3-2-2-2-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-2-13

Määruse kuupäev

Tartu, 21. veebruar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Controller Services OÜ hagi Hansaterminal OÜ vastu võla

ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a tagaseljaotsus

tsiviilasjas nr 2-11-54923

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hansaterminal OÜ teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Controller Services OÜ (registrikood 11506079),

esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht

Kostja Hansaterminal OÜ (registrikood 11426423), esindaja

vandeadvokaat Aivar Pilv

Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hansaterminal OÜ teistmisavaldus läbi vaatamata.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks.

3. Tagastada Hansaterminal OÜ teistmisavalduselt tasutud kautsjonist 74 (seitsekümmend

neli) eurot 49 senti Julia Vlady Levchenko-Ordning'ule (konto nr (IBAN) MC34 3000 2032

4300 0024 5327 Q31) ja 25 (kakskümmend viis) eurot 51 senti AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv

(konto nr 221001197157).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Controller Services OÜ (hageja) esitas 10. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Hansaterminal OÜ (kostja) vastu ja palus mõista kostjalt välja põhivõlg 7448 eurot 81 senti ja viivis

kuni hagi esitamiseni 744 eurot 47 senti ning alates 11. novembrist 2011 10,5% aastas kuni

põhinõude täitmiseni.

2. Harju Maakohus võttis hagi 5. detsembri 2011. a määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile

vastamiseks tähtaja 20 päeva alates hagi kättesaamisest.

13. jaanuaril 2012 teatas maakohus hagejale, et kostjale on hagi kätte toimetatud, kuid kostja ei ole

hagile vastanud, ja palus esitada menetluskulude nimekirja. 20. jaanuaril 2012 esitas hageja

menetluskulude nimekirja ja palus mõista kostjalt välja 1513 euro 89 sendi suurused menetluskulud.

3. Harju Maakohus tegi 25. jaanuaril 2012 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 7448 eurot 81 senti ja viivise hagi esitamiseni 744 eurot 47 senti ning

alates 11. novembrist 2011 10,5% põhinõudest aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Samuti

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1513 eurot 89 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 2. septembril 2013 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus maakohtu

tagaseljaotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt ei toimetatud teistetavas tsiviilasjas kostja seaduslikule esindajale kätte

hagiavaldust koos selle lisaks olevate dokumentidega. Tsiviilasja materjale ei olnudki võimalik

kostjale kätte toimetada, kuna nii hagiavalduse esitamise, selle kättetoimetamise kui ka

tagaseljaotsuse tegemise ajal puudus kostjal esindusorgan, kelle kaudu kostja saanuks tegutseda ning

kellel oleks olnud õigus dokumente vastu võtta.

Kostja ainuosanik ja ainus juhatuse liige oli 26. septembrist 2007 kuni 5. märtsini 2011 Toni Tuomas

Ordning. T. T. Ordning hukkus 5. märtsil 2011 Kasahstanis toimunud autoavariis ja kostja jäi ilma

seadusliku esindajata. 11. mail 2012 valis T. T. Ordningu pärija Mark Anthony Ordning kui kostja

uus ainuosanik uueks juhatuse liikmeks Julia Vlady Levchenko-Ordningu. Seega ei olnud kostjal

6. märtsist 2011 kuni 10. maini 2012 ühtegi seaduslikku esindajat.

Tsiviilasja läbivaatamisel (nii hagimaterjalide kättetoimetamisel kui ka tagaseljaotsuse tegemisel) on

rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 ja § 318 lg 2 nõudeid. TsMS § 306 lg 1 järgi

on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks

võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. TsMS § 318 lg 2

kohaselt toimetatakse menetlusdokument juriidilisest isikust menetlusosalisele kätte juriidilise isiku

seaduslikule esindajale. Toimikust nähtub, et hagi võttis vastu kostja raamatupidaja. Raamatupidaja ei

ole kostja seaduslik esindaja ja talle üleandmisega ei saa dokumente lugeda kättetoimetatuks. Lisaks

on nimetatud isik hageja töötaja.

Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. Kostja sai nii hagist kui ka tagaseljaotsusest teada

27. augustil 2013 kohturuumides, kui kostja lepinguline esindaja käis kohtu kantseleis tsiviilasja

toimikuga tutvumas.

Toimikus oleva väljastusteate kohaselt on tagaseljaotsuse 30. jaanuaril 2012 kostja nimel vastu

võtnud turvatöötaja, kuid ka see isik ei ole avaldaja seaduslik ega lepinguline esindaja ega ole ka

muul viisil olnud volitatud menetlusdokumente vastu võtma TsMS § 319 kohaselt.

Kostja sai küll varem teada tagaseljaotsuse täitmiseks tema vastu algatatud täitemenetlusest, kuid ta

ei saanud varem tutvuda tagaseljaotsusega. Kostja pöördus teabe saamiseks ka kohtutäituri poole,

kuid ei saanud temalt vastust.

Kostja pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-13-26647 edastati kostja seaduslikule esindajale e-kirjaga

küll materjalid, mille hulgas võis olla ka tagaseljaotsus, kuid elektroonilise kättetoimetamise

vorminõuded ei ole täidetud. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale

elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt

menetlusdokumendi kättesaamist. Kostja seaduslik esindaja saatis aga kohtule vastuseks e-kirja,

milles palus saata kõik dokumendid edasi teda esindatavatele advokaatidele. See ei ole kinnitus

TsMS § 3111 lg 5 mõttes.

Kui menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg

kulgema päevast, mil menetlusosalisele lahend tegelikult kätte toimetati, mitte lahendist

teadasaamisest.

Kui kohus leiab, et tagaseljaotsus on avaldajale varem kättetoimetatud ja teistmisavaldus on esitatud

hilinenult, palub avaldaja teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on

asjaolu, et kostja ainuosanik on alaealine ja juhatuse ainus liige J. Ordning on alates oma endise

abikaasa surmast tegelenud pärimismenetlusega, mis toimub nende alalises elukohas Monaco

Vürstiriigis viimase õiguskorra kohaselt. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole kunagi elanud Eestis, ta ei

oska eesti keelt ja tal puuduvad teadmised Eesti õiguskorrast. Seetõttu ei saanud ta aru talle e-kirjaga

saadetud dokumentide sisust ega nende tagajärgedest.

Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et praeguse tsiviilasja menetlemisel on hageja tahtlikult kohtu eest

varjanud, et kostja juhatuse liige oli hagi esitamise ajaks surnud ning et avaldajal puudus

esindusorgan. Hageja oli sellest teadlik, sest tema juhatuse liige on samal ajal ka kostja tütarettevõtja

juhatuse liige.

Tähtaja ennistamata jätmine toob kostja jaoks kaasa pöördumatu ja raske negatiivse tagajärje, sest

jõusse jääb kohtuotsus, millega on kostjale pandud kontrollimata rahaline kohustus. Teistetava

tagaseljaotsuse alusel on hageja esitanud ka kostja pankrotiavalduse ja kui kostja ei saa nõuet

vaidlustada, kuulutatakse välja tema pankrot.

5. Hageja vaidles kostja teistmisavaldusele vastu. Ta leiab, et tagaseljaotsus tuleb lugeda kostjale

kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 15. veebruaril 2013 ja 19. veebruaril 2013, sest neil

kuupäevadel saatis hageja esindaja K. Tammar Julia Vlady Levchenko-Ordningule tagaseljaotsuse e-

postiga. Lisaks on tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetanud ka Harju Maakohus 7. juunil 2013

tsiviilasja nr 2-13-26647 materjalidega. Seega jõudis tagaseljaotsus kostjani TsMS § 3111 lg 4 järgi

hiljemalt 7. juunil 2013.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 682 lg 1 (koostoimes TsMS §-ga 705) alusel

jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks.

7. TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul ja TsMS § 702

lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel teistmise korras uuesti läbi vaadata.

TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi võib teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse

olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Seega on teistmisavalduse

esitamise tingimuseks teistetava lahendi jõustumine.

Kolleegiumi arvates ei ole tagaseljaotsuse teistmine praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud,

sest tagaseljaotsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud.

8. TsMS § 456 lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust

või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend

apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Seega ei saanud tagaseljaotsus jõustuda enne 30 päeva möödumist selle kostjale

kättetoimetamisest.

9. Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas oluline kindlaks teha, millal toimetati tagaseljaotsus

kostjale kätte.

TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale

selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal

tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.

TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle

kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 318 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise

isiku seaduslikule esindajale, kui TsMS-ist ei tulene teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et

tagaseljaotsus oleks kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. See ei

olnudki võimalik, sest kostja seaduslik esindaja oli ajal, mil kohus püüdis tagaseljaotsust kostjale

kätte toimetada ehk, 30. jaanuaril 2012 surnud ja ainuosaniku pärija ei olnud veel uut juhatuse liiget

määranud.

10. TsMS § 323 näeb ette ka võimaluse, mil menetlusdokumendi saab lugeda juriidilisele isikule

kättetoimetatuks vaatamata sellele, et seda ei ole üle antud juriidilise isiku seaduslikule esindajale.

Nimelt sätestavad TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 koostoimes, et juriidilisele isikule loetakse

menetlusdokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis

püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale

isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse üleandmine turvatöötajale 30. jaanuaril 2012 ei vasta seaduses

ettenähtud kättetoimetamise tingimustele. Kolleegiumi arvates ei ole praeguses asjas tuvastatud, et

täidetud oleks menetlusdokumendi äriruumis kättetoimetamise nõuded (TsMS § 323 lg-d 1 ja 2), sest

ei ole kindlaks tehtud, et turvatöötaja R. Alvre oleks olnud kostja äriruumis püsivalt viibiv töötaja või

muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutav isik.

11. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tagaseljaotsuse kättetoimetamisel oleksid olnud täidetud

TsMS §-s 3111 sätestatud elektroonilise kättetoimetamise nõuded.

Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu.

TsMS § 3111 lg 4 sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole

tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul

viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise

nõude. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale

kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi

kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema

allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja

digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja

saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse

on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui

saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele

juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil

dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.

Praeguses asjas ei ole kohtutoimikus dokumente, millest võiks järeldada, et kohus oleks

tagaseljaotsuse kostjale elektrooniliselt kätte toimetanud või et kostja oleks tsiviilasjas nr 2-13-26647

kinnitanud praeguses tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse kättesaamist. Kuigi hageja viitab sellele, et

tema esindaja saatis tagaseljaotsuse e-kirjaga kostja seaduslikule esindajale, ei saa seda pidada

elektrooniliseks kättetoimetamiseks TsMS § 3111 mõttes.

12. Kostja on tuginenud sellele, et sai tagaseljaotsuse kätte 27. augustil 2013, kui tema esindaja käis

kohtu kantseleis toimikuga tutvumas.

Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks enne tema väidetud 27. augustit 2013 hagi või

tagaseljaotsus kätte toimetatud, siis loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi tagaseljaotsuse kätte

toimetatuks kostja väidetud 27. augustil 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka

nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11).

13. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 27. augustil 2013 ja esitas teistmisavalduse 2. septembril 2013.

Sel ajal sai ta TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel esitada tagaseljaotsuse peale kaja, sest teistetav

tagaseljaotsus ei olnud 2. septembriks 2013 ehk teistmisavalduse esitamise ajaks TsMS § 456 lg 3

järgi jõustunud. Seetõttu ei saanud kostja esitada selle peale teistmisavaldust, sest teistmisavalduse

esitamise eelduseks on teistetava lahendi jõustumine. Kolleegiumi arvates on võimalik

teistmisavaldusest ilmnevat kostja tahet tõlgendades lugeda esitatud teistmisavaldus kajaks ja saata

see menetluse taastamise otsustamiseks maakohtule.

14. Maakohtul tuleb TsMS § 417 kohaselt võtta seisukoht menetluse taastamise kohta. Silmas tuleb

pidada, et menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv

põhjus vajalik.

Kolleegium leiab, et esinevad asjaolud, mis on TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause järgi

menetluse taastamise aluseks sõltumata sellest, kas kostjal oli mõjuv põhjus jätta hagile vastamata.

Hagi on praegusel juhul loetud kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 kohaselt selle kättetoimetamisega

kostja raamatupidajale. Seega ei ole hagi kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kuna

kostja seaduslik esindaja oli hagi esitamise ajal surnud, siis ei saanudki hagi kostjale isiklikult allkirja

vastu kätte toimetada. Samuti ei olnud kostja määranud endale lepingulist esindajat. Hagiavalduse

elektroonilise kättetoimetamise kohta puuduvad toimikus andmed.

Kaja saamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse

taastamise alused (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11;

14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 12). TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud

asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on

võimalik neid lihtsalt kontrollida, sest andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma

toimikus.

15. Kolleegium märgib täiendavalt, et õige on ka kostja väide, et hagiavalduse üleandmine kostja

raamatupidajale, kes pealegi on seotud hagejaga, ei vasta seaduses ettenähtud kättetoimetamise

tingimustele, sest praeguses asjas ei ole kindlaks tehtud, et raamatupidaja oleks olnud kostja

äriruumis püsivalt viibiv töötaja või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutav

isik. TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 koostoimes sätestavad aga, et juriidilisele isikule loetakse

menetlusdokument kättetoimetatuks juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt

viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui

isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

16. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras,

milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

TsMS § 416 lg 2 järgi tuleb juhul, kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, kajale lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kuna kostja esitas praeguses asjas kaja asemel ekslikult teistmisavalduse,

siis tuleb menetluse taastamise otsustamisel anda kostjale vajadusel TsMS § 3401 alusel tähtaeg

esitada asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalikud dokumendid.

17. Kuna asi saadetakse maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks, ei ole hoolimata

teistmisavalduse läbi vaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173

lg 1 mõttes. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.

18. Teistmisavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda

lause järgi tagastada.

Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu