. K. Lõpp-Elmestele ei heidetud ette seda, et

tema tegevuse eesmärgiks oli õiguste omandamine - etteheide seisnes selles, et ta kasutas võltsitud

dokumente „eesmärgiga vabastada AS Jart Konsult tema (s.o AS-i Jart Konsuldi) vastu esitatud

rahalistest nõuetest“. Seega ei olnud K. Lõpp-Elmeste tegevuse eesmärk vabaneda (ise)

kohustustest, vaid vabastada kohustustest kolmas isik (s.o AS Jart Konsult). Võltsitud dokumendi,

pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga vabastada kolmas isik kohustustest KarS § 345 lg 1

karistust aga ette ei näe - seadusandja poolt kasutatud sõnastust: „vabaneda kohustustest“ saab

keeleliselt mõista vaid nii, et silmas peetakse üksnes teo toimepanija enda vabanemist mingisugustest

kohustustest. Kolmandaid isikuid saaks teos toimepanija kohustustest „vabastada“ (mitte

„vabaneda“).

3.3 Kui seadusandja oleks soovinud kehtestada karistuse võltsitud dokumendi (või pitsati või plangi)

kasutamise eest, mille eesmärk on kolmanda isiku vabastamine kohustustest, oleks saanud seaduse

vastavalt ka sõnastada. Nii nt näeb KarS § 201 lg 1 ette karistuse valduses oleva võõra vallasasja või

isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest;

KarS § 293 (ka § 294) lg 1 sisaldab sõnastust: „talle või kolmandale isikule“. Praeguses asjas tundub

mulle, et K. Lõpp-Elmeste on KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistatud analoogia põhjal. Taoline teo

tunnistamine süüteoks on aga KarS § 2 lg 4 kohaselt lubamatu.

4. Minu arvateks vajanuks eelöelduga kaasnevalt selgitamist ka küsimus, kas K. Lõpp-Elmestele

praeguses asjas süüksarvatud teo eest oleks teoreetiliselt olnud võimalik karistada KarS § 345 lg 2

järgi AS-i Jart Konsult. Sellelegi küsimusele tuleb vastata eitavalt. Seda põhjusel, et kuigi juriidiline

isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, vastutab juriidiline isik

KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja

või pädeva esindaja poolt (juriidilise isiku huvides). Seega saab rääkida kahest ühe ja sama teo eest

eraldi vastutavast isikust, kusjuures juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Minu

hinnangul (eespool p-d 3.2 - 3.3) K. Lõpp-Elmeste ei saa KarS § 345 lg 1 sõnastusest tulenevalt talle

süüksarvatud teo eest vastutada, mis - vähemalt seni KarS §-le 14 antud tõlgenduste kohaselt -

välistab ka AS-i Jart Konsult vastutuse.

5. Eeltoodu alusel leian, et K. Lõpp-Elmeste kaitsja kassatsioon tuli rahuldada, Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsus tühistada ja K. Lõpp-Elmeste KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista.

Hannes Kiris