3-1-1-119-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMa ei nõustu kriminaalkolleegiumi täiskogu poolt 27. veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119- 13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste
Legislator headnote
AI generated3-1-1-119-13 · Riigikohus: veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119- 13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste
Full text
Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-119-13
1. Ma ei nõustu kriminaalkolleegiumi täiskogu poolt 27. veebruaril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-119-
13 tehtud otsusega, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus Külli Lõpp-Elmeste
süüditunnistamises KarS § 345 lg 1 järgi muutmata ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Ausi
kassatsioon rahuldamata. Leian, et K. Lõpp-Elmestele süüksarvatud tegu ei täida kuriteokoosseisu,
mistõttu tuli ta KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
2. Kriminaalkolleegiumi täiskogu kasutas otsuse tegemisel KrMS § 363 lg 4 p-s 2 antud õigust
esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa ning menetlusõiguse sätted, millest ta on
otsust tehes juhindunud. Seetõttu annan esmalt lühiülevaate asja kohtumenetlusest.
2.1 Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a otsusega tunnistati K. Lõpp-Elmeste süüdi KarS § 345 lg 1
järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära (636 €). KarS § 345 lg 1 järgi arvati talle
süüks, et AS-i Jart Konsult juhatuse liikmena esitas ta Pärnu Maakohtus tsiviilkohtumenetluses kolm
võltsitud dokumenti. Seejuures oli K. Lõpp-Elmeste eesmärgiks AS-i Jart Konsult vabastamine OÜ
Baltlux Ehitus nõuetest ja soov vältida AS-i Jart Konsult pankrotimenetluse algatamist.
2.2 Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Aus apellatsiooni, milles
taotles kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märkis muuhulgas, et dokumentide koostamine tema
kaitsealuse poolt ei ole leidnud tõendamist, samuti ei soovinud süüdistatav omandada endale
kohustusi ega vabaneda enda kohustustest, sest ta tegutses AS-i Jart Konsult huvides.
2.3 Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata.
Ringkonnakohtu hinnangul ei välista K. Lõpp-Elmeste vastutust asjaolu, et ta tegutses AS-i Jart
Konsult huvides. Seda põhjusel, et juriidilise isiku huvides tegutsevadki füüsilised isikud. K. Lõpp-
Elmeste soovis AS-i Jart Konsult huvides näidata firma tegelikust väiksemat võlgnevust OÜ Baltlux
Ehitus ees, vabastada sel moel ettevõtte võlanõudest ja vältida AS-i Jart Konsult pankroti
väljakuulutamist.
2.4 Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes märgib, et süüdistatav ei
esitanud dokumente iseenda kohustusest vabanemiseks ega endale õiguste omandamiseks. AS-l Jart
Konsult ei olnud OÜ Baltlux Ehitus ees maksekohustust. Kuna AS-l Jart Konsult vara ei olnud,
polnud ka K. Lõpp-Elmestel vajadust pankrotimenetlust vältida.
2.5 Kassatsioonivastuses leidis Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman, et
kohtuotsused on seaduslikud ja kassatsioon nende tühistamiseks alust ei anna.
3. Asudes järgnevalt seisukohtade juurde, mis minu hinnangul peaksid kaasa tooma ringkonnakohtu
otsuse tühistamise ja süüdistatava õigeksmõistmise talle esitatud süüdistuses, märgin esmalt, et pean
kassaatori väiteid faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamise kohta ainetuks. Ometi leian, et K. Lõpp-
Elmestele etteheidetava teo subsumeerimine KarS § 345 lg 1 alla ei ole materiaalõiguslikel
kaalutlustel võimalik.
3.1 Olen seda meelt, et igasugune võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine, isegi sõltumata
eesmärgist omandada õigusi või vabaneda kohustustest või vabastada kohustustest kedagi teist, võib
olla iseenesest taunitav ja ka karistamisväärne. Taolisest tõdemusest ei piisa aga isiku
süüditunnistamiseks ja karistamiseks (KarS § 345 lg 1 järgi). Selleks, et tunnistada kedagi kuriteo
toimepanemises süüdi ja teda toimepandu eest karistada, tuleb muuhulgas tuvastada, et tema poolt
toimepandu vastab karistusseadustikus sätestatud kuriteo koosseisule.
3.2 KarS § 345 lg 1 näeb ette karistuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest
eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. K. Lõpp-Elmestele ei heidetud ette seda, et
tema tegevuse eesmärgiks oli õiguste omandamine - etteheide seisnes selles, et ta kasutas võltsitud
dokumente „eesmärgiga vabastada AS Jart Konsult tema (s.o AS-i Jart Konsuldi) vastu esitatud
rahalistest nõuetest“. Seega ei olnud K. Lõpp-Elmeste tegevuse eesmärk vabaneda (ise)
kohustustest, vaid vabastada kohustustest kolmas isik (s.o AS Jart Konsult). Võltsitud dokumendi,
pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga vabastada kolmas isik kohustustest KarS § 345 lg 1
karistust aga ette ei näe - seadusandja poolt kasutatud sõnastust: „vabaneda kohustustest“ saab
keeleliselt mõista vaid nii, et silmas peetakse üksnes teo toimepanija enda vabanemist mingisugustest
kohustustest. Kolmandaid isikuid saaks teos toimepanija kohustustest „vabastada“ (mitte
„vabaneda“).
3.3 Kui seadusandja oleks soovinud kehtestada karistuse võltsitud dokumendi (või pitsati või plangi)
kasutamise eest, mille eesmärk on kolmanda isiku vabastamine kohustustest, oleks saanud seaduse
vastavalt ka sõnastada. Nii nt näeb KarS § 201 lg 1 ette karistuse valduses oleva võõra vallasasja või
isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest;
KarS § 293 (ka § 294) lg 1 sisaldab sõnastust: „talle või kolmandale isikule“. Praeguses asjas tundub
mulle, et K. Lõpp-Elmeste on KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistatud analoogia põhjal. Taoline teo
tunnistamine süüteoks on aga KarS § 2 lg 4 kohaselt lubamatu.
4. Minu arvateks vajanuks eelöelduga kaasnevalt selgitamist ka küsimus, kas K. Lõpp-Elmestele
praeguses asjas süüksarvatud teo eest oleks teoreetiliselt olnud võimalik karistada KarS § 345 lg 2
järgi AS-i Jart Konsult. Sellelegi küsimusele tuleb vastata eitavalt. Seda põhjusel, et kuigi juriidiline
isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, vastutab juriidiline isik
KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja
või pädeva esindaja poolt (juriidilise isiku huvides). Seega saab rääkida kahest ühe ja sama teo eest
eraldi vastutavast isikust, kusjuures juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi, selle liikme,
juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Minu
hinnangul (eespool p-d 3.2 - 3.3) K. Lõpp-Elmeste ei saa KarS § 345 lg 1 sõnastusest tulenevalt talle
süüksarvatud teo eest vastutada, mis - vähemalt seni KarS §-le 14 antud tõlgenduste kohaselt -
välistab ka AS-i Jart Konsult vastutuse.
5. Eeltoodu alusel leian, et K. Lõpp-Elmeste kaitsja kassatsioon tuli rahuldada, Tallinna
Ringkonnakohtu kohtuotsus tühistada ja K. Lõpp-Elmeste KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista.
Hannes Kiris