3-2-1-182-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-182-13

Määruse kuupäev

Tartu, 21. veebruar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Eesti AGA hagi Osaühingu Estonian Spirit

vastu seadmete väljanõudmiseks või omandiõiguse

tagasiandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-18509

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Saarma ja Reet Relviku ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Eesti AGA (registrikood 10098649),

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja Osaühing Estonian Spirit (registrikood 10424155),

esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel Toomas

Saarma ja Reet Relvik, ühine esindaja vandeadvokaat Martin

Tamme

Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-18509

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Riigikohtusse esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud teiste menetlusosaliste

menetluskulud pooles ulatuses Toomas Saarma ja pooles ulatuses Reet Relviku kanda. Toomas

Saarma ja Reet Relviku menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Arvata riigituludesse Advokaadibüroo VARUL AS 1. oktoobril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

4. Mõista Toomas Saarmalt ja Reet Relvikult riigituludesse tasumata kautsjonina välja

kummaltki 25 eurot. Raha tuleb maksta Riigikohtu määruse jõustumisest 15 päeva jooksul.

Tasumisega viivitamisel tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Eesti AGA (hageja) esitas 21. aprillil 2011 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Estonian

Spirit (kostja) vastu. Hageja palus tunnustada omandiõigust surveseadmestikule ja kahele

survemahutile (seadmed) ning mõista need kostja valdusest välja. Alternatiivselt palus hageja

kohustada kostjat seadmed ja nende omandiõiguse endale üle andma.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

3. Kostja taotlusel kaasas Harju Maakohus 30. jaanuaril 2012 iseseisva nõudeta kolmandate isikutena

kostja poolel Toomas Saarma ja Reet Relviku (haldurid).

4. Harju Maakohus jättis 19. märtsi 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

5. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja esitas 3. septembril 2013 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse kinnitada poolte kompromiss

ja lõpetada menetlus. Kompromissi järgi pidi hageja tasuma kostjale 70 000 eurot, mille eest annab

kostja nõusoleku seadmed demonteerida. Menetluskulude osas olid pooled kokku leppinud, et need

jäävad poolte endi kanda nagu ka haldurite menetluskulud.

Haldurid palusid jätta nende menetluskulud hageja kanda.

Hageja vaidles haldurite taotlusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. septembri 2013. a määrusega maakohtu otsuse, lõpetas asja

menetluse ja kinnitas poolte sõlmitud kompromissi. Määruse järgi jäid poolte ja haldurite

menetluskulud nende endi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi ei ole kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.

Haldurite taotus määrata kindlaks menetluskulude jaotus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 167 lg 2 (koosmõjus § 168 lg-ga 3) järgi rahuldamata. Ei ole õiguslikku alust jätta nende

menetluskulusid hageja kanda. Tegemist ei ole ilmse hagist loobumisega. Kompromissiga võttis

hageja endale kohustuse tasuda 1/5 hagis nõutu väärtusest, maakohtu otsus ei ole jõustunud.

Menetluskulude kolmandate isikute kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 167 lg 2 teise

lause järgi on kolmandatel isikutel õigus nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Ühises määruskaebuses paluvad haldurid ringkonnakohtu määruse tühistada ja määrata

menetluskulude jaotus kindlaks selliselt, et haldurite menetluskulud jäävad hageja kanda. Ühtlasi

paluvad kolmandad isikud tunnistada TsMS § 167 lg 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks.

Haldurite arvates ei ole TsMS § 167 lg 2 kompromissi korral kohaldatav, sest kompromissi puhul ei

otsusta kulude jaotuse üle kohus, vaid menetluse pooled, kes ei pruugi kolmandate isikute huve

silmas pidada. Menetluskulude jaotus tuli kindlaks määrata vastavalt menetluse tulemusele,

st kompromissi sisu järgi (TsMS § 162 jj). Kuivõrd sõlmitud kompromiss on olemuselt hagist

loobumine, tuleb kolmandate isikute menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagist

loobumise tagajärgi (TsMS § 168 lg 4) ja jätta kolmandate isikute menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 167 lg 2 teine lause on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Viidatud säte ega

ükski muu õigusnorm ei täpsusta, millisel eraõiguslikul alusel võib iseseisva nõudeta kolmas isik

enda menetluskulude hüvitamist nõuda. Haldurid kaasati menetlusse nende tahte vastaselt ja nad on

sunnitud selles aktiivselt osalema enda kulul. Samas ei ole neil võimalik ühelgi alusel nõuda tekkinud

menetluskulude hüvitamist. Selline olukord on põhiseaduse vastane.

9. Kostja ja hageja paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ja ei ole alust seda muuta. Haldurite

määruskaebus jääb rahuldamata.

11. Ringkonnakohus kinnitas poolte kompromissi ning lõpetas sel alusel TsMS § 430 lg 1, § 431 lg 2

ja § 645 lg 1 esimese lause järgi menetluse.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tegu ei ole menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu

TsMS § 429 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus on haldurite sellekohast väidet ja kompromissi sisu

analüüsinud. Pooled võivad menetluse eset käsutada, mh otsustada, kas menetlus lõpetatakse

kompromissiga (TsMS § 4 lg 3). Iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa vastuolus hageja või kostja,

kelle poolel ta menetluses osaleb, tahtega menetluse lõpetamist takistada ega selle tingimusi mõjutada

(TsMS § 214 lg 2 teine lause).

12. TsMS § 167 lg-st 1 ja lg 2 esimesest lausest tuleneb, et iseseisva nõudeta kolmas isik saab nõuda

oma menetluskulude hüvitamist tema poole vastaspoolelt (kui kohus jätab menetluskulud selle kanda)

või jäävad kulud tema enda kanda. Nende reeglite järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda

menetluskulude hüvitamist sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osaleb või kelle poolel ta sinna

kaasati. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kuna kohus on kinnitanud poolte kompromissi ja selle järgi ei ole ette nähtud, et üks pool kannaks

teise poole menetluskulud, ei ole halduritel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena õigust taotleda

selles menetluses endi menetluskulude jätmist hageja kanda.

13. Küll võib halduritel olla kulutuste hüvitamise nõue TsMS § 167 lg 2 teise lause alusel, kui neil on

selleks eraõiguslik alus. See ei ole aga praeguse menetluse esemeks.

14. Kolleegiumi arvates ei ole TsMS § 167 lg 2 teine lause ebaselge ega sisutühi, nii et see ei tagaks

kolmandatele isikutele nende õiguste rikkumise korral kaitset.

Alus kulutuste hüvitamiseks saab esmajoones tuleneda õigussuhtest poolega, kelle algatusel kolmas

isik menetlusse kaasati. Kui kostja taotleb kolmanda isiku kaasamist menetlusse põhjusel, et esitada

tema vastu hiljem nt võimalik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, võib kolmanda

isiku kaasamise taotlust koostoimes kompromissi sõlmimisega pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks

otsestele kohustustele võivad lepingust tuleneda kaitsekohustused, mille sisuks on lepingupoole

kohustus hoiduda teisele poolele kahju tekitamast (vt VÕS § 2 lg 2, § 23). Kolmanda isiku

põhjendamatus kaasamises võib näha ka kaasamist taotlenud poole ja kolmanda isiku vahelisest

muust võlasuhtest (mis on kaasamise aluseks) tuleneva kohustuse rikkumist. Kui asi lahendatakse

poolte vahel kompromissiga või kui muul põhjusel selgub, et põhimenetluses ei tuvastata asjaolusid,

mis annaks aluse kolmanda isiku vastu nõudeid esitada, saab kolmanda isiku kaasamise vastavalt

asjaoludele lugeda põhjendamatuks.

Vastaspoole vastu, kes kolmanda isiku menetlusse kaasamist ei taotlenud, saab kulutuste hüvitamise

nõue olla siiski vaid erandlikult. Kompromissi sõlmimise puhul saab seda näha, kui poolte tahteks oli

menetluskulude jaotamisel kahjustada kolmanda isiku huvisid õigusvastaselt, st tegu oli VÕS § 1045

lg 1 p 8 mõttes heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sel alusel saab kolmanda isiku

menetluskulude eest vastutada ka see pool, kelle poolel ta menetluses osales.

15. Tasutud kautsjon 50 eurot tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu arvata riigituludesse.

Kuna ühises määruskaebuses on haldurid vaidlustanud kumbki enda suhtes eraldi menetluskulude

hüvitamata jätmist, on sisuliselt tegu kahe iseseisva määruskaebusega. Seetõttu tulnuks tasuda

määruskaebuselt TsMS § 140 lg 2 teise lause järgi kautsjonit kokku 100 eurot (2 * 50 eurot).

Tasumata 50 eurot mõistab kolleegium TsMS § 179 lg 1 järgi kummaltki hagejalt pooles ulatuses

(25 eurot) riigi kasuks välja. Raha tuleb TsMS § 179 lg 5 järgi maksta 15 päeva jooksul Riigikohtu

lahendi jõustumisest. Raha maksmisega viivitamisel tuleb TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda kuni

kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seotud menetluskulud haldurite kanda.

Kuna nad osalevad menetluses iseseisvalt (vt määruse p 15), jäävad poolte menetluskulud nende

kanda võrdsetes osades. Haldurite menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled võivad

TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve