3-1-1-9-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-9-14

Määruse kuupäev

25. veebruar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

OÜ PVMP-Ex vara arestimine konfiskeerimise asendamise

tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrus

kriminaalasjas nr 1-13-7929

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ PVMP-Ex kaitsjad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja

Gerly Kask, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. jaanuar 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrus osas, millega jäeti Pärnu

Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12. septembri 2013. a määrus OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto

arestimise kohta muutmata, ja saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ PVMP-Ex kasuks välja 1320 (üks tuhat kolmsada

kakskümmend) eurot, sh käibemaks 220 (kakssada kakskümmend) eurot, valitud kaitsjatele

Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Muus osas jätta taotlus

läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda esitas 6. septembril 2013 Pärnu

Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava OÜ PVMP-Ex

vara, s.o ettemaksukonto (sellel oleva ligikaudu 190 000 euroga) 3 844 343,96 euro suuruses summas

ja viis sõiduautot koguväärtusega 93 121 eurot. Taotlust põhistas prokuratuur kokkuvõtlikult

järgmiselt.

1.1 OÜ-d PVMP-Ex kahtlustatakse KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes

selles, et kahtlustatav esitas juhatuse liikme A. E. kaudu 2012. a jaanuarist 2013. a juunini

tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid,

kajastades deklaratsioonides tegelikele majandustehingutele mittevastavaid arveid tekstiilitoodete

soetamise kohta OÜ-lt Polar Tekstiil ja nende müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste

registrisse kantud ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ning Grand Textile LLP. Seda

tehti eesmärgiga arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Polar Tekstiil nimelt esitatud arvetel

kajastatud käibemaks ja küsida maksuhaldurilt näilikult enammakstud käibemaks tagasi. Ettevõtetele

Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP väljastatud arvetele lisati käibemaks

0%, OÜ Polar Tekstiil lisas aga OÜ-le PVMP-Ex väljastatud arvetele käibemaksu 20%.

1.2 Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis OÜ PVMP-Ex näilike arvete alusel raha OÜ Polar

Tekstiil pangakontole. Seejärel kanti raha OÜ-le Spordi- ja Töörõivad, Ledyard Assets Ltd-le,

FinTrans Business Inc Eesti Filiaalile, Mattex Trade Ltd Eesti Filiaalile ning seejärel tagasi OÜ-le

PVMP-Ex. Kirjeldatud tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur 2012. a jaanuarist 2013. a juunini

kahtlustatava ettemaksukontole 3 844 343,96 eurot, millest äriühing sai tagasi 2 130 016,26 eurot.

1 644 617,79 euro suuruses summas tegi OÜ PVMP-Ex ümberkandeid teiste maksude katteks ja

tollideklaratsioonide tasumiseks. 2 130 016,26 eurot kandis maksuhaldur kahtlustatava pangakontole.

Sealt kanti raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole ja edasi OÜ-le Spordi- ja Töörõivad. OÜ Spordi- ja

Töörõivad pangakontolt võeti ülekannete teel laekunud rahast 2. jaanuarist 2012 kuni 16. märtsini

2013 sularahas välja 2 039 180 eurot. Ledyard Assets Ltd pangakontole kantud raha kanti osaliselt

edasi OÜ-le Trinakor, OÜ-le Nexten, Bamond Trade Ltd Läti Filiaalile ja Polar Consultic Inc-le.

Bamond Trade Ltd Läti Filiaali pangakontole laekunud raha kanti aga edasi Polar Consultic Inc

pangakontole, sealt Loyola Investments Inc pangakontole ja sealt omakorda Loy Investments Inc-le

ning Polar Kinnisvara OÜ pangakontodele.

1.3 Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ PVMP-Ex suhtes põhjendatud

kuriteokahtlus. Pidades silmas maksukuriteoga riigilt välja petetud summa suurust, on vajalik

kohaldada abinõusid, et tõkestada kahtlustatavale kuuluva vara võõrandamine ja tagada kohtuotsuse

täitmine. Maksuhalduri poolt OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks on käsitatav

süüteoga saadud varana, mida saab KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida. Kuivõrd kahtlustatava

pangakontole kantud raha on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik, tuleb temalt KarS § 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele.

2. Pärnu Maakohtu 12. septembri 2013. a määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks

OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto 3 844 343,96 euro suuruses summas. Samuti arestiti kahtlustatava viis

sõiduautot. Maakohtu hinnangul on piisav alus kahtlustada OÜ-d PVMP-Ex KarS § 3892 lg-s 3

sätestatud kuriteo toimepanemises ja selle tulemusena varalise kasu saamises, mis võib olla tsiviilhagi

lahendamise, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse objekt. Ettemaksukontole

enammakstud käibemaksuna tagastatud summa saadi maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise

teel. See on käsitatav tahtliku süüteoga saadud varana KarS § 831 lg 1 mõttes, mida on võimalik

konfiskeerida. Kuriteoga saadud vara kanti OÜ Polar Tekstiil kaudu OÜ Spordi- ja Töörõivad

pangakontole ning võeti sularahas välja. Seega on süüteoga saadud vara võõrandatud, selle

äravõtmine ei ole võimalik ja konfiskeerimise asendamiseks saab KarS § 84 alusel toimepanijalt välja

mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele. Võttes arvesse, et äriühing sai

maksuhaldurilt tagasi 2 130 016,26 eurot ja tasaarvestas maksunõudeid 1 644 617,79 euro ulatuses,

on kahtlustatava vara arestimine proportsionaalne. Arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku

süüditunnistamise korral konfiskeeritava vara väärtust.

3. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ PVMP-Ex kaitsja vandeadvokaat Vahur

Kivistik, kes taotles määruse tühistamist ja ettemaksukonto ning sõidukite aresti alt vabastamist või

alternatiivselt arestitud sõidukite äravõtmise asendamist käsutamise keelumärke tegemisega

liiklusregistrisse.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 OÜ-d PVMP-Ex on alust kahtlustada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises.

Kriminaalmenetluses on kogutud küllaldaselt tõendeid, mille alusel esitati talle KarS § 3892 lg 3 järgi

kvalifitseeritav kahtlustus. Määruskaebuses põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ei vaidlustatud.

OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks saadi maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamise tulemusena ja see on käsitatav süüteoga saadud varana, mis võib olla konfiskeerimise

objekt. Süüteoga saadud vara on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik. KarS § 84 kohaselt

võib kohus sellisel juhul toimepanijalt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva

vara väärtusele. Maakohus leidis põhjendatult, et vara arestimine taotluses märgitud ulatuses on

proportsionaalne, sest arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku süüditunnistamise korral

konfiskeeritava vara suurust.

4.2 KrMS § 142 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara.

Ettemaksukontol olevaid vahendeid saab täies ulatuses käsitada OÜ PVMP-Ex varana, s.t nii

sissemaksete kui ka tagasinõudeõiguse osas. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi

määrus asjas nr 3-3-1-28-13. Praeguses kohtuasjas on ettemaksukonto arestimine põhjendatud kogu

kuritegelikul teel saadud vara ulatuses. See hõlmab ka tulevikus laekuvaid makseid, et oleks võimalik

konfiskeerida kogu kuritegelikul teel saadud vara.

4.3 Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et kahtlustuse sisu arvesse võttes on ettemaksukonto arestimise

ulatus väär. Vara arestimist ei takista see, et kuriteoga saadud vara suurust ei ole täpselt kindlaks

määratud. Asjas nr 3-1-1-1-12 selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et menetlusetapis, kus

tõendeid alles kogutakse ja täpne maksuarvestus on tegemata, ei saagi eeldada menetlejatel kogu

tõendusteabe olemasolu. Seetõttu ei pruugi menetlejatel sellel ajal olla piisavalt teavet kuritegelikul

teel saadud vara täpse suuruse kohta, kuid see vara arestimist ei takista. Samuti ei saa kaitsjaga

nõustuda osas, mis puudutab maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosa omavahelist vastuolu seoses

arestimise proportsionaalsusega. Eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustest järeldub, et OÜ PVMP-

Ex ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite väärtus on 190 000 eurot. Arvestades, et kahtlustuse

kohaselt sai OÜ PVMP-Ex kuriteoga varalist kasu 3 844 343,96 eurot, arestiti ettemaksukonto viimati

märgitud summas. Asjakohased ei ole väited, mille kohaselt kaasneb ettemaksukonto arestimisega

äriühingu tegevuse lõppemine. Maksukuriteoga saadud raha kasutamisega ei saanud äriühing enda

majandustegevuses arvestada.

4.4 KrMS § 142 lg 7 kohaselt on õigustatud ka sõidukite äravõtmine, sest tegemist on ainsa

meetmega, mis kõnealuse vara olemasolu tagab. Vara vastutavale hoiule andmine ohustaks seevastu

konfiskeerimise eesmärgi saavutamist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse OÜ PVMP-Ex kaitsjad

vandeadvokaadid V. Kivistik ja Gerly Kask, kes taotlevad maa- ja ringkonnakohtu määruste

tühistamist, ettemaksukonto ning sõidukite arestist vabastamist ja menetluskulude hüvitamist.

Alternatiivselt taotletakse ettemaksukontole kantud tagastusnõuete arestimist ja sõidukite äravõtmise

asendamist käsutamise keelumärke tegemisega liiklusregistrisse. Määruskaebuse põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Nõustuda ei saa etteheitega, mille kohaselt ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses vaidlustatud

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Kuriteokahtlusele vaidles kaitsja vastu vähemalt

kahtlustatavale süüksarvatava teo ulatuse osas. Ringkonnakohtu seisukohad on põhjendatud

kuriteokahtluse vaidlustamise ja määruskaebuse väidete suhtes ka vastuolulised. Prokuröri taotlusest

ei nähtu, nagu puuduks menetlejal piisav teave kuriteoga saadud vara suuruse kohta.

Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades möönis prokurör, et käibemaksusumma arvestus ei ole õige.

Praeguses arvestuses lähtutakse ebaõigest eeldusest, et kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks

moodustus üksnes OÜ Polar Tekstiil arvetel näidatud käibemaksust. Seega jättis ringkonnakohus

arvestamata, et ettemaksukonto arestiti suuremas ulatuses, kui seda on OÜ Polar Tekstiil

vahendustegevusega seotud arvete sisendkäibemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas

nr 3-1-1-1-12 tuleneb, et vara arestimisel peab kohus hindama arestimise proportsionaalsust.

Olukorras, kus täpne maksuarvestus puudub, ei saa isiku ettemaksukontot suvalise summa ulatuses

arestida.

5.2 Praeguses asjas tuleb esmalt välja selgitada, kas ettemaksukonto tervikuna arestimiseks on

seaduslik alus. Maakohus lähtus ettemaksukonto ja sõidukite arestimisel KrMS § 142 lg-st 1, mille

kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine, kuid

ei viidanud õigusnormile, mis annab võimaluse ettemaksukonto tervikuna arestida. Ettemaksukonto

arestimisel ei arvestatud selle olemusega, mis on tinginud vara ebaseadusliku arestimise.

Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määrusega nr 51 kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri

poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ (edaspidi

kord) §-st 1, §-st 6, § 7 lg-st 1, §-st 11 ning § 13 lg-st 1 tuleneb, et ettemaksukontol toimuvad

kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksumaksja poolt maksukohustuse täitmine ja riigi poolt

maksumaksjale enam tasutud maksu tagastamine. Ettemaksukonto ei ole käsitatav varana. Varaks

saab olla üksnes nõue, s.t maksumaksja nõue riigi vastu ettemaksukontol oleva raha suhtes.

Maakohtu määrusega arestiti ettemaksukonto varana ja sellele seati abstraktselt arest 3 844 343,96

euro ulatuses. Määruse sõnastus on väär ja viib tulemuseni, kus ettemaksukontolt arestitakse ka

maksukohustuse katteks kantud summad, millega on takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud

kohustuste täitmine. Samuti viib kogu ettemaksukonto arestimine selleni, et arestitakse töötasudelt

kinnipeetud maksud ja maksed, s.o tulumaks ja kohustuslik kogumispensioni makse, mille osas on

äriühing vaid maksu kinnipidaja ning vahendaja. Maksuhaldurile ülekantud tulumaksu ja

kohustusliku kogumispensioni maksete näol ei ole tegemist äriühingu varaga.

5.3 Asjas nr 3-3-1-4-13 pidas Riigikohus võimalikuks ettemaksukonto arestimist ettemaksukontol

olevate nõuete ulatuses. Selles lahendis viidati MKS § 130 lg 1 p-le 6 ja TMS §-le 111, mis

võimaldavad sissenõude või aresti pööramist isiku nõuetele. Kumbki norm ei käsitle sissenõude või

aresti pööramist isiku rahalisele kohustusele. Ringkonnakohus viitas aga ajaliselt hilisemale

Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-28-13. Osutatud lahendites ei peetud silmas igasuguseid

ettemaksukontole laekuvaid summasid, vaid üksnes tagastusnõude täitmise kaudu laekuvat raha.

Ringkonnakohus tõlgendas Riigikohtu seisukohti ebaõigesti, leides, et tulevikus laekuvate summade

all võib mõista ka maksukohustuslase poolt ettemaksukontole kantavaid, erinevate maksukohustuste

täitmiseks ettenähtud summasid. Asudes seisukohale, et ringkonnakohus tõlgendas asjas nr 3-3-1-28-

13 väljendatut õigesti, on vaidlustatud määrus vastuolus asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud lahendiga.

5.4 KrMS § 142 lg 10 järgi ei kohaldata vara arestimist seaduses sätestatud varale, millele

täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata ei või. Täitemenetluse seadustiku peatükid 6.-9. käsitlevad

sissenõude pööramist vallasasjadele, varalistele õigustele ja kinnisvarale. Täitemenetluse seadustikust

ei tulene, et täitedokumentide järgi saaks sissenõuet pöörata kohustustele. Eelnevast tulenevalt ei saa

kriminaalmenetluses ettemaksukontot täielikult arestida. Ka maksukorralduse seadusest nähtuvalt ei

saa ettemaksukontot arestida tulevikus laekuvate kohustuste täitmiseks kantud summade arvelt.

5.5 Kohtuasjades nr 3-3-1-4-13, nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-28-13 möönis Riigikohtu halduskolleegium

vajadust reguleerida ettemaksukonto arestimisega seotud toiminguid. Seetõttu tõusetub küsimus, kas

selge õigusliku regulatsiooni puudumine tähendab õigusliku aluse puudumist isiku põhiõiguste

riiveks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses. Asudes seisukohale, et Riigikohtu lahendid

on õiguse allikaks, ei saa õigusliku regulatsiooni puudumist otseselt väita ja sellise seisukoha järgi

tõlgendas ringkonnakohus õigust vääralt. Teiseks saab lähtuda Riigikohtu seisukohast, et õiguslik

regulatsioon on puudulik ja sellisel juhul ei ole täidetud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast

tulenev nõue, mille kohaselt on omandiõiguse riive õiguspärane siis, kui see on ettenähtav ning sellel

on selge õiguslik alus. Kirjeldatud olukorras saab tunnistada õigustloova akti andmata jätmise

põhiseadusvastaseks ja lahendada kaasuse, otsustades, missugune regulatsioon peaks kehtima, või

möönda õigusliku regulatsiooni puudulikkust määral, mis põhiseadusega vastuolu ei tähenda. On

kaks võimalust: kas ettemaksukonto arestimisel tõlgendati Riigikohtu praktikat vääralt või puudub

aresti kohaldamise õiguslik alus. Mõlemal juhul tuleb ettemaksukonto arestimine tühistada.

5.6 Vaidlustatud määrustes puuduvad põhjendused selle kohta, miks on kogu ettemaksukonto

arestimine riigi nõude rahuldamiseks sobiv. Kõiki asjaolusid arvestades on OÜ PVMP-Ex õiguste

selline riive intensiivne ja ebaproportsionaalne. Samuti on meetme kestus pikaaegne.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tõi kaitsja välja, et ei ole reaalne eraldada

majandustegevusest kohe 3,85 miljonit eurot ilma, et see takistaks märkimisväärselt igapäevase

majandustegevuse jätkamist. Sellele väitele tähelepanu ei pööratud.

5.7 Sõiduautode arestimist ja äravõtmist põhjendas ringkonnakohus vajadusega tagada nende

säilimine ning võõrandamise tõkestamine. Äriühingu tegevuse toimimise seisukohalt on sõiduautod

esmatähtsad vahendid, milleta ei ole edukas kommunikatsioon äriühingu eri struktuuriüksuste vahel

võimalik. See võib koos ettemaksukonto arestimisega põhjustada lisaks makseraskustele arvukaid

probleeme töötajate ja äripartneritega. Äriühing peab tegevuse jätkamiseks hankima vähemalt

osaliselt uued sõidukid, mis võib tema majanduslikku olukorda halvendada. Ringkonnakohus sellele

argumendile ei vastanud. Maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosas ei täpsustatud, kas arestimise näol

on tegemist vara äravõtmise või vastutavale hoiule jätmisega. Puuduvad põhjendused ühe või teise

meetme valiku kohta ja ka selle kohta, miks peaksid sõidukeid kasutavad isikud tegutsema nende

mittesäilitamise motiivil. Vara arestimise eesmärgi saavutamiseks on kohane teha liiklusregistrisse

sõidukite võõrandamise keelumärge.

6. Vastuses kaitsjate määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I.

Kalda, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ning põhjendatud. Riigikohtu

halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-28-13 ja nr 3-3-1-4-13 ei ole omavahel vastuolus.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida

igasugust kahtlustatava vara, sh ettemaksukontot. Asjas nr 3-3-1-28-13 osutas Riigikohtu

halduskolleegium asjale nr 3-3-1-4-13, täpsustades enda varasemaid seisukohti. Lähtuvalt eeltoodust

tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt kaitsjate väiteid, milles kritiseeritakse põhjendatud

kuriteokahtluse tuvastamisega seonduvat (I), analüüsib seejärel ettemaksukonto ja sõidukite

arestimise seaduslikkust (II, III), võtab kokku määruskaebemenetluse tulemused (IV) ning lahendab

viimaks taotluse kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (V).

I

8. OÜ-d PVMP-Ex kahtlustatakse KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o

suure ulatusega maksukelmuses, mille tulemusena sai kahtlustatav 3 844 343 eurot ja 96 senti.

Vaidlustatud kohtumäärustega on õigesti tuvastatud põhjendatud kuriteokahtluse ja vara arestimise

aluse olemasolu. Seoses vara arestimise alusega leidsid kohtud, et kuriteoga saadud vara on

praeguseks osaliselt ära tarvitatud ja osaliselt võõrandatud ning selle äravõtmine ei ole võimalik. See

annab aluse tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 kohaselt.

Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei vaidlustata järeldust, mille kohaselt on kriminaalmenetluses

kogutud küllaldaselt tõendeid, jaatamaks põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, ega ka vara

arestimise aluse tuvastatust. Samas leitakse, et täpse maksuarvestuse puudumise tõttu on kuriteoga

saadud vara ulatus kindlaks tegemata ja kohus ei tohtinud seetõttu ettemaksukontot suvalises summas

arestida.

8.1 Kõnealuse etteheite osas tõdes ringkonnakohus õigesti, et vara arestimist ei takista see, et täpselt

ei ole õnnestunud kindlaks määrata kuriteoga saadud vara suurust. Kuivõrd kohtueelse uurimise

eesmärk on tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks muude tingimuste loomine, ei pruugi selles

menetlusetapis tõendusteave olla täielik, mistõttu on mõistetav, et maksuarvestus võib edasises

menetluses muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on vara arestimise võimalikkust jaatanud

näiteks olukordades, kus menetlejal ei ole vara arestimise ajal teavet kuritegelikul teel saadud vara

kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta või kui kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva

vara suurus ning isiku vara väärtus on veel ebaselged ja täpsustamisel. Viimati kirjeldatud juhtumi

osas on kolleegium pidanud siiski vajalikuks täpsustada, et sellisel juhul võib kõne alla tulla vara n-ö

ajutine arestimine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb vara arestimist taotleval prokuratuuril

kohtule esitada lisatõendid tulevikus konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuse kohta. Nende andmete

esitamata jätmise korral vabaneb vara kohtu määratud tähtpäeva saabudes aresti alt. Lisatõendite

saamisel on kohtul võimalik vajaduse korral koostada uus vara arestimise määrus, milles

täpsustatakse uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.

veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23).

8.2 Kaitsjad väidavad, et kuriteoga saadud vara suuruse arvestamisel lähtus menetleja vara arestimise

taotluses ebaõigest eeldusest, nagu oleksid OÜ Polar Tekstiil arved moodustanud kahtlustatava

deklareeritud sisendkäibemaksust sada protsenti. Määruskaebuses märgitakse, et ringkonnakohtule

esitatud prokuröri vastusest nähtuvalt on selline arvestus ekslik, sest eri kuude lõikes oli nende arvete

osakaal OÜ PVMP-Ex deklareeritud sisendkäibemaksus erinev. Praegusel kujul hõlmab arvestus ka

neid tehinguid, mis kuriteokahtlusega puutumuses ei ole. Kriminaalkolleegium leiab, et seda väidet ei

ole senise vara arestimise menetluse raames kummutatud. Prokurör on ringkonnakohtus pelgalt

sedastanud, et OÜ Polar Tekstiil arved moodustasid kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust

enamiku ja tema ettemaksukontole vabastatud summade täpne suurus selgub pärast maksuarvestuse

tegemist. Kaitsjatega võib nõustuda selles, et tõstatatud kahtlus kuriteoga saadud vara arvestuse

õigsuse kohta väärib tähelepanu ja võib viia kahtlustatava omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse

riiveni. Tegelikult osutas prokurör juba vara arestimise taotluses tõendile, mille kohaselt on OÜ

PVMP-Ex kajastanud deklareeritud sisendkäibemaksus OÜ Polar Tekstiil arveid 2012. a aprillis 90

protsendi, 2012. a mais 89 protsendi ja 2012. a septembris 51 protsendi ulatuses. Kui kuriteoga

saadud vara arvestuses lähtutakse eeldusest, nagu oleks kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks

moodustunud pelgalt OÜ Polar Tekstiil arvetel kajastatud sisendkäibemaksust, on väär ka kuriteoga

saadud vara arvestus. Etteheidet, et kuriteoga saadud vara ulatus on taotluses kindlaks määratud

ebaõigesti, ei pidanud ringkonnakohus aga vajalikuks sisuliselt kontrollida, piirdudes üldsõnalise

tõdemusega, et vara arestimine prokuröri taotluses toodud ulatuses on seaduslik ja proportsionaalne

ning see puudus vara arestimist ei takista. Kolleegiumi arvates jäeti seeläbi asjas olulise tähtsusega

kaitseväide sisuliselt analüüsimata ja kirjeldatud minetust tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ning 12 mõttes.

8.3 Määruse punktis 8.1 refereeris kolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille järgi

oleks tulnud kaaluda vara arestimist kindlaksmääratud tähtajaks olukorras, kus on küll tuvastatud nii

põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse olemasolu, kuid prokuröri taotluses esitatud

andmed võimaldavad arvata, et kuriteoga saadud vara suurus on kindlaks määratud ebatäpselt

kahtlustatava kahjuks. Kui kohus arestib vara kindlaks määratud tähtajaks, saab ta selle tähtaja

jooksul panna prokuratuurile kohustuse esitada kuriteoga saadud vara suuruse kohta lisatõendeid ja

täpsustada vajadusel edaspidi vara arestimise ulatust. Selliselt ringkonnakohus ei toiminud.

II

9. Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja

96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses

arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada

OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades

tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-28-

13. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust

maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto

arestimist siiski võimalikuks peetud. Kuna ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised

nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude

arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses. Samas vajaks aga ettemaksukonto

arestimine

kui

isiku

õigusi

oluliselt

riivav

meede

seadusandjapoolset

reguleerimist.

Halduskolleegiumi seisukoha järgi on põhimõtteliselt võimalik arestida nii alles tulevikus tekkivat

tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni

ettemaksukontole

(tagastusnõude

tuvastamine),

maksuhalduri

poolt

aktsepteeritud

ja

ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud

tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) ning ka ettemaksukontot, s.t seal juba

olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (vt osutatud määruse p 13 koos edasiste viidetega

määrustele asjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13).

10. 1. veebruaril 2014 jõustunud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste

seaduste muutmise seadusega on MKS § 130 lg 1 sõnastust küll muudetud, kuid sissenõude

pööramine isiku ettemaksukonto arvestuses olevatele summadele on jätkuvalt võimalik sama lõike 3.

punkti alusel. Ringkonnakohus märkis põhjendatult, et KrMS § 142 lg 1 kohaselt saab

kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara. Ettemaksukontol olevad ja sinna tulevikus

laekuvad summad kujutavad endast isiku vara nii sellele kontole tehtud sissemaksete kui ka

tagastusnõuete osas. Seetõttu ei saa põhimõtteliselt välistada ettemaksukonto arestimist

eeluurimiskohtuniku määruses näidatud viisil, s.t täies ulatuses. Kolleegiumi arvates ei tulene eespool

refereeritud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist ega ka halduskolleegiumi senisest praktikast

laiemalt keeldu ettemaksukonto terviklikuks arestimiseks. Ühtlasi ei saa kaitsjatega nõustuda selles,

nagu oleks halduskolleegiumi lahendid kõnealuses küsimuses omavahel vastuolus. Prokurör märgib

määruskaebuse vastuses õigustatult, et kohtuasjas nr 3-3-1-28-13 on Riigikohtu halduskolleegium

enda varasemaid ettemaksukonto arestimist puudutavaid seisukohti üksnes täpsustanud ja täiendanud.

11. Ettemaksukonto tervikuna arestimise võimalikkus tuleneb kolleegiumi hinnangul veel järgmistest

asjaoludest. Nimelt sätestab korra § 6, et isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Igal

isikul on kohustuste täitmiseks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Määruskaebuses

leitakse iseenesest põhjendatult, et korra §-de 7, 11 ja 13 lg 1 kohaselt toimuvad ettemaksukontol n-ö

kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksukohustuse täitmine ning tagastusnõudest tekkinud

enammaksete tagastamine. Ettemaksukontol olevate summade arestimise võimalikkus ei sõltu samas

otseselt sellest, kas need summad on sinna kantud maksukohustuse täitmise eesmärgil või

tagastusnõude ettemaksukontole kandmise tulemusena. Tulenevalt korra §-st 6 on ettemaksukonto

üksnes isiku rahaliste toimingute haldamise vahend. Ajani, mil maksukohustuse täitmiseks

ettemaksukontole kantud summad ei ole veel Maksu- ja Tolliameti pangakontole laekunud, ei saa

neid korra § 7 lg 3 mõttes tasutuks lugeda. Lähtuvalt eeltoodust saab ettemaksukontol olevaid rahalisi

vahendeid vaadelda isiku varana olenemata nende ettemaksukontole kandmise eesmärgist. Seejuures

väärib tähelepanu, et korra § 11 lg 5 järgi võivad ettemaksukontole laekuda ka rahalised vahendid,

mida täitmise tähtpäeva lõpu seisuga kohustuste katteks ei arvestata ja mis võivadki enam makstud

summana jääda ettemaksukontole. Osutatud sättest tulenevalt on võimalik, et ettemaksukontol

säilitatakse muu hulgas raha, mida saab kasutada tulevase, veel tekkimata maksukohustuse täitmise

katteks. Lähtuvalt eeltoodust ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsjate väitega, mille kohaselt saab

ettemaksukonto arestimise korral arestitava varana käsitada pelgalt maksumaksja nõudeid riigi vastu,

s.o tagastusnõudeid.

12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei tohi vara arestimisega kaasnev põhiõiguse riive

olla oluliselt suurem isiku võimalikul süüditunnistamisel rakendatavast mõjutusvahendist, kuna vaid

sellisel juhul saab vara arestimist kriminaalmenetluses pidada proportsionaalseks (vt Riigikohtu

üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 59). Kaitsjad leiavad õigesti, et juhul,

kui ettemaksukontol arestitakse maksumaksja poolt deklareeritud maksukohustuste katteks kantud

summad, on sellega takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine. Kuna üldjuhul

toimuvad maksukohustuslase ettemaksukontol ka automaatsed arveldused, võib sellega ühtlasi olla

takistatud maksuhalduril MKS §-s 105 sätestatud arvelduste tegemine. Riigikohtu halduskolleegium

on 18. juuni 2013. a määruses asjas nr 3-3-1-28-13 samuti märkinud, et ettemaksukonto tervikuna

arestimise korral võib olla takistatud sinna laekuvate summade kasutamine kaebaja muude

maksukohustuste täitmisel (vt määruse p 15). Kriminaalkolleegiumi arvates ei saa välistada, et

ettemaksukontol olev raha arestitakse teatud summa ulatuses, ülejäänud vahendeid saab aga jätkuvalt

kasutada maksukohustuse täitmiseks arestitud summat ületavas osas ja nende suhtes võib

maksuhaldur teha ka MKS §-s 105 sätestatud tasaarvestusi. Välistatud ei ole seegi, et sõltumata

arestimise ulatusest nähakse arestimismääruses ette, et maksuhaldur on õigustatud tegema

ettemaksukontol MKS §-s 105 sätestatud tasaarvestusi. Praeguses asjas on siiski tekkinud olukord,

kus vara arestimise viisi tõttu on takistatud nii maksukohustuse täitmine kui ka tasaarvestuste

tegemine, sest ettemaksukontol puuduvad rahalised vahendid ulatuses, mille arestimist taotleti.

Eelkirjeldatud asjaolude kontekstis osutataksegi määruskaebuses õigustatult vara arestimisel

proportsionaalsuse põhimõtte järgimise vajadusele.

13. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja

mõõdukas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr

3-4-1-16-08, p 29). Kolleegiumi hinnangul vastab ettemaksukonto arestimine sobivuse ja vajalikkuse

kriteeriumitele. Tulevase konfiskeerimise asendamise tagamiseks on vara arestimine sobiv meede ja

arestimise eesmärk ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Võttes aga

arvesse ettemaksukonto arestimise ulatust, ei ole tegemist mõõduka abinõuga. Ringkonnakohtule

esitatud määruskaebuses osutas kaitsja sellele, et vara arestimisel ei arvestatud kahtlustatava

majandustegevuse spetsiifikaga. Samuti tekib kaitsja arvates selle kriminaalmenetluse tagamise

vahendi kohaldamise tõttu maksuvõlg ja kahju intresside näol, kaasnevad probleemid ning tõrked

toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumine, töötajate ravikindlustuse katkemine ja

kohustusliku kogumispensioni maksete peatumine, aga ka ettevõtte tegevuse seiskumine koos sellest

johtuvate tööhõivega seotud tagajärgedega. Neid väiteid ringkonnakohus sisuliselt ei hinnanud, mis

on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Tulenevalt ettemaksukontot puudutavast regulatsioonist saab kaebajatega nõustuda selles, et vara

arestimisega prokuröri taotletud viisil võivad praeguses asjas kaasneda eespool loetletud tagajärjed,

mille tõttu ei saa kriminaalmenetluse tagamise vahendit eeluurimiskohtuniku määruse resolutsioonis

toodud kujul pidada proportsionaalseks. Olukorras, kus ettemaksukonto täielik arestimine võib

põhjustada ettevõtte püsiva maksejõuetuse, võib hilisema menetluse käigus muutuda raskendatuks

või võimatuks ka vara arestimisega taotletav eesmärk. Seetõttu tulnuks alternatiivselt kaaluda vara

arestimist OÜ PVMP-Ex ettemaksukontole kantud tagastusnõuete osas prokuröri taotluses märgitud

ulatuses, hõlmates arestiga juba ettemaksukontol olevad ning sinna tulevikus tekkivatest

tagastusnõuetest laekuvad summad või lubada teha maksuhalduril teha ettemaksukontol MKS §-s 105

loetletud tasaarvestusi.

III

14. Määruskaebuses on vaidlustatud ka kahtlustatava sõidukite arestimine, leides, et selle meetme

kohaldamine on põhistamata ja ebaproportsionaalne. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

14.1 KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks

oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vara võõrandamise tõkestamine

tähendab vara käsutamise keelamist selliseid abinõusid kasutades, millega välditakse vara

võõrandamist, peitmist, rikkumist, hävimist jmt, tagamaks arestitud vara säilimist ning väärtuse

vähenemist. KrMS § 142 lg 7 sätestab, et arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule.

See, missugust konkreetset abinõu vara säilimiseks kasutada tuleb, sõltub arestitava vara olemusest ja

konkreetse kriminaalasja tehioludest.

14.2 Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et arestitud sõidukite äravõtmine on selline meede, mis

tagab vara olemasolu. Seevastu sõidukite vastutavale hoiule andmine ohustaks konfiskeerimise

eesmärgi saavutamist, kuivõrd tagada ei saa nende säilimist ja võõrandamise tõkestamist. Vaidlus

puudub selles, et kõnealune vara on kahtlustatavalt varasemate menetlustoimingute käigus faktiliselt

ära võetud. Eeluurimiskohtuniku määruse seaduslikkust ei mõjuta seetõttu ebatäpsus, et kohtulahendi

resolutiivosast ei nähtu, kas sõidukid võetakse nende arestimise korral ära või antakse vastutavale

hoiule. Sõidukite näol on aga tegemist varaga, mille liikluses osalemise tõttu eksisteerib suur risk

nende kahjustumiseks või hävimiseks. Võrreldes vara äravõtmisest tingitud tagajärgedega mõjutab

sõiduki väärtust oluliselt suuremal määral ka selle igapäevane kasutamine (näiteks amortisatsioonist

lähtuv suurenenud remondivajadus). Teisalt ei pruugi sõiduki võõrandamise keelumärke tegemine

liiklusregistrisse takistada selle asukoha varjamist, kolmandale isikule üleandmist või muul viisil vara

arestimise

eesmärgi

saavutamise

takistamist.

Maksumenetluse

kontekstis

on

Riigikohtu

halduskolleegium osutanud sellelegi, et kuigi sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris peab

vältima sõiduki võõrandamist ja tagama selle olemasolu, ei saa välistada, et käsutuskeeldu rikkuva

tühise tehingu korral toob sõiduki tagasivõitmine kaasa uusi kohtuvaidlusi (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21).

14.3 Arusaadavalt võib sõidukite arestimine põhjustada kahtlustatava töökorralduses ebamugavusi.

Sõidukid on aga tsiviilkäibes vabalt levinud asjad, mille asendamine ei ole ületamatult keeruline.

Asendussõidukite soetamise vajadus ei tähenda iseenesest ka seda, et uued sõidukid tuleks osta.

Nende asjaolude tõttu ei kaalu sõidukite kasutamise vajadus üles arestimisega taotletavat eesmärki ja

lähtuvalt eeltoodust saab kõnealuse vara arestimist selle äravõtmise teel pidada seaduslikuks.

IV

15. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et kui Riigikohtu arvates on kohtute

hinnang prokuratuuri arestimistaotlusele vastuoluline või puudulik või kui kohtud on jätnud välja

selgitamata mõne taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks olulise asjaolu, tuleb kohtuasi - juhul kui

Riigikohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada - saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, mitte

maakohtule. Seda ka siis, kui menetlusõiguse oluline rikkumine sai alguse juba maakohtust (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 26). Kolleegium

leidis määruse eelnevas osas, et OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto arestimisel jäeti sisuliselt hindamata,

kas ettemaksukonto tähtajatu arestimine 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses on kuriteoga saadud vara

arvestust silmas pidades põhjendatud. Samuti ei vaetud ettemaksukonto arestimise proportsionaalsust.

Nende minetuste tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus vastavalt KrMS § 341 lg-tele 2 ja 3 osaliselt

tühistada ning saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas

kohtukoosseisus.

16. Arvestades vara arestimise taotluse esitamisest möödunud aega, tuleb kriminaalasja uuel

arutamisel välja selgitada, kas vahepealsel ajal on kogutud lisatõendeid kuriteoga saadud vara suuruse

kohta. Vajadusel saab ringkonnakohus arestida vara kindlaksmääratud tähtajaks ja kohustada

prokuröri esitama täiendavaid tõendeid vastavate asjaolude tuvastamiseks. Sõltuvalt sellest tuleb

seejärel hinnata ettemaksukonto tervikliku arestimisega kaasnevaid tagajärgi ja otsustada, kas vara

arestimise eesmärk oleks saavutatav kahtlustatava omandipõhiõigust vähem riivavate meetmetega (nt

hõlmates vara arestimisega juba tekkinud ja tulevikus tekkivad tagastusnõuded ning ettemaksukontol

olevad rahalised vahendid).

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määruse

osas, millega jäeti Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12. septembri 2013. a määrus OÜ PVMP-Ex

ettemaksukonto arestimise kohta muutmata, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks

arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas tuleb ringkonnakohtu

määrus jätta muutmata ja rahuldada kaitsjate määruskaebus osaliselt.

V

18. OÜ PVMP-Ex kaitsjad on esitanud taotluse hüvitada valitud kaitsjatele makstud tasu 4860 eurot

ja 98 senti, sh käibemaks 810 eurot ning 16 senti. Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on

see summa tasutud seoses määruskaebemenetlusega Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus.

Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus ringkonnakohtult ei

taotletud apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist, ei saa seda enam teha ka

kassatsioonimenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-43-

13, p 58). Määruskaebemenetlust reguleerivad sätted ei näe kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel

selles küsimuses ette erisust ja seetõttu tuleb eespool refereeritud seisukohast lähtuda ka praeguse

asja lahendamisel. Kuivõrd ringkonnakohtule ei esitatud taotlust nende kriminaalmenetluse kulude

hüvitamiseks, mis olid seotud määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus, ei saa kõnealuste

kulude hüvitamist enam nõuda ka Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses. Vastavas osas tuleb

taotlus jätta läbi vaatamata.

19. Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on kahtlustatav seoses ringkonnakohtus toimunud

määruskaebemenetlusega valitud kaitsjatele maksnud 11. oktoobri 2013. a arve nr 1126 alusel 1429

eurot ja 56 senti. 11. novembri 2012. a arve nr 1217 alusel on seoses praeguse kriminaalasjaga

makstud 3431 eurot ja 42 senti, s.o 25,96 tunni õigusabi eest. Viimati märgitud arve kohta koostatud

töötundide arvestuse kohaselt moodustus tasu ka kaitsjate tööst seoses ringkonnakohtu istungiks

ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega 4,51 tunni ulatuses. Seega saab kriminaalkolleegium

võtta seisukoha üksnes arve nr 1217 alusel makstud tasu hüvitamise osas, mis puudutab õigusabi

osutamisele kulutatud aega 21,45 tunni ulatuses.

20. KrMS § 187 lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise

korral kannab menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud

kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud,

mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sama paragrahvi 2. lõikes nähakse ette, et kui

menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu

suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku

hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 9).

21. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on õigusabi eest makstud tunnihind põhjendatud ja ka osutatud

õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Samas kattuvad määruskaebuse argumendid oma põhisisult

ringkonnakohtule esitatud kaebuse väidetega, mille tõttu ei saa õigusteenuse osutamisele kulutatud

aega lugeda täies ulatuses põhjendatuks. Arvesse tuleb võtta sedagi, et õigusabi osutasid kaks kaitsjat.

Kirjeldatud põhjustel loeb kolleegium valitud kaitsjatele makstud õigusabikuludest mõistliku

suurusega tasuks 1980 eurot, sh käibemaks 330 eurot. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt,

tuleb kahtlustatavale hüvitada valitud kaitsjatele makstud tasu 1320 euro ulatuses, sh käibemaks 220

eurot. KrMS § 187 lg 1 järgi tuleb see summa välja mõista riigilt.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg