3-2-1-168-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu üldkogu 18. veebruari 2014. a otsuse kohta Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud
Legislator headnote
AI generated3-2-1-168-13 · Riigikohus: veebruari 2014. a otsuse kohta Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud
Full text
Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu üldkogu 18. veebruari 2014. a otsuse kohta
kohtuasjas nr 3-2-1-168-13, millega on ühinenud ka riigikohtunikud Hannes Kiris, Indrek
Koolmeister ja Ivo Pilving
Nõustun üldkogu enamuse seisukohaga, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud
RLS § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid asjassepuutuvas osas põhiseadusega vastuolus (vt otsuse
resolutsiooni p 1) ja et riigilõivu tagastamise avaldus tuli rahuldada (vt otsuse resolutsiooni p 2).
Nõustuda ei saa aga üldkogu enamuse otsustusega, et põhiseaduse vastaseks tunnistatud
lõivuregulatsiooni tõttu tekkinud lünk tuleb täita kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud regulatsiooniga,
mistõttu tasumisele kuuluv lõiv on 5224 eurot ja 36 senti (vt otsuse p 28). Seega tulnuks hagiavalduse
ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda lõivu kokku 10 448 eurot ja 72 senti. Sellest lõivumäärast
lähtudes otsustati ka tagastamisele kuuluva lõivu summa.
Õiguskantsler märkis menetlusosalisena, et tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel tuleb üldkogul
veenduda määratava lõivu põhiseaduspärasuses (proportsionaalsuses). Seda üldkogu teinud ei ole.
Üldkogu pole kontrollinud, kas kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud lõivuregulatsioon on
asjassepuutuvas osas põhiseaduspärane.
Leian, et menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärgi (vt Riigikohtu
üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p-d 44 ja 45) saavutamiseks piisab oluliselt väiksemast
riigilõivust, mis ei ületaks riigil tekkivat, asja maakohtus ja ringkonnakohtus läbivaatamisega
kaasnevat kulu. Miski ei õigusta nõuet, et isik peab oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel lisaks
enda asja lahendamisega kaasnevate arvestuslike kulude hüvitamisele panustama riigi muude kulude
kandmisesse. Kui menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärk on
täielikult saavutatav vähem koormava abinõuga, ei ole koormavamat abinõu võimalik õigustada
väitega, et see on efektiivsem.
Põhiseaduspäraseks pean kehtivat lõivuregulatsiooni. RLS alates 1. juulist 2012 kehtiva redaktsiooni
§ 57 lõigete 1 ja 15 ning lisa 1 alusel tuleks hagejal tasuda hagihinnalt 219 304 eurot 92 senti
(3 431 376 krooni 40 senti) hagiavalduse esitamisel 1900 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel
1900 eurot, seega ligikaudu 2,7 korda vähem, kui üldkogu enamus otsustas.
Tõnu Anton, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving