Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-168-13 AI generated

3-2-1-168-13 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-168-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu üldkogu 18. veebruari 2014. a otsuse kohta Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-168-13 · Riigikohus: veebruari 2014. a otsuse kohta Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu üldkogu 18. veebruari 2014. a otsuse kohta

kohtuasjas nr 3-2-1-168-13, millega on ühinenud ka riigikohtunikud Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister ja Ivo Pilving

Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

RLS § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid asjassepuutuvas osas põhiseadusega vastuolus (vt otsuse

resolutsiooni p 1) ja et riigilõivu tagastamise avaldus tuli rahuldada (vt otsuse resolutsiooni p 2).

Nõustuda ei saa aga üldkogu enamuse otsustusega, et põhiseaduse vastaseks tunnistatud

lõivuregulatsiooni tõttu tekkinud lünk tuleb täita kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud regulatsiooniga,

mistõttu tasumisele kuuluv lõiv on 5224 eurot ja 36 senti (vt otsuse p 28). Seega tulnuks hagiavalduse

ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda lõivu kokku 10 448 eurot ja 72 senti. Sellest lõivumäärast

lähtudes otsustati ka tagastamisele kuuluva lõivu summa.

Õiguskantsler märkis menetlusosalisena, et tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel tuleb üldkogul

veenduda määratava lõivu põhiseaduspärasuses (proportsionaalsuses). Seda üldkogu teinud ei ole.

Üldkogu pole kontrollinud, kas kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud lõivuregulatsioon on

asjassepuutuvas osas põhiseaduspärane.

Leian, et menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärgi (vt Riigikohtu

üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p-d 44 ja 45) saavutamiseks piisab oluliselt väiksemast

riigilõivust, mis ei ületaks riigil tekkivat, asja maakohtus ja ringkonnakohtus läbivaatamisega

kaasnevat kulu. Miski ei õigusta nõuet, et isik peab oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel lisaks

enda asja lahendamisega kaasnevate arvestuslike kulude hüvitamisele panustama riigi muude kulude

kandmisesse. Kui menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärk on

täielikult saavutatav vähem koormava abinõuga, ei ole koormavamat abinõu võimalik õigustada

väitega, et see on efektiivsem.

Põhiseaduspäraseks pean kehtivat lõivuregulatsiooni. RLS alates 1. juulist 2012 kehtiva redaktsiooni

§ 57 lõigete 1 ja 15 ning lisa 1 alusel tuleks hagejal tasuda hagihinnalt 219 304 eurot 92 senti

(3 431 376 krooni 40 senti) hagiavalduse esitamisel 1900 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel

1900 eurot, seega ligikaudu 2,7 korda vähem, kui üldkogu enamus otsustas.

Tõnu Anton, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving